Olgu alustuseks ära öeldud, et oma üleoleva suhtumise demonstreerimiseks kaalusin mõtet kasutada pealkirja lõpus ka uue põlvkonna levinuimat küsisõna "vä?", aga austusest ühe siili vastu ma seda siiski ei teinud.

Maskotid mulle reeglina üldse ei meeldi, sest ma ei saa neist aru. Nad kuulutatakse enne iga suurvõistluse algust välja, siis nad justkui on natuke pildis, siis saab üritus läbi ja mõne aasta pärast pean ma kusagil mälumängul järsku vastama, et kes oli 2020 aasta EM-i maskott. No kust ma tean? Keegi on teda EM-i ajal üldse näinud vä?

Tekib päriselt küsimus, et mis sellisel kujul maskoti mõte on? Kas loodetakse lihtsalt turistide pealt müügitulu teenida? See lootus ilmselt mingi piirini end täitsa õigustab, aga mitte ülemäära. Kui maskotid kuidagi pildis pole, siis on neid ju üsna keeruline müüa. See on minu kui hobiturundaja tagasihoidlik mõttekäik.

Aga siis hakkasin ma mõtlema, et milliseid maskotte ma tean ja mäletan. Arvestades, et sporti hakkasin tõsisemalt jälgima alates sajandivahetusest. Mišat ja Vigrit tean, ilmselgetel põhjustel. 2001. aasta talialade MM-il oli suuskadel ilves Harri. Esiteks tean, sest see oli mul mänguasjana lapsepõlves riiulil ja teiseks on omajagu irooniat peidus faktis, et Harri Kirvesniemi, kes ilvesele vist nime andis, jäi Lahtis dopinguga vahele. Seejärel on jälle tükk tühja maad ja mõne puhul koidab kusagilt mingi veider märksõna - näiteks, 2012. aasta Londoni olümpial oli vist miski ühe silmaga tüüp?

Jalgpalli suurturniiride maskottidest meenub vaid 2006. aasta, kus tegutses lõvi Goleo koos palli Pillega. Ja põhjuseks pole see, et Goleo oleks Saksamaal midagi mäletamisväärset teinud, vaid Pille moodustab arvestatava osa mu õe eesnimest.

Ma oleks maskottide osas veelgi kriitilisem, kui poleks olnud seda üht siili, kellest juhtlõigus juba juttu tegin. Ilma temata oleksid maskotid tõepoolest lihtsalt ühed arusaamatud olevused, keda mälumängude tarbeks teada tasub. Aga Hero the Hedgehog viis maskotikultuuri 2017. aastal Londonis toimunud kergejõustiku MM-il tõesti järgmisele tasemele. Enne selle loo kirjutamist jäin ma jälle mõneks-kümneks minutiks kinni Youtube'i, et veidi nostalgitseda.

Hero oli Londonis täiesti omaette bränd, kes möllas staadionil ringi. Ta oli pruut igas pulmas ja kadunuke igal matusel. Ta käis kaugushüppekastis päevitamas, noris kohtunikega tüli, ehmatas sportlaseid, nuusutas Usain Bolti "haisvaid" naelikuid ja tegi veel palju muud pulli. Ilmselt enamik sõust jäi telekaamerate eest üldse varju, sest vahepeal oli vaja ju sportlaseid ka näidata.

Et si c'était Hero le hérisson la véritable star de ces Championnats d'athlétisme ?#HeroTheHedgehog #London2017 pic.twitter.com/WRi2wxW0Qd — France 3 (@France3tv) August 13, 2017

Kes keelaks Skillzyl (jah, tema on praeguse EM-i maskott) enne mängu rahvast üles kütta, vaheajal pulli teha ja pärast lõpuvilet võitjatega tähistada ning kaotajaid lohutada? Jalgpall ja kergejõustik pole mõistagi kuigi sarnased spordialad, aga midagigi saaks ju ikka teha. Ole lihtsalt vähemalt natukenegi pildis, et sul üldse mingi point oleks!

Lõpetuseks viisin läbi kiire küsitluse, kus valisin osalema Soccernet.ee-s EM-i kajastuse eest vastutava Kristjan Jaak Kanguri, ETV-s finaalturniiri kommenteeriva Alvar Tiisleri ja ajakiri Jalka peatoimetaja Raul Ojassaare, kes EM-i ajal veab taskuhäälingut "Futboliit".

Kõigilt küsisin küsimuse, et kes on EM-i maskott ja kas ta on teda kusagil näinud?

Kangur: "Ei ja ei. Seejuures olen EM-i Wikipedia lehe viimaste nädalate jooksul avanud umbes 237 korda, aga null seost."
Tiisler: "Nime ei tea ja pole teda kordagi näinud."
Ojassaar: "Sel aastal ei kuulnud ma maskotist mitte midagi ja ei ole teda ka näinud."

Kuuldes aga, mis siis maskoti nimeks on, reageeris Ojassaar täpselt nii nagu arvata võiski: "Ajah, see käis kuskilt viktoriinist läbi küll!"