"Hullemaks ikka ei lähe!" Levinud enesepettus, kas pole? Läheb, alati läheb. Eriti kui on 2026. aasta ja sina oled Tottenham Hotspur.

Meistrite liiga oli Spursi viimane päästerõngas, sest koduliigas ollakse abitult Championshipi suunas viiva hoovuse lainetesse vajumas. Teisalt oldi mullu koduliigas samuti kehvikud, aga võideti Euroopa liiga. Seekord saadi Euroopas põhiturniiril tubli neljas koht, mis tekitas lootust, et äkki ...

Ei. Atletico Madrid tegi Metropolitanol juba esimese 15 minutiga inglastele selgeks, et nende kodust pole külalistel küll midagi loota. Õigemini küll ei olnud võõrustajatel selleks vaja teha suurt midagi peale õigel ajal õiges kohas seismise, sest Spurs pildus väravaid neile suisa kandikul ette.

Käis alles viies minut, kui mõnevõrra ootamatult postide vahele usaldatud 22-aastane väravavaht Antonin Kinsky libastus lahtimängul, Marcos Llorente sai palli ja saatis selle täpse löögiga alanurka. 1:0. Veerandtunni täitumisel näis järsku, nagu oleks lisaks Kinskyle ka kõigil teistel Tottenhami meestel otsekui uisud all olnud. Djed Spence libastus, ei saanud palli kätte, seda üritas minema lüüa Micky van de Ven, kes libastus, lasi löögile Antoine Griezmanni ... 2:0.

Seejärel hakkas pilt meenutama juba tosina aasta tagust Mineiraco’t. Meenutagem – Brasiilia kangestus koduse MM-i poolfinaalis äkitselt nii, et sakslased tampisid kuue minutiga nende võrku neli palli. Kinsky eksis taas rängalt ja tühja väravaga silmitsi olnud Julian Alvarez kõksas 3:0.

14:59 - Atlético de Madrid's three goals against Tottenham Hotspur is the earliest a side has ever been three goals ahead in a UEFA Champions League knockout stage match. Demoralised. pic.twitter.com/ZUN4s5tqjO — OptaJoe (@OptaJoe) March 10, 2026

Eksimust tunnistama pidanud Igor Tudor tegi erakordse sammu ja vahetas Kinsky asemel väravasse Guglielmo Vicario, aga see ei muutnud suurt midagi. Ühe esimese asjana pidi ka itaallane end lööduks tunnistama, sest 22. minutil käis Robin Le Normandi pealöök üle väravajoone, enne kui Vicario sellele käed vastu sai. 4:0. Siis uinus korraks küll ka Atletico ja Pedro Porro lõi 4:1, pakkudes Atleticole mingitki lootust ja lohutust.  

Teisel poolajal loksus kõik siiski peagi tuttavatesse rööbastesse, lõpetades Spursi igasuguse lootuse tagasitulekust. Jan Oblak pareeris suurepäraselt Richarlisoni löögi, keskväljal hiilgas kannasööduga Griezmann ja täpselt 12 sekundit pärast Oblaki tõrjet oli Alvarez palli viiendat korda külaliste väravasse jooksnud – 5:1.

Ka õhtu viimases väravas oli Oblak osaline, ent seekord kinkis ta palli Porrole, kes leidis Dominic Solanke. Teoorias jättis 5:2 Spursile kordusmänguks veel õrna võimaluse, ent praktikas ... Võimatu missioon.

6 - Tottenham Hotspur have lost six consecutive matches in all competitions for the first time in their history. Bleak. #ATMTOT pic.twitter.com/8NeDlwYvOd — OptaJoe (@OptaJoe) March 10, 2026

Patuoinas | Antonin Kinsky. Miks tegi Igor Tudor üleüldse otsuse, et Meistrite liigas seni kõigis kaheksas mängus väravas seisnud ja kuus nullimängu teinud Vicario tuleks postide vahel asendada 22-aastase noorukiga, kes tegi Meistrite liigas debüüdi ja oli sel hooajal üldse kaitsnud Spursi väravat seni kaitsnud vaid kahes karikamängus, viimati oktoobris? Hea küll, ka Vicario viimased etteasted on olnud kehvad, aga selline muudatus sellises kohas?

Kinsky väljavahetamine oli ühtpidi mõistetav, aga teisalt – kuidas peaks noor mängija nüüd enesekindluse taastama? Juba mängu ajal hakkas Kinskyle sotsiaalmeedia vahendusel kõikjalt toetavaid sõnumeid saabuma, teda lohutasid lahkumise hetkel ka mitu Spursi mängijat.

BBC raadioülekandes mängu kommenteerinud endine Tottenhami väravavaht Paul Robinson põrutas seevastu päris otse: "Jah, ta eksis, aga selline samm hävitab mängija eneseusu. Häda on selles, et kogu meeskonna hoiak on kohutav. Igor Tudor teeb aga otsuseid ainult selleks, et ennast kaitsta."

No one who hasn't been a goalkeeper can understand how difficult it is to play in this position.

Keep your head up and you will go again. — David de Gea (@D_DeGea) March 10, 2026

Sõel | Atletico kaitse. Olgu, rünnak jooksis nagu kulda, aga mis on lahti kunagi Euroopa parimaks kaitsemeeskonnaks peetud Atletico tagalaga? Sellises mängus ei oleks nad mitte mingil juhul tohtinud enda võrku kahte palli lasta, kusjuures seis võinuks olla ka märksa hullem. Pärast Porro 4:1 tabamust saatis Cristian Romero pealöögi posti ehk võinuks vähendada vahe taas kahele väravale.

Lisades Richarlisoni võimaluse, kust lõpuks sündis hoopis Atletico viies värav, on selge, et kaalukauss võinuks kalduda ka teisele poole. Oblak on küll endiselt tasemel väravavaht, ent nagu Spursi teine värav tõestas, on temagi tänavu vigadealdis. Kui Atletico läheb kokku Spursist kõvema meeskonnaga, võivad niisugused vead väga valusalt kätte maksta.

Vikat | Keskkaitsja pääsemine. Veider öelda, kuid ka Spursil võinuks minna veel hullemini. Micky van de Ven niitis 39. minutil David Hanckol julmalt jalad alt, aga peakohtunik Serdar Gözübüyük lasi mängul jätkuda. Ka VAR ei pidanud vajalikuks sekkuda, ehkki kordused näitasid, et Van de Ven tabas kõrgele tõstetud korkidega Hancko säärt.

Kontakt näis piisavalt toores, et ka kerge palli tabamine – seejuures läks pall vastu Spursi kaitsja jalga Hancko hetk varasemast puutest ehk duelli jäi Van de Ven ikkagi lootusetult hiljaks – ei oleks tohtinud hollandlast päästa. Kuid võta näpust, Gözübüyüki ekraani juurde ei suunatud ja mäng jätkus kohtuniku sekkumiseta.

🖥️💥 El VAR perdonó la vida al Tottenham en el Metropolitano.

👉🏻 Van de Ven va con los tacos a una altura muy peligrosa, impactando en la tibia de Hancko.

❌ 𝗘𝗦 𝗥𝗢𝗝𝗔 𝗗𝗜𝗥𝗘𝗖𝗧𝗔.

▪️ Pese a que el holandés toca el balón, realiza una acción de juego brusco grave. pic.twitter.com/GjutNkUKv4 — Archivo VAR (@ArchivoVAR) March 10, 2026

Lähiajalugu | Põhja-London mäletab. Kui Spurs tahab kuskilt innustust leida, tuleb neil pöörata pilgud oma suurima rivaali poole. Põhiturniiril käis Atletico juba korra Inglismaa pealinnas, lasi Arsenalil endale neli vastuseta väravat lüüa ja tuli nukralt koju tagasi. Ehk lööb välk teist korda samas kohas sisse?

Ent nali naljaks, Spurs on tänavu Arsenalist siiski valgusaastate kaugusel. Kas nad on võimelised Atleticole vähemalt kolm väravat lööma, et viia duell lisaajale? Heal päeval küllap ikka. Ent kas oma värav suudetakse samas puhtana hoida? Tundub täiesti mõeldamatu.

Obadus | Pead kokku. Spursi hetkeseisu võttis õnnetul, aga samas sümboolsel moel kokku lisaminutitel aset leidnud kokkupõrge. Alexander Sörloth tõstis palli osavalt õhku, seda tormasid minema lööma nii Joao Palhinha kui ka Cristian Romero. Sörloth tõmbus võitlusest targu tagasi ning Spursi brasiillane ja argentiinlane hüppasid väga valusalt peadpidi kokku.

Tohterdamise järel suunasid arstid Palhinha otsekohe platsi kõrvale ning Spurs saanuks teha peapõrutuse puhul ette nähtud lisavahetuse, ent seda võimalust ei kasutatud. Kui mäng jätkus, kükitas peaaegu kohe väljakule ka Romero, kes ei suutnud samuti jätkata. Kuigi Gözübüyük halastas niigi rappida saanud Spursile ja andis kohe ka lõpuvile, olid külalised selleks hetkeks platsil üheksakesi.

Halvemal juhul võib obadus aga Romerole, Palhinhale või koguni mõlemale tähendada, et neil tuleb pühapäeval peetav ülitähtis liigamäng – seda on Spursi jaoks muidugi kõik allesjäänud mängud – Liverpooliga vahele jätta. Arvestades, et meeskonna vigastatute nimekiri on juba praegu kümnemeheline, oleks hoop arvestatav. Mis puudutab nädala pärast peetavat kordusmängu Atleticoga, siis sealt jääb eemale ka kollase kaardiga mängukeelu hankinud Richarlison.