Memo | Manchester on punane! Unitedi noored mängumehed panid finaalis City tuttu (1)
Hiilgava taktikaga väljakule tulnud Manchester United näitas küpsust, osavust ja kannatlikkust, maksis mulluse eest kätte ning alistas Inglismaa karikavõistluste finaalis 2:1 linnarivaali Manchester City.
Eelmise aasta karikafinaali kordus algas sarnaselt mullusele matšile elavalt, kui avaminuti jooksul oli ärevust mõlema värava all. Aga kui toona läks City esimesel minutil juhtima, siis nüüd jäid nullid tabloole.
Mängu esimene pooltund kuulus tervikuna pigem Unitedile. Kuigi City hoidis palli silmnähtavalt rohkem, siis võimalusi - kuigi neid oli vähe - tekkis ainult Unitedil. Helesinistes rüüdes mehed olid esimesel pooltunnil tervikuna hädas vastaste kõrge pressi ja kiirusega, mille tõttu tekkis neil ebakindlus. See sama ebakindlus maksis lõpuks ka kätte ...
Unitedi äärekaitsja Diogo Dalot saatis 30. minutil pika palli ette Garnacho suunas, kes võitles Joško Gvardioliga. City kaitsja mängis argentiinlase olukorrast välja ja proovis siis sööta peaga tagasi väravavahile Stefan Ortegale, aga sakslane oli selleks hetkeks juba väravast väljas. Juhtus nii, et pall lendas kindamehe selja taha, kust Garnacho lükkas selle rahumeeli tühja - 1:0 Unitedile!
Avavärava järel jätkas United heal lainel. Kaheksa minutit hiljem panid punasärgid uuesti võrgu sahisema, kui skooris Marcus Rashford, aga värav ei lugenud, sest talle söötnud Garnacho oli suluseisus.
Lugemata värav Punaste Kuradite meeli ei morjendanud, sest vaid minut hiljem seisis tablool 2:0. Rashford andis suurepärase diagonaalpalli paremale äärele Garnachole, kes leidis keskelt vabaks jäänud Bruno Fernandesi. Portugallasest kapten jätkas esimese puutega kavalalt Kobbie Mainoole, poolkaitsja paigutas mänguvahendi kindlalt võrku - 2:0 Unitedile! Samal seisul mindi ka vaheajale.
Kohutava avapoolaja teinud City ärkas riietusruumis üles. Esimest korda jõuti väravale lähedale 55. minutil, kui vaheajal vahetusest sekkunud Jeremy Doku leidis trahvikastist Erling Haalandi, kes virutas latti.
See oli ligi kümme minutit kestnud tormilise perioodi algus. Neli minutit hiljem tekkis järgmine terav moment, kui Kyle Walkeri kauglöök oli teel ristnurga alla, aga Unitedi puurilukk Andre Onana tõrjus. Pea minut hiljem proovis karistusalast ka vahetusest sekkunud Julian Alvarez, ent tema üritus vuhises üle. Kolmas võimalus avanes 64. minutil, mil Onanaga silmitsi pääsenud Alvarez lõi mööda.
Kohtumise viimane pooltund oli pigem võimalustevaene. Unitedi leerist sai korra terava nurga alt proovida Garnacho, Cityl oli šansse rohkem. Üks neist mitmest tõi mängu ka põnevust, seda 87. minutil ... Doku tekitas trahvikasti vasaku nurga juures Garnacho vastu ruumi ja lõi tugevalt vasakusse alanurka. Kuigi Onana sai käed löögile ette, lõpetas mänguvahend ikkagi võrgus - 1:2!
Lõpp oli ärev. City otsis viigiväravat, aga see jäi kadunuks. Ülesannete kõrgusel tegutsenud Manchester United võitis ja lisas trofeeriiulile veel ühe Inglismaa karika - nüüd on neid 13. Lisaks pääses United sellega järgmiseks hooajaks Euroopa liigasse. See tähendab, et Londoni Chelsea peab leppima Konverentsiliigaga ja Newcastle United jäi sootuks eurokohast ilma. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
Pöördehetk | Mängupäeva eel meedias avaldatud sisu. Päev enne mängu kirjutas The Guardian, et vahet pole, kuidas finaal läheb, Manchester Unitedi peatreener Erik ten Hag lastakse kohtumise järel lahti. Sellisel hetkel sellist juttu meediasse läkitada on lauslollus.
Miks poleks võinud seda juttu avaldada kuu varem või veel loogilisem: hoopis pärast finaali? Kuu varem just sel põhjusel, et kui see tõele vastab ja ten Hag saabki sule sappa, oleks tal olnud üpris reaalne variant liituda Müncheni Bayerniga - oli ju teada, et Saksa suurklubi on temast huvitatud. Nüüd saab Bayerni peatreeneriks Burnleyga Inglismaa kõrgliigast välja kukkunud Vincent Kompany, ten Hag jääks vallandamise korral tõenäoliselt mõneks ajaks töötuks või liituks mõne väiksema klubiga.
Kui Guardianis avaldatu vastab tõele, jätab Unitedi uus osanik ehk INEOS grupp endast väga lolli mulje. Esiteks ajastus, teiseks see, et karikavõidu järel peatreenerit lahti lasta on imelik ...
Aga äkki oli see artikkel osa suuremast plaanist? Platsil oli näha, et kogu meeskond mängis tavapärasega võrreldes rohkem hingega - kõik võitlesid, kõik üritasid, kõik mõtlesid, kõik päriselt ka mängisid. Tundus, et Guardiani artikkel äratas mehed väljakul ellu ja iga viimne kui punast vormi kandnud pallur pingutas peatreeneri nimel.
Sestap oligi pöördehetk juba päev enne kohtumist - Unitedi häälestatus oli City omaga võrreldes väga palju etem ja see lisamotivatsioon viis nad võidule.
Pärast mängu tekkis arusaadavalt küsimus, kas ten Hag siis ikkagi jätkab või mitte. "Ma ei tea," vastas peatreener lõpuvile järel BBC-le. "Ainus asi, mida praegu teen, on meeskonna arendamine. See on minu jaoks projekt. Kui tulin siia, siis siin valitses segadus. Nüüd on olukord parem, aga me pole seal, kus tahame olla."
Üllatus | City ei saanud avapoolajal üldse hakkama. Viimaste Manchesteri derbide puhul on saanud tavaks, et United on väljakul justkui peata kana ja City domineerib, loob võimalusi ja lööb väravaid. Selle finaali avapoolaeg oli hoopis teistsugune - City mängis nagu United, United nagu City.
City hoidis avapoolajal palli küll 77 protsenti ajast, aga nad ei tekitanud mitte ühtegi võimalust. Pealelööke sooritasid nad kokku kolm, neist raamidesse läks vaid üks - Bernardo Silva 37. minuti kauglöök, mis maandus Onana süles. See-eest United oli terav. Seda näitab ka kurikuulus xG ehk eeldatavate väravate näitaja - Cityl oli see kõigest 0,17, Unitedil aga 1,53.
Mängupilt oli selline tänu Unitedi taktikale. Ten Hagi hoolealused kaitsesid madala ja kompaktse plokiga, mis pani keskelt käigud kinni. Seetõttu oli ka City täht Kevin De Bruyne täiesti nähtamatu. Kuna keskväli oli lukus, pidi City ehitama mängu läbi äärte. Aga Silva ja Phil Foden polnud piisavalt teravad, et Aaron Wan-Bissakat ja Diogo Dalot'd üle mängida, mistap otsiti ainult tsenderdusi. Ja noh, need tsenderdused olid kas Onana või keskkaitsjate Raphael Varane'i ja Lisandro Martinezi jaoks liiga lihtsad.
Lisaks tegi United head kõrget pressi, mis tekitas Cityle kõvasti raskusi. Selle ilmestamiseks kõlbab hästi 21. minut, mil United oleks parema õnne korral võinud skoorida. Esmalt söötis City kaitsja Kyle Walker enda karistusalas Unitedi poolkaitsja Scott McTominay jalale, aga samal ajal, kui šotlane lõi, jõudis üks City kaitsjatest talle ette. Mõnikümmend sekundit hiljem tahtis endale ehitada Ortega, kui söötis viiekastis surve all olnud Mateo Kovacicile. Cityl vedas, sest kuigi horvaat oli üksi kahe mehe vastu, suutis ta palli õigeaegselt minema toimetada.
City peatreener Pep Guardiola leidis United taktikale vastumürgi, kui tõi vaheajal sisse Doku, kes on tuntud oma teravuse poolest. Lõpuks sündis tänu temale ka värav, aga sellest jäi väheks.
Staar | Haalandi vaigistanud Martinez. Kuigi Unitedi argentiinlasest keskkaitsja Martinez vahetati 73. minutil krampide tõttu välja, oli ta ikkagi mängu parim. Miks? Seda lihtsal põhjusel: 175 sentimeetrit pikk mees pistis endast ligi 20 sentimeetrit pikema Haalandi taskusse.
Haalandi ja Martinezi duell algas juba avaminutil, kui City otsis värava eest tsenderdusega oma ründajat, aga Unitedi mängumees läks norrakaga määrustepäraselt kontakti ja ajas ta tasakaalust välja. Sarnane vaatepilt oli korduv - Martinez oli füüsiline, Haalandi jaoks oli seda liiga palju. Tihti juhtus ka nii, et pall ei jõudnudki norrakani, sest argentiinlane lõikas sööte vahelt.
Lisaks kaitsetööle paistis Martinez silma ka palliga mängus. Meenub seik avapoolajast, kui ta keeras enda trahvikasti juures surve pealt maha ja leidis täpse sööduga keskväljalt McTominay, mõni sööt hiljem oli mänguvahend juba vastase kolmandikul.
Erilised hetked | Garnacho ja Mainoo väravad. Unitedile tõid võidu 19-aastased Garnacho ja Mainoo. Juba see teeb nende väravad eriliseks, et mõlemad mehed on klubi kasvandikud, aga on üks asi veel - nad on esimesed alla 20-aastased mängijad, kes skoorinud Inglismaa karikafinaalis pärast 2004. aastat. 20 aastat tagasi oli täpne selline Unitedi legend nagu Cristiano Ronaldo ... Pole paha!
Ronaldo 2004. aasta värav:
Garnacho värav:
Mainoo värav:
Liigutavad hetk | Lõpuvile järel näidatud emotsioonid. Mängu lõppedes muutusid osad peategelased emotsionaalseks. Üks neist oli Varane, kelle jaoks oli see viimane mäng Unitedi särgis. Prantslasest keskkaitsja, kes liitus klubiga 2021. aastal, tähistas võitu oma koduklubi fännide ees ning lehvitas klubi lippu. Samal ajal oli tal kurb-rõõmus ilme.
Varane'ist oli ka emotsionaalsemaid mehi, näiteks Rashford. Lapsena Unitedi akadeemiaga liitunud ääreründaja valas lõpuvile järel pisaraid. Kapten Fernandese silmad olid samuti märjad.
Et mitte olla liiga melanhoolne, siis võitjate leeris oli ka positiivseid emotsioone. Näiteks klubi legendaarne peatreener Sir Alex Ferguson laulis lõpuvile järel klubi laulu "Glory glory Man United".
Vaata laulvat Fergusoni:
Sir Alex Ferguson singing ‘Glory Glory, Man United’pic.twitter.com/rnhXn30HmW — Manchester United Die Hard Fans (@DieHardUtdFans) May 25, 2024
Tsitaat | "Kahe hooajaga kaks karikat ja kolm finaali ... Kui nad ei taha mind enam, siis lähen mujale ja võidan seal tiitleid, sest see on see, mida ma teen." Ütles ten Hag pärast mängu.
Manchester City - Manchester United 1:2 (0:2)
87. Jeremy Doku - 30. Alejandro Garnacho, 39. Kobbie Mainoo
