Levadia võõrustab Harjut neli päeva pärast kaotust Riias ning Flora, Paide ja Kalju naasevad võistlustulle vaid kolm päeva pärast oma euromänge. Neist Kalju mängis neljapäeva õhtul Albaania pealinnas Tiranas 120 minutit ning peab pühapäeval hakkama saama võidulainel Tallinna Kaleviga.

Euromängude tihe periood näib olevat ideaalne aeg tippklubide hammustamiseks, aga kui suur on see mõju tegelikult? Proovime seda mõõta varasematest numbrinopetest tuttava meetodiga, võrreldes tegelikke resultaate mängueelsete ootustega, mille arvutame kihlveokontorite poolt pakutud koefitsientide järgi.

Lähme ajas tagasi aastani 2008, mil Oddsportal hakkas koefitsiente jäädvustama, ning võtame vaatluse alla need Eesti kõrgliigamängud, kus üheks osapooleks on maksimaalselt neli päeva varem euromängu pidanud klubi ja teiseks osapooleks klubi, kel euromängu seljataga ei ole. Üks mäng tuleb valimist eemaldada, sest selle kohta puuduvad koefitsiendid, aga luubi alla jääb ikkagi 94 kohtumist.

Ootamatu! Kopsakast valimist hoolimata näitab graafik, et oodatud ja tegelike resultaatide vahe on väga väike ning euromängudelt tulevad meeskonnad on tegelikult esinenud isegi pisut üle ootuste. Äkki kehtib see efekt siis ainult neile, kes naasevad euromängult välismaalt? Eemaldades meie valimist kodustelt euromängudelt tulevad meeskonnad, jääb luubi alla 45 kohtumist.

Sisuliselt mitte mingit vahet! Eelmise graafikuga võrreldes jäi samaks mitte ainult oodatud ja tegelike punktide suhe, aga ka nende hulk, justkui ei mõjutaks reisiväsimus meeskondi absoluutselt. See ei saa ju ometi õige olla?

Sama küsimusega oleme põrkunud varemgi, kui meie meetod ei suutnud tuvastada uue treeneri efekti ja karikapohmelli olulist mõju tulemustele. Ei saa välistada, et need ongi kõik müüdid, mis tegelikult erilist tähtsust ei oma. Euromängude koormus peaks küll meeskondi negatiivselt mõjutama, aga leida võib ka tasakaalustavaid argumente: näiteks tippvormi ajastamine euromängude ajaks, mängijate eriti suur tõestamisvajadus või euromängude arendav mõju.

Siiski tundub selline järeldus kahtlasena. Oleme küll näidanud, et kihlveokontorite koefitsientide kasutamine ootuste ja tegelikkuse võrdlemiseks on õigustatud, kui küsimuse all on üldised jõuvahekorrad või nende muutumine. Ent võib-olla ei kehti see nii lühiajaliste ja konkreetsete tegurite puhul nagu uue treeneri efekt, karikapohmell ja euromängude koormus?

Anname euroväsimusele veel ühe võimaluse ja katsetame alternatiivset meetodit. Kuna Eestis mängivad kõik meeskonnad omavahel neli korda läbi, siis saame võrrelda euromängudele järgnenud liigamängude tulemusi nende tulemustega, mis samad meeskonnad samal hooajal samal koduväljakul tavaolukorras välja mängisid. Mõned mängud tuleb valimist eemaldada*, kuid luubi alla jääb 90 kohtumist.

Juhei! Lõpuks jõudsime graafikuni, mis kinnitab euromängude mõju koduliigale, sest euromängudelt tulevad tiimid on teeninud keskmiselt 9,4% vähem punkte kui tavaolukorras samade vastaste vastu samadel hooaegadel samadel koduväljakutel.

Intuitiivselt sobivate tulemuste heakskiitimisega tasub aga ettevaatlik olla, sest esialgu ei ole meil tegelikult põhjust seda graafikut eelmistest täpsemaks pidada. Seda tuleks kontrollida, kasutades näiteks sama meetodit ka uue treeneri efekti ja karikapohmelli mõju mõõtmiseks. See ajamahukas töö jääb aga praegu sobivat aega ootama.

Senikaua hindame silmaga, kui suurtes raskustes on Levadia laupäeval Harjuga ning Kalju, Flora ja Paide pühapäeval vastavalt Kalevi, Tammeka ja Transiga. Lisaks lähevad pühapäeval vastamisi Kuressaare ja Vaprus.

*koroona-hooaegadel mängiti vähem kohtumisi ja kolmel puhul puudus otseselt võrreldav mäng. 2015. aastal juhtusid aga mõlemad Kalju võõrsilmängud Tammekaga euromängude järgseteks mängudeks.