Soccernet.ee traditsioonilised koduse hooaja kokkuvõtted jätkuvad tagasivaatega tänavuse aasta suurimatele üllatustele ja pettumustele.

• Vaata ka: parimad treenerid, fännid, ämbrid ..., parimad ründajad ja väravavahid, parimad poolkaitsjad, parimad kaitsjad, enim arenenud mängijad, parimad noored ja vanameistrid, parimad ja halvimad üleminekud.

Tervikpilti vaadates oli Premium liiga tänavune hooaeg meeldivalt pettumustevaene – lausa sedavõrd, et kui üllatuste kategooria poleks juba muude positiivsete tõikadega üleküllastunud, siis võiks sinna alla sobida ka altminekute vähesus.

Traditsiooniliselt on suurimate pettumuste kategoorias domineerinud langenud publikunumbrid, kihlveoskandaalid, pankrotistumised ja peksukotistumised, tänavune hooaeg oli aga kõigist neist pattudest – ptüi, ptüi, ptüi – puhas.

NB! Soccerneti poolt pakutavad "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub ikkagi suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 10. novembril ja suletakse täpselt kaks nädalat hiljem, 24. novembril.

Hooaja suurimad üllatused:

Paide Linnameeskond medaliheitluses

Paide tõmbas kolmandat talve järjest säravate täiendustega pilke enda peale, aga et eelmisel kahel hooajal ei kaasnenud sellega oodatud tulemusi, siis tänavu ei oodatud neilt enamat kui heal juhul neljanda koha eest võitlemist. Neljas koht seati eesmärgiks ka klubi enda poolt.

Reaalselt ei tekkinud aga neljandale tabelikohale mingit võitlust, sest Paide jättis Narva Transi ja Tartu Tammeka kiiresti kaugustesse ning sekkus ise hoopis medaliheitlusse. Medalilootus kadus alles hooaja päris lõpus, kui kaotati tasavägiseid mänge otsestele konkurentidele.

Vjatšeslav Zahovaiko näitas treenerina selget progressi, meeskond toetus kindlale tuumikule ning kogus punkte märkimisväärse stabiilsusega. Kui eelmistel aastatel oli Paide jäänud väljakul tasakaalust välja, siis tänavu tabati üleminekutega kümnesse ning suudeti väravatelöömise kõrval ka kaitsepool kontrolli alla saada.

Noortega Flora edukas nii kodus kui ka Euroopas

Kui Paide eduloos mängisid olulist osa hiilgavad võõrleegionärid ning Levadia ja Kalju altminekute taga võib omakorda näha võõrleegionäride valikul kolistatud ämbreid, siis FC Flora ei tundnud välismängijate vastu üldse huvi. Nii paistis mullune pronksiklubi enamuse talvest paberi peal konkurentidest kahvatumana.

Viimasel hetkel endale palgatud Konstantin Vassiljev tõstis Flora aktsiad tiitliheitluse prognoosides uuesti Levadia ja Kalju kõrvale, kuid tegelikkus osutus rohevalgete jaoks oodatust veel palju ilusamaks.

Premium liigas sammuti võidult võidule ja kaheksandaks vooruks tõusti ka ainuliidriks ega antud seda positsiooni enam käest. Suvel hiilgati Euroopa liigas, pääsedes teist korda klubi ajaloos eurosarja esimesest eelringist edasi ning andes seejärel väärt lahingud ka Saksamaa suurele Frankfurti Eintrachtile. Oma meestel põhinev noor koosseis ühes paari kogenud liidriga osutus oluliselt edukamaks valemiks kui kogenud välismängijate palkamine.

Kalju ümbersünd pärast Roman Kožuhhovski pukki asumist

Tiitlikaitsja Nõmme Kalju astus hooajale vastu suurte ootustega ning võidutses ka superkarikafinaalis, kuid liigahooaja alguseks ei klappinud enam miski. Sergei Frantsevi maagia oli kadunud ning eelmise hooaja alistamatuna läbinud meeskond kaotas tänavu neljast esimesest mängust kaks.

Mannetu vorm jätkus, kuniks klubijuhtide kannatus katkes ning Frantsev asendati 40-aastase ukrainlase Roman Kožuhhovskiga. Kožuhhovski alustas Kuressaares 0:0 viigiga ja meeskonna esitused pälvisid endiselt kriitikat, kuid tasapisi leiti taas enesekindlus ning märkamatult on nüüd hooaeg sadamasse jõudmas, ilma et Kalju oleks kordagi kaotusekibedust tunnistanud.

Uue peatreeneri käe all on Kalju kogunud sama palju punkte kui Flora ning tõusnud neljandalt kohalt kolmandaks, kusjuures viimases voorus on võimalik veel ka hõbedat püüda. Tagatipuks tõestas Kalju end taaskord eurosarjade eksperdina, vinnates end Meistrite liiga esimesest eelringist edasi.

Vladislav Kreida ja Erik Sorga murranguline esiletõus

Floras tõstsid sel aastal pead suur hulk mängumehi, aga neist kaks tegid seda niivõrd võimsalt, et väärivad siin eraldi väljatoomist. Ei Erik Sorgale ega Vladislav Kreidale ennustatud hooaja eel Floraski põhirolli, kuid napp pool aastat hiljem oli juba selge, et tegemist on Eesti ühtede parimate mängijatega omal positsioonil.

Sorga oli varasematel hooaegadel purustanud Esiliiga väravavõrke, kuid Premium liigas vaid rollimängija. Tänavugi alustas ta pingilt, aga peagi lükkas ta Frank Liivaku kõrvale ning on löönud praeguseks Premium liigas rohkem väravaid (29) kui kaks paremuselt järgmist väravakütti kokku. Kreidal oli varasemast ette näidata vaid 126 Premium liiga mänguminutit, aga kaaslaste vigastused ulatasid võimaluse, mille ta maksimaalselt ära kasutas.

Nii on mõlemad hooaja käigus 20-aastaseks saanud TJK Legioni kasvandikud murdnud üheskoos kodusesse paremikku, tõestanud enda taset eurosarjas ning tagatipuks ka Eesti koondises.

Võidurelvastumine püsimajäämisheitluses

Et Premium liiga püsimajäämisheitlus osutus tasavägiseks ja põnevaks, pole kellelegi üllatuseks, sest just seda hooaja eel ka prognoositi. Küll aga võib ootamatuks ja seninägematuks pidada sellega kaasnenud võidurelvastumist.

Mööndustega võib öelda, et kõik tagumise otsa satsid hankisid enda ridadesse võõrleegionäre, sest kuigi Kuressaare jäi kindlaks kodumaistele mängijatele, toodi poole hooaja pealt endale lätlasest peatreener. Treenerit vahetas ka Maardu ning välismaalaste palkamisest sai ka amatöörklubide kontekstis uus normaalsus.

Panused on kõrgemad kui ei kunagi varem seoses solidaarsusmehhanismidega, mis uuest aastast Premium liiga klubisid rahaliselt kindlustama hakkavad. Nii on kõrgliigakoht nüüdsest finantsiliselt väga oluline ning selle nimel ollakse valmis ka ise rohkem investeerima.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2018: 1. Kaotuseta Kalju, 2. Eesti meister selgus viimases voorus, 3. Tabeli teise poole võimekus mängida esinelikuga jalgpalli
2017: 1. Pijpers tõstis noored florakad otse tippu, 2. Tulevik röövis kolmelt suurelt punkte, 3. Uued tuuled väljaku kõrval (Fantasy, ringidepõhine turunduskampaania, meedia kasvanud analüütilisus)
2016: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Infoneti tõus tippu, 3. Tammeka fantastiline start
2015: 1. Flora nooruslik triumf, 2. Otseülekannete plahvatuslik kasv, 3. Uued tuuled tabeli lõpus
2014: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Tammeka südikas hooaeg, 3. Flora ennenägematud publikunumbrid
2013: 1. Otseülekannete tohutu kasv, 2. A-koondislaste naasmine meistriliigasse, 3. Ettearvamatud tulemused
2012: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase
2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng

Hooaja suurimad pettumused:

Aleksandar Rogici ehitatav superklubi jäi tühjade pihkudega

Kui Levadia ja FC I kaks aastat tagasi leivad ühte kappi panid, tõusid ka "superklubile" seatud ootused lakke. Serblasest peatreener Aleksandar Rogic sai vahendid, et viia meeskonna taustajõud ja treeningtingimused uuele tasemele ning komplekteerida koosseis, mis näis konkurentidega võrreldes oluliselt esinduslikuma ja sügavamana.

Ometi ei suutnud FCI Levadia end kehtestada, põrudes koduliigas järjekindlalt suurtes mängudes ja saamata kahe hooaja jooksul ka eurosarjas esimesest vastasest jagu. 2018. aastal võideti vähemalt Eesti karikas ja superkarikas, tänavu jäädi nendestki ilma. Hoolimata finantsvõimalustest jäi rünnak pidevalt alamehitatuks ja mingil määral nappis ka õnne, kui suvised täiendused Jevgeni Kabajev ja Erick Moreno erinevatel põhjustel kõrvaltvaatajateks jäid.

Kindlasti ei saa aga öelda, et Rogici nõudmisel tehtud investeeringud oleks tingimata põrandale visatud – kui klubi professionaalsuse osas lati sama kõrgele jätab, loovad modernsemad tingimused eduks vajalikke eeldusi ka järgmistele treeneritele.

Maardu kui Esiliiga kuninga nüridus ja vaimne nõrkus

Maardu Linnameeskond oli valitsenud Esiliigat niivõrd kindlalt, et neilt oodati kõrgliigas oluliselt rohkem kui nad lõpuks pakkuda suutsid. Võimalik, et aasta varem edasipääsust loobudes tehti jäme viga, sest vahepealsel perioodil muutus Premium liiga tase kõrgemaks, samal ajal kui Maardu toetus vananevale tuumikule, millest tänavu üles tõustes enam ei piisanud.

Liigade tasemevahest annab märku Maardu talismani Vitali Gussevi statistika – kui 2018. aastal kõmmutas ta Esiliigas lausa 43 kolli, siis Premium liigas kogus ta vaid viis väravat ja viis resultatiivset söötu. Võitmisega harjunud Maardu alustas ka Premium liigas tihtipeale tugevalt, kuid lagunes juba esimeste sisse lastud väravate järel.

Üksikud mängijad mängisid oma taseme välja, aga meeskonna üldine vaimne hoiak oli allapoole arvestust. Samuti kolistas ämbreid klubi tervikuna, demonstreerides puudulikku valmisolekut sellisel tasemel tegutsemiseks. Hooaja lõpuks asjad paranesid ja piinlikud kaotused lakkasid, aga siis oli juba hilja.

Transi kurbnaljakas treenerite-tsirkus

Miski ei ennustanud Transi probleeme, kui Dmitrijs Kalašnikovsi käe all hooajale soliidne algus tehti. Meeskond mängis selge plaaniga ja distsiplineeritult, väravaid küll nappis, aga kaitse pidas ja punkte kogunes. Trans püsis eesmärgiks seatud neljandal tabelireal ning edenes ka karikasarjas. Aprilli viimastel päevadel saabus aga ootamatu teade lätlasest peatreeneri vallandamisest ja järgnes paras kaos.

Kõigepealt võeti kohusetäitjaks legendaarne Valeri Bondarenko, kelle käe all tuldi Eesti karikavõitjaks, kuid kaotati Premium liigas kõvasti punkte ja positsioone. Kuu aega hiljem kinnitati püsivalt ametisse kuulsa Juri Sjomini poeg Andrei, kelle käe all kadus meeskonnast aga igasugune stabiilsus ja mõtestatus. Klubijuhtide kannatus püsis augusti lõpuni, mil tooli võttis üle noortetreener Oleg Kurotškin. Tema püsib siiani pukis, kuid ei ole muude kohustuste tõttu alati saadaval ja nii on tänavu Transi juhendanud ka mängiv treener Irie ja president Nikolai Burdakov.

Nii ongi meeskond, mis kevadel konkureeris veel Paidega kui võrdne võrdsega, oma potentsiaalselt särava hooaja raisku lasknud, võitleb viienda-kuuenda koha eest ega tea endiselt, kellega või kuidas siit edasi minnakse.

Tiitlikaitsja Kalju läbikukkumine üleminekuturul

Tagantjärele targana võib Kalju ebaõnnestunud hooaja algust selgitada Sergei Frantsevi ammendumisega ning halbade otsustega mängijate valikul. Samas tasub aga meenutada, et vahetult hooaja eel ei olnud need märgid sugugi selged ning pigem hinnati Kaljut isegi tugevamaks kui aasta varem.

Ometi läks algus täiesti aia taha. Selgelt tunti puudust Rimo Hundist ja Marko Brtanist, kel oli lihtsalt minna lastud. Samal ajal ei suudetud aga talvel maha müüa esiväravakütt Liliut, mis tekitas ilmselt riietusruumis probleeme. Mis puutub täiendusi, siis välismaa mehed Hector Nunez ja Eugen Zasavitchi osutusid täielikeks läbikukkumiseks, leides tee hooaja halvimate üleminekute kategooriasse. Oodatust tagasihoidlikumaks jäi ka mitme kodumaise täienduse panus.

Kalju ämbrite kolistamine on seega heaks näiteks võõrleegionäridele rajatud strateegiaga seotud riskidest. Isegi varasemate õnnestunud üleminekute toel üles ehitatud tiitlimeeskond võib paari halva lükkega koost laguneda.

Jõuetud sammud Eestist edasi

Samal ajal kui me võime rõõmustada Premium liiga tihedama konkurentsi, paraneva imago ja põhjalikuma kajastuse poolest, tuleb nentida, et mängulise taseme seisukohalt ei ole edasiminek sugugi vaieldamatu.

On ka positiivseid näiteid, nagu Flora tänavune eurohooaeg ja uute koondislaste pealekasv otse koduliigast, aga kui me vaatame mängijaid, kes lootsid tänavu Premium liigast sammu edasi teha, siis on pilt vägagi mannetu. Võib loota, et tegemist oli anomaaliaga, aga tänavu ei toiminud Premium liiga mitte sugugi eduka hüppelauana ning isegi mullune fännide lemmik Zakaria Beglarišvili, kes hiilgas Floras, ei suutnud Ungaris ja Soomes end pildile mängida.

Tammeka väravakütt Tristan Koskor saadeti Islandilt tagasi. Flora keskkaitsja Madis Vihmann alustas Norras hästi, aga vajus pingile, kuhu ta on jäänud ka pärast Šotimaale edasi siirdumist. Trevor Elhi (Kaljust) ei saanud Bulgaarias üldse peale ja vajus ka Soomes lõpuks pingile. Maksim Gussev (Florast) lõpetas hooaja Soome esiliigas, Silver Grauberg (Tammekast) Norra teises liigas. Edgar Tur (Paidest) püsis Bulgaarias küll pildil, kuid naases kodumaale. Mark Anders Lepik naasis Šveitsist Florasse pärast vigastustest räsitud perioodi.

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2018: 1. Euroopas lati alt läbi, 2. Kalevi suutmatus tulemusi teha, 3. Nurjunud hooaja algus
2017: 1. Sillamäe koosseisu- ja rahaprobleemid, 2. Suureskoorilised hävingud, 3. Paide profisats oodatust kehvem
2016: 1. Publikunumbrid, 2. Tarva mannetu punktisaak, 3. Noorte kesine pealetulek
2015: 1. Kalju äravajumine, 2. Viljandi sukeldumine kuristikku, 3. Sillamäe hambutus
2014: 1. Kihlveoskandaal, 2. Masendav Tallinna Kalev, 3. Esimese ja tagumise poole selge eraldumine
2013: 1. Tallinna Kalevi kihlveoskandaal, 2. Jätkuvalt leige publikuhuvi, 3. Tallinna Kalevi finantskrahh
2012: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek
2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp

Eelmiste aastate enim arenenud meeskonnad:

2018: 1. Tartu Tammeka, 2. FC Kuressaare, 3. Paide Linnameeskond
2017: 1. Tallinna Flora, 2. Viljandi Tulevik, 3. Narva Trans
2016: 1. FC Infonet, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2015: 1. FC Flora, 2. Pärnu Linnameeskond, 3. FC Infonet
2014: 1. FC Infonet, 2. Tartu Tammeka, 3. Sillamäe Kalev
2013: 1. FC Levadia, 2. FC Infonet, 3. Sillamäe Kalev
2012: 1. FC Levadia, 2. Nõmme Kalju, 3. Paide Linnameeskond
2011: 1. Paide Linnameeskond, 2. Nõmme Kalju, 3. FC Flora
2010: 1. FC Flora, 2. Tartu Tammeka, 3. Paide Linnameeskond
2009: 1. Viljandi Tulevik, 2. Sillamäe Kalev, 3. Tartu Tammeka
2008: 1. Nõmme Kalju, 2. Sillamäe Kalev, 3. FC Flora
2007: 1. Tallinna Kalev, 2. FC Flora, 3. FC Levadia
2006: 1. Tartu Tammeka, 2. Pärnu Vaprus, 3. FC Levadia