Läbi aegade on EM-idel hakkama saadud igasuguste erinevate saavutustega. Terad on eraldatud sõkaldest ning järgnevalt tutvustame teile kõige enamaga hakkama saanud meeskondi ning mängijaid.

Nii mitmeski kategoorias on esiotsas sakslased. Seda kas praeguse Saksamaa Föderaalvabariigi või siis kunagise Lääne-Saksamaaga, sest Ida-Saksamaa näol polnud kunagi tegu erilise jalgpallimaaga.

Näiteks on Saksamaa ja Lääne-Saksamaa kahe peale kokku osa võtnud 10 EM-ist - käimata on jäänud vaid kolmel. Selles arvestuses on teisel kohal Venemaa/SRÜ/NSVL üheksa etteastega ning kolmandal Holland ja Hispaania, kes on mõlemad osalenud kaheksal EM-il. Üleüldse on EM-idel mänginud 25 riigi koondised.

Ka suursaavutustelt on sakslased olnud Euroopa edukaimad. Kolmel korral on tuldud maailmajao parimateks, kahel korral jäädud teiseks ning korra piirdutud poolfinaaliga. Üle ühe korra on EM-i võitnud ka Prantsusmaa, kes oli edukas aastatel 1984 ja 2000. Neljandaid kohti on neil üks ning samuti on korra jõutud niisama poolfinaali.

Enim mänge, enim punkte

Kümme EM-i, milles on osaletud, annavad sakslastele ka statistiliselt paremad näitajad, kui on teistel meeskondadel. 32 mängust on võidetud 15, viigistatud 10 ja kaotatud 7. Kõik need tulemused kokku liites ja tänapäeva jalgpalli punktisüsteemi pannes annaks see sakslastele kokku 55 silma.

50 punktiga oleks Holland teine ja 48-ga Prantsusmaa kolmas. Siis tuleks tükk tühja maad ning valitsev maailmameister Itaalia oleks 40 punktiga neljandal kohal.

Kogutud punktide arvu punktide võimaliku kogusummaga jagades saadakse edukusprotsente, mille järgi pannakse samuti meeskondi ritta. Kõige edukam on 64% Prantsusmaa, kellele järgnevad 59,6% Portugal, 59,5% Holland ning 58% Itaalia.

Võrgud sahisema

Väravatest rääkides peab nentima, et taaskord on kõige enam palle vastaste võrku tagunud sakslased - 45. Ent sama saldo on ka Hollandil ja Prantsusmaal. Neljas on Tšehhoslovakkia/Tšehhi, kes on löönud "vaid" 32 väravat.

Kõige enam väravaid on endale lüüa lasknud endine Balkani suurriik Jugoslaavia, kes Serbia ja Montenegro ning Serbia nime all pole EM-finaalturniiridele veel pääsenud. Kui aga seal mängiti Jugoslaaviana, lasti sisse 39 väravat.

1992. aasta Euroopa meistrile Taanile on kokku kõmmutatud 38 väravat, samas kui üks edukamaid tiime Saksamaa on ka sisse imenud küllalt palju palle - 32.

Väravakuningas Platini

Lisaks oma riigi esindamisele võistlevad väravamasinad EM-finaalturniiridel selles, kes on ikkagi individuaalselt kõige kõvem. Kuigi mingisugust karikat nagu MM-il selle eest ei saa, on suurim väravakütt siiski tehtud mees.

Kui kõik tabamused kokku liita, siis saab teada, et kõige kõvem mees läbi aegade on Michel Platini, kes on EM-idel löönud 9 väravat. Praeguse UEFA presidendi kõik väravad on seejuures löödud ühelainsal turniiril - 1984. aastal kodumaal Prantsusmaal.

Seitse väravat on löönud inglane Alan Shearer ning kuus hollandlane Patrick Kluivert. Viie väravaga on maha saanud päris mitu meest, seejuures ka 2004. aasta EM-i väravakunn, tšehh Milan Baroš.

Kiireimad väravad venelastelt

Kogu EM-tsükli kõige esimene värav sündis 1958. aastal, kui algasid eelringid kahe aasta pärast toimunud EM-finaalturniiri jaoks, millest võtsid osa neli võistkonda. Anatoli Ilin oli täpne 28. septembril 1958 Ungari vastu ning seejuures võitis NSV Liidu koondis, millesse mees kuulus, lõpuks kogu turniiri.

EM-finaalturniiride juurde tagasipöördudes teeme teatavaks, et sealne kiireim värav on vana vaid neli aastat. Dmitri Kiritšenko, kes on taaskord venelane, lõi A-alagrupi mängus Kreekale kolli juba 68. sekundil. Mäletatavasti sai Kreeka Venemaalt sellel turniiril ka ainsa kaotuse ning alistas lõpuks finaalis 1:0 Portugali. Seejuures oli tegu väikseima lõppskooriga finaaliga üldse.

Väravalööjate vanuserekordid tehti samuti aastal 2004 Portugalis. B-grupi mängus Šveitsiga sai inglasest Wayne Rooney'st noorim väravalööja, kuid oli veel vara hõisata. Vaid neli päeva hiljem lõi šveitslane Johan Vonlanthen Prantsusmaa vastu värava 18 aasta, nelja kuu ja 20 päeva vanusena, olles kolm kuud noorem kui Rooney.

Milliseid rekordeid purustatakse sellel EM-il, kui neid üldse tehakse, selgub juba seitsmendal juunil algava turniiri käigus.