Eesti naiste koondise pikaaegne tugitala Inna Kiss-Zlidnis lõi ligi viis kuud pärast emaks saamist Ungari esiliigas kübaratriki. Kuigi kogenud kaitsja (või poolkaitsja!) on hakanud aina enam palli taga ajama, on aeg koondisega taasliitumiseks liiga vara. Kiss-Zlidnis kinnitas, et sel teemal polnud treeneritega oktoobrikuise akna eel isegi sõnagi juttu.

Eestist 2013. aasta hooaja järel esmalt Saksamaale liikunud ning seejärel Ungarisse kolinud Inna Kiss-Zlidnis alustas nüüdsel kodumaal 11. jalgpallihooajaga. Kui varem ajas ta palli taga kõrgeimal võimalikul astmel ning noppis edukalt tiitleid ja muid karikaid, siis kahel viimasel hooajal on ta olnud üles antud tugevuselt teise liigasse ehk esiliigasse.

Kui mullu jõudis Kiss-Zlidnis väljakule vaid kolmeks kohtumiseks- sest peagi tuli rõõmustav uudis lapseootusest -, siis nüüd on ta peetud viiest mängust kaasa teinud neljas. Seni on kätte saadud 13 punkti (neljast võidust ja ühest viigist) ja kolmas tabelirida, millest tahapoole jääb kümme astet.

"See liiga on nagu Eestis Esiliiga, lihtsalt kuna riik on nii suur, siis on see jagatud kaheks. Aga ega see uus klubi pole midagi nii uus, sest põhimõtteliselt terve naiskond ja kogu staff jäid samaks - liikusime eelmisest klubist (Airnergy FC - L. J.) koos siia. Seal oli probleem mängijatele lubatud tingimuste tagamisega ja siis liikusimegi uude kohta," selgitas Kiss-Zlidnis intervjuus Soccernet.ee-le.

"Budafoki on selline natuke suurem klubi, vähemalt mulle tundub nii. Ka esindusmeeskond mängib Esiliigas, aga siin on see ikka suurem asi võrreldes Eestiga. Mänge näidatakse isegi telekas," jätkas eestlanna teisel pool videosilda. "Iseenesest paikneb klubi minu kodust hästi kaugel - peaaegu seal, kus Eesti koondis Iisraeli vastu mängis (Telkis L. J.), linnast väljas -, aga teeme trenni ikkagi Budapestis. Sinna staadionile tuleb sõita 35-40 minutit - ka ikka päris pikk sõit sinna ja tagasi."

Samal ajal on klubi pakutav väga heal tasemel. "Tingimused on siin ikka paremad. Meil on rohkem staff'i. Ja juba praegu on näha, et klubi panustab tüdrukute ja naiste jalgpalli. Meil on näiteks hästi palju U10 mängijaid," tõi 31-aastane pallur välja. "Neil varem ei olnud naiste jalgpalli suunda niimoodi, aga nüüd oligi plaan, et hakatakse sellega rohkem tegelema."

Kannatlikkus on edu võti

Maikuu alguses pisitüre emaks saanud Kiss-Zlidnis on jalgpalli juurde naasnud mõneti rahulikult, samas ka tormiliselt. "Kui beebi oli kahekuune, hakkasin vaikselt kodus trenni tegema. Kui ta sai kolmekuuseks, siis läksin jalgpallitrenni. See esimene kuu oli ikka väga huvitav kogemus!" naeris ta. "Mul ei olnud alguses eriti tasakaalu, suunamuutustest ja sellistest asjadest ma ei hakka isegi rääkima. Kogu keha toimis kuidagi teistmoodi. See võttis ikka aega."

"Aga õnneks oli treener väga toetav. Ütles kohe alguses, et ole iseendaga kannatlik, kõik ei tule kohe tagasi. Ja niimoodi tasapisi hakkasingi edasi liikuma," jätkas Kiss-Zlidnis. "Nüüd ma tegelengi jalgpalliga nii tõsiselt, kui ma saan. Trenn on küll neli korda nädalas, aga käin kaks korda ja siis ka mängul. Siin mängitakse lisaks futsali - esiliiga mängijad tohivad, näiteks kõrgliiga mängijad enam mitte - aga sinna ma jõudnud pole. Nii palju aega mul veel pole!" naeris ta.

See, et Kiss-Zlidnis võistleb jalgpalliväljakul kõigest loetud kuud pärast lapse sündi, on imetlusväärne. Veelgi vägevam on aga see, et muidu keskkaitses toimetav eestlanna lõi hiljuti 6:1 võidumängus kübaratriki. "Saladus on selles, et ma olen nüüd poolkaitsja! Kaitsjana oleks ikka väga raske nii palju väravaid lüüa. Aga jah, läksin juba eelmises klubis - kus meil oli sama treener - keskväljale. Mängime kolme poolkaitsjaga, kellest üks siis olen mina. Roteerime mängu jooksul päris palju. Ja kui on tugevam vastane, olen hoidvas rollis, kui on nõrgem, liigun ettepoole."

"Aga ma tõesti väga naudin seda! Seal on väga tore mängida, mulle täiega meeldib! Jooksen igale poole, proovin palliga tegutseda ja rünnata. Ma olen kogu oma karjääri mänginud kaitses - ka äärekaitses, kust tegelikult sai ka rohkem ettepoole liikuda. Aga nüüd ma naudin ikka täiega," näis sära olevat siiras.

Aga kas emaks saamine-olemine jõuab ka kuidagi platsile? "Ma olen platsil rahulikum võib-olla. Ma tean, kui palju see minu jaoks tähendab, et ma saan trenni minna ja mängida. Tahan võtta sellest trennist või mängust kõik, mis saab. Ja kui midagi ei lähe nii nagu tahaks, siis ma ei lähe närvi. Lihtsalt proovin siis rahulikult teha teistmoodi. Ma naudin seda kõike rohkem, sest ma tean, et kui see trenn või mäng saab läbi, siis ongi kõik. Siis tulevad teised asjad," selgitas ta. "Ma olen tänulik, et jalgpall on mu elus alles ja kõige suurema osa - minu perekonna - kõrval saan end proovile panna ja teha seda, mis mulle on alati rõõmu toonud."

Koondisejalka peab veel ootama

Kuigi Kiss-Zlidnis on veenvalt tagasi väljakule jõudnud, siis pole ta tagasi koondise vaatevälja veel kerkinud. See on ka mõistetav, sest jalgpallurina on ta end alles uuesti leidmas ja üles töötamas. "Kui me sinuga viimati rääkisime (artikkel Soccernet.ee-s - L. J.), polnud mul mitte mingisugust plaani. Tahtsingi rahulikult vaadata, kuidas läheb. Nii praegu ongi. Proovin olla kannatlik - kuigi see on minu sellise maksimalismi juures päris raske - ja teha nii palju, kui olukord hetkel lubab," rääkis ta.

Küsimuse peale, kas koondisega liitumine oli üldse laual, vastas Kiss-Zlidnis eitavalt. "Ei olnud. Sellist juttu pole veel üldse olnud," sõnas Sinisärkide pikaaegne liider ja kapten. "See on väga aus ka tegelikult. Sellest ei saagi veel juttu olla."

"Ma tunnen ise ka, et peaksin tasapisi hakkama trenni juurde tegema. Kava on olemas, kõik on olemas, aga aega pole lihtsalt kahjuks. Aga see, kes tahab, see teeb. Niisiis peab vaikselt hakkama rohkem trenni tegema ja ka siis, kui tütar on suurem, siis saab sellest uuesti rääkida. Praegu pole temata reisimine üldse võimalik," selgitas ta. "Ehk jah, hetkel veel ei ole see koht, et koondisega liituda."

Rõhk jääb sõnale hetkel. "Ma loodan ka [et naasen ühel hetkel koondisesse]. Aga see kahepoolne asi - ei loe minu soov või minu otsus. Aga karjääri lõpetamisest ma veel ei mõtle kindlasti," toonitas ta. "Olen Vladaga (Kubassova - L. J.) kogu aeg suhelnud ja tean, mis koondises enam-vähem toimub. Alati, kui saan, siis vaatan mänge ja elan tüdrukutele kaasa. Olen seal kõrval nii palju kui võimalik ja eks näeb, kuidas edasi läheb."

Naiste koondist ootab järgmisel nädalal ees traditsiooniline Balti turniir. Tiitlikaitsjana minnakse neljapäevases poolfinaalis vastamisi Leeduga, pühapäeval peetakse kohamänge.