Magnus Villota vigastas täiesti rutiinset pikka palli lastes vaagnaluule kinnituvat reielihase kõõlust. Ta nentis, et lühikese aja jooksul teine tõsine vigastus tõi küll pähe mõtte, et äkki ongi kõik. See on tänaseks kindlalt hajunud.

Pärnu JK Vapruse kapteni Magnus Villota jaoks lõppes hooaeg - loodetavasti ajutiselt - eelmises mänguvoorus Nõmme Kalju FC vastu. Veerandtunni täitumisel lõi ta palli pikemalt ette ning tundis koheselt, et vaagnaluus käis mingi nõks läbi. Kuigi videopildist polnud võimalik midagi tõsist välja lugeda, siis sai ta ise sellest peagi aru.

"Vaatasin ise ka seda olukorda sellise pilguga üle. Panin põhimõtteliselt lihtsalt pikka palli ja tundsin kohe kuidagi läbi keha, et mingi rebestus käis. Mõtlesin algul, et see oli niisama mingi nõks, aga siis hakkasin tagasi oma positsioonile jooksma ja tundsin, kuidas jalg enam ei kanna, vajub läbi ja oli mega valus," meenutas Villota Soccernet.ee palve peale.

Ta jätkas, et keha sellest eelnevalt kuidagi märku ei andnud. Pigem tundis ta end üle pika aja kõige paremini. "Ka seda arutasin füsiodega, et imelik, jah, et mul ei olnud mingit kaebust selle vaagnaluu piirkonnaga. Oleks see koht siis olnud väsinud või pinges või midagi - mitte mingit tunnet ei olnud."

Pärast vigastust ootas Villotat ees MRT, mis andis doktor Kaspar Rõivassepa hinnagul selge vastuse: reielihase kõõlus on vaagnaluust lahti rebenenud kaks ja pool sentimeetrit. Kuivõrd olukord on võõras ja infot on tulnud hoomamatult palju peale, ei hakanud Villota ise meditsiinilistel terminitel ja tähendustel pikemalt peatuma. Tema on seadnud pilgu lihtsalt teisipäevale, mil kella neljast hakkab lõikus pihta.

Kuidagi eraldi selleks valmistuma ei pea - nagu näiteks tõsise põlvevigastuse juures soovitatakse. Pigem jõudis Villota teha väikestviisi uurimistööd: Promise Davidit vaevab ju väga sarnane mure. Eestis mänginud Kanada koondislane on omadega aga umbes kaks kuud ees. "Ikka väga imelik, et selline asi saab niimoodi üldse rebeneda. Ma olen pikka palli lasknud ju mingi miljon korda!" ei mahu Villotale pähe.

Ongi kõik?

Enam-vähem on teada, et sellistest vigastustest tullakse tagasi umbes viis kuud. See on vähem kui aasta jooksul teine kord, kui umbes selline number Villotale ette kirjutatakse - oli ta ju eelmise aasta septembrist audis põlvemurega. Sajaprotsendiliselt mängima hakkas ta pärast märtsi keskpaika ja vigastuseni sai ta kokku kirja kaheksa kohtumist. Puht matemaatiliselt võttes võiks tänavu mõni mäng juurde tulla küll, sest hooaeg tipneb 7. novembril.

"See on päris pikk aeg jälle, jah. Alles olin põlvega audis ... Peaks vist nõia juurde minema või midagi. Nii suur pettumus on, väga suur. Alles tulin raskest vigastusest välja ja kohe uus pauk. Rõivassepp ütles ka, et kuidagi harukordne juhus," on 28-aastane Villota selgelt löödud.

Kas koguni nii, et on tulnud tõrjuda mõtteid karjääri lõpetamisest? "No, kui aus olla, siis kui ma teada sain, siis ikka mõtlesin, et kurat, jälle. Tahes-tahtmata käib see mõte läbi, et kas nüüd on vsjo (tõlkes - kõik) või mis nüüd saab. Aga õnneks lähevad need mõtted suht kiirelt ära. Pole midagi teha, võtan selle teekonna jälle ette ja mis mul ikka," vastas ta.

"Ma olen selline jäärapäine inimene ka - küll te mind varsti väljakul näete! Ma loodan vähemalt ... Võib-olla olen ennatlik, sest ega ju ei tea, kuidas taastumine läheb. Aga Rõivassepp ütles, et sellistel juhtudel tullakse tagasi põhimõtteliselt sajaprotsendiliselt, et vist ei tohiks sellega probleemi olla."

Seniks tuleb Vaprusel hakkama saada ilma keskkaitsjast kaptenita. Villota kinnitas, et jääb kohal käima ikka igal treeningul ja mängul. "Mis ma neile ikka soovitan ... Hoidke lippu kõrgel ja kõik läheb hästi! Seda võin küll öelda, et keegi pole asendamatu. Ma usun, et poisid saavad hakkama väga hästi. Ja noh, meie keskkaitsjad [Marko] Lipp ja [Markkus] Seppik peavad nüüd ära kestma ja ei tohi katki minna!" toonitas Magnus Villota ikkagi heatujuliselt.