Tallinna FC Flora ründaja Rauno Sappinen nentis pärast 0:4 kaotust suurimale rivaalile Tallinna FCI Levadiale, et kui Flora teaks, mida tuleb otsekohe muuta, siis seda ka tehtaks.

"Jalgpalliklišee. Meil oli endal üks-kaks head momenti esimese värava järel viigistamiseks. Ei löönud ära ja saime kohe 2:0. Siis oli veel usk olemas, aga 3:0 teise poolaja alguses tappis selle mängu suht kiiresti ära," võttis Sappinen ajakirjanike ette astudes kohtumise lühidalt kokku.

Mis Florat vaevab? "Kui me teaks, miks me soovitud tulemusi ei saa, siis küll me oskaks parandada. Kõik on hingega asja juures, kõik annavad trennis maksimumi. Seda ma ei ütleks, et mingit segadust, peataolekut või suurt paanikat satsi sees oleks. Jalgpall on kinni väikestes asjades. Olid variandid 1:0 pealt, miks need meie poole ei kaldu, ei tea," tõdes Sappinen.

Kuidas derbis kaotamine, nii et tablool on ühel pool null ja teisel pool neli, talle isiklikult mõjub? "Õnneks ma olen platsilt nii ka ära tulnud, et ühel pool on kuus ja teisel pool on üks, nii et ..." suutis Sappinen halvas olukorras huumoriväärilise tahu leida, viidates Flora kümne aasta tagusele suurele võidule. "Õnneks on kolmapäeval juba uus mäng. On lihtsam, kui saame uue mängu peale, mitte ei pea terve nädala treenima."

Levadia teise värava autor Mark Oliver Roosnupp sõnas, et niimoodi võita on kahtlemata mõnus. "Võit! Skoori vaadates küll ideaalne, aga eks igas elemendis saab juurde panna. Lõime täna palle sisse, sellega meil on natuke esimestes voorudes probleeme olnud. Alustasime hästi, aga tegelikult mängisime kõik 90 minutit meeskonnana väga hästi ja ühtselt."

Võrreldes eelmise hooajaga ja Curro Torrese käekirjaga kasutab Vjatšeslav Zahovaiko keskväljal rombi, kus Roosnupu täita on vasakpoolse mehe roll. "Väga hästi tunnen end seal. Ma arvan, et see kehtib kõigi meeste kohta. Me oleme ju saanud juba neli kuud tööd teha, kõik mängijad on treeneri taga ja kõigile see sobib. Sellepärast me ju nii mängime, et meil on sellised mängijatüübid ja treener näeb, kus meie tugevused välja tulevad."

Kas Roosnupp annaks väravalööjana söödu au tsenderdanud Mihkel Ainsalule või värava eest kaitsjatega võidelnud Bubacarr Tambedoule, kellest pall võis rikošeti võtta? "Ma ausalt ei näinud!" muigas ta. "Vaatasin rohkem, et tuul võib palli kaugemale kanda. Aga seal ma pidin olema ja tuli hästi välja. Hea pall ka!"

Kas Levadiat mõjutas see, et vahepealsetes mängudes mõni otsus nende kasuks ei langenud ja veidi oli mingites olukordades ka ebaõnne? "Mis ebaõnn või mitte ... Tore, et täna nii. Kolme päeva pärast on juba uus mäng," ei hakanud Roosnupp minevikku kinni jääma.