Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak kinnitas, et täna ametisse kinnitatud Thomas Häberli oli meeste A-koondise peatreeneriks esimene valik ning tegelikult kaaluti tema kandidatuuri juba sügisel, kuid toona sai eelmine peatreener Karel Voolaid veel tööga jätkata.

• Vaata Jana Pipra galeriid pressikonverentsilt!
• Koondise uus peatreener on Thomas Häberli, abimeeste seas ka Poom, Oper ja Hurt
• Häberli andis aru: rünnak algab kaitsest, meie on tähtsam kui mina, tahame Balti turniiri võitu

"Leidsime, et me ei tohi mingil juhul enam sattuda olukorda, kus uus treener alustab nullist ja aasta-poole pärast jõuab järeldusteni, milleni on jõutud juba varem. Iga riigi esinduskoondises mängitakse tulemuse peale ja kuigi mingitel perioodidel võivad ka ülesehituslikud tähendused omada suuremat rolli, jääb tulemus primaarseks. Selle kaudu tuleb hinnata ka kõiki teisi aspekte, muuhulgas näiteks meeskonna komplekteerimist," märkis Pohlak Häberli ja tema abiliste tutvustamiseks korraldatud pressikonverentsil.

"Kõik soovivad, et koondisetreener saaks tegutseda vabalt. EJL on seda ka koondisetreenerile alati võimaldanud - treener saab realiseerida oma nägemust. Täpselt sama oluline on, et seda survet ei pandaks treenerile peale ka mujalt, sealhulgas läbi ajakirjanduse. Teame, et on rumal või naiivne kõigele reageerida, aga Eesti ühiskond on üles ehitatud selliselt, et ilma selliste reageerimisteta on eestlasel väga keeruline eksisteerida. Loomulikult on Thomasel välismaalasena selles osas kergem," tõdes ta.

Voolaidi kohta märkis Pohlak, et ta pidi töötama väga rasketes tingimustes. "Öeldakse, et see on mingit pidi palga sees, aga sellise surve all töötamise kogemust kõrvalt vaadata oli minugi jaoks esmakordne. Perioodi lühidalt kokku võttes: Karel tõi meile igasse liini uue liidri ja see on tõenäoliselt see kultuurikiht, mille saame kaasa võtta uude tsüklisse ning ehitada sellele järgmist edu. Kindlasti on meie soov näha Karelit veel kunagi tagasi koondise tüüri juures. Karel on ka ise avaldanud soovi ja valmidust jätkata pigem treeneri kui treenerite koolitajana," lausus Pohlak.

Mida mõista aga paljuräägitud Saksamaa filosoofia suunas liikumise all? "Kui Šveits kirjeldas enda jaoks kunagi ära, et nad tahavad olla Bundesliga jaoks välisturg number üks, siis meie tahaksime olla selles positsioonis, et sakslased hakkaksid meid märkama ja läbi selle oleks võimalik sinna kultuuri treenerite või mängijate kaudu siseneda. Et olla väikese riigi koondisena edukas, pead sa omama vähemalt ühe suure jalgpallikultuuri jaoks mingitki positsiooni. Täna meil see praktiliselt puudub, kui mitte arvestada, et Flora ja Eintrachti tunamulluste mängude kaudu on Floral päris palju sakslastest fänne," selgitas Pohlak.

Miks otsustati välistreeneri kasuks?

Pohlak vastas lisaks küsimustele Roman Ubakivi hiljutise Õhtulehe veergudel ilmunud terava kriitika teemadel, kui koondise endine juhendaja polnud rahul välismaalase ametisse nimetamisega, samuti arupärimisele, kas kaaluti U21 koondise juhendaja Igor Prinsi kandidatuuri. "Kahtlemata tahaksin minagi väga, et Eesti treenerid oleksid Eesti koondise juures. Aga küpsemine on pikem protsess. Kui vaadata viimast 20 aastat, siis kahe viimase peatreeneri jaoks on olnud koondise juhtimine kõige keerulisem protsess. Ja need olid Eesti treenerid. Üks põhjus on kindlasti vajadus viia läbi põlvkondade vahetus ebamugavates tingimustes, milleks oli ka kõrge surve 2011. aasta play-off'i järel. Survet talumata pole võimalik toime tulla, aga minu arust oli see kohati üle mõistuse," sõnas Pohlak.

"Igor Prinsiga on EJL teinud eri nurga alt koostööd, viimati on ta olnud U21 peatreener. Tema kandidatuur ei olnud praegu siiski A-koondise juures arutusel," lisas alaliidu president. "Ta on seda tüüpi vanema kooli treener, kes on küll adapteerunud praegusesse aega, aga ma usun, et A-koondis läheb juba natuke teistel teedel. Seal on vaja rohkem ratsionaalset kui emotsionaalset juhtimist. Need peavad olema rohkem tasakaalus kui vana kooli treeneritel on tavapärane."