Sergei Terehhov lõi Eesti - Venemaa mängus viigivärava ja tõusis rahvuskangelaseks. Aga pöördudes tagasi Jaroslavli Šinnikusse, avastas eest sootuks teisepalgelise reaalsuse, kirjutab SL Õhtuleht.

"Teised sõid lõunat, kui kohale jõudsin. Mind nähes tehti kooris buuuu!" tervitasid kaaslased Vene kõrgliigaklubist Terehhovi. "Aga see buuuu tuli muidugi naljaga pooleks. Iva seisneb selles, et kui Venemaa pääseb MM-finaalturniirile, tehakse siinses liigas kahenädalane paus; kui ei pääse, ei tehta. Nüüd juhtus nii, et minu värav muutis väga tõenäoliseks, et väike suvepuhkus jääb ära."

Kaotas koha kamerunlasest olümpiavõitja Brancole

"Meeskond viibis Eesti - Vene mängu ajal laagris Sotšis. Kõik nägid ise telerist, mis toimus - polnud enam vaja minult üle küsida. Poisid õnnitlesid," vahendas leegionär.

Kui kaasmängijad tervitasid Terehhovi sõbraliku irooniaga, siis treener nalja ei mõistnud. Enne Tallinna tulekut nautis Terja Šinnikus põhikoosseisuslase staatust, tööpaika naastes enam mitte.

"Ma ei tea, mis juhtus. Tõesti ei tea." ütleb pallur telefoni siira ohkega. "Treener ei usalda mind enam, me ei saa läbi. Paha tunne on! Jama lugu. Hea vähemalt, et duublis mänguminutid kätte saan - parem, kui põhis pingil istuda."

Kuigi Terehhov ütleb, et ei tea treeneri meelemuutuse tagamaid, julgeb ta siiski oletada.

"Oleks ma sellest olümpiavõitjast kaks pead üle, ei tekiks küsimust. Aga ma ei ole, seega saan esialgu põhjuseid endast otsida. Samas tunnistan päris ausalt: tema ei ole minust ka parem. Aga ju on kõva palgaga vennale vaja mänguaega anda," võrdleb Terehhov end kamerunlasest vasakääre Brancoga.

Irooniline küll, aga mõnes mõttes peab Terehhov lootma, et hooaega kesiselt alustanud Šinnik kaotatud võidusoont lähiajal ei leiaks. "Tegelikult olen veel kannatlik. Kui võitu ikka ei tule, järsku treener vaatab, et oleks vaja midagi muuta. Jääb olukord tükiks ajaks samaks, tuleb vaadata: võib-olla pean hakkama aasta lõpus uut klubi otsima."

Vuti- ja hokimehed otsivad üksteise võidu korterit

Seni, käsikäes olelusvõitlusega, jätkab ta pasliku elamispinna otsinguid. "Siinne kinnisvaraturg on olematu, aga lisaks jalgpalluritele tahavad kuskil elada ka paljud hokimehed Korterid, mida olen vaatamas käinud, on väga sandis seisus. Remontimata, koledad," kirjeldab praegu meeskonna baasis elav Terehhov. "Pealegi on kogu aeg jube kiire, mängude vahed on nii lühikesed. Oleme pidevalt reisidel."