Kes pakkus alla kümne päeva? Et Järvela kannaka teeb ja sõnu sööb jälle, võitsite.

Vähe sellest, et Järvela pidevalt kõiki teisi rumaluses, pahatahtlikkuses, silmakirjalikkuses ja sajas surmapatus süüdistab – selgub, et ta jutus puudub igasugune järjepidevus ja põhimõttekindlus. See aga ei takista tal kogu eetrit enesekindlalt täis rääkimast. Tühimüristaja.

Üks ei välista küll teist, aga leida seoseid Aivar Pohlaku kui alaliidu juhi vastu olemises ning selle vahel, et Eesti jalgpalli fänn võiks tahta, et Eesti koondise kapten, aga ka jalgpallur on eestimeelne, seisab meie riigi väärtuste eest ning on laiemalt eeskujuks, on ilmselt kõige rumalam mõttevälgatus, mis siin podcastis on kõlanud. Ja sellega pole ka varasemalt koonerdatud, ilmselgelt muidugi selge vähemuse jaoks.

Mis eesmärki te täidate? Ma saan aru, et taustal tehakse selgitustööd, ajakirjanduses kutsutakse neid vist allikateks, aga mehed, päriselt ka, kasvatage endale munad, hakata poolteist nädalat hiljem kogu olukorda juba siluma meenutab kangesti möödunud aastat, kus Vassiljev sai kärmelt taaskord väga suureks arvamusliidriks, nagu midagi poleks juba Karpini skandaali järgselt valesti olnud, ja on üheks väga tugevaks põhjuseks, miks me aasta hiljem oleme taaskord samas kohas. Küllap teate isegi väga hästi, et Vassiljev ei tõusnud ühel kenal hommikul üles ja ei ärganud iseseisvalt mõttega, et jube äge mõte oleks kaptenipaelast loobuda. Mees ei ole suure tõenäosusega veel siiani aru saanud, et millest on kogu torm taaskord tekkinud.

Miks hakata jalgpalliinimesena looma muljet ülereageeringust, teate ilmselt ise paremini, aga see ei ole (vähemalt minu jaoks) inimese jutt, kes hoolib Eesti jalgpallist, sellest et Eesti koondis ei oleks lihtsalt 11 suvalist jalgpallurit sinist särki kandmas. See, et jalgpalliväliselt ei tunnetata kohati seda selliselt, näitab lihtsalt, et Eesti ei asu veel Euroopa jalgpallikultuuriruumis ning ei mõisteta jalgpalli tähendust ühiskonnas selliselt. Jalgpalliajakirjanik ja -fänn võiks ja peaks seda aga tajuma ning andma oma panuse, et me siiski oleme sinna teel. See, et miks ei ole reaktsioonid a.la Kanepi juhtumi puhul nii jõulised, on demagoogia, aga samas võib ka põhjus olla selles, et Pohlak ei juhi tenniseliitu...

Props Kangurile, vähemalt üks põhimõttekindel ja sirge seljaga mees on siia toimetusse jäänud.

Kanguri pärast ongi aint mõtet kuulata seda saadet

Päris karmilt lastakse enda usaldusväärsus nulli. Sellised arusaamad, mille üle kõik naeravad.

Väga pettunud tõepoolest, et sedavõrd Vassiljevi kaitsele asute.
Väita, et kisa tegijad on seda oma Pohlaku vastasuse tõttu on täielik nonsenss.

Lisaks Järvela jutt, et on ülereageeritud, samas teisalt on alati "jalgpall kõige tähtsam, suurem ning peab olema teenäitaja". Küsimuse all on Eesti koondise kapten, kellel pole vahet kas võidab Ukraina või Venemaa... kõlab nagu oleks EJL mainepuhastuskampaaniaga tegu.

Kahjuks ei suutnud enam kuulata ning panin podcasti kinni. Tõesti kahju, ülisuur pettumus.