Saksamaa elanikkonna hulgas läbi viidud uuringu tulemustest nähtub, et ligi pooled küsitletutest ei toeta oma rahvuskoondise osalemist sügisesel MM-finaalturniiril.

MM-i korraldajamaa Katar on nii turniiri ettevalmistusprotsesside käigus kui oma üldiste põhiväärtuste tõttu langenud mitmel puhul lääneühiskonna pahameeletormi alla. Riiki on kritiseeritud süstemaatilise inimõiguste rikkumise ja immigrantide ebaõiglase ärakasutamise eest. Katari valitsus on seni aga kõik süüdistused kategooriliselt tagasi lükanud.

Erinevate allikate andmetel on Kataris seni hukkunud üle 15 000 staadionite ehitamisel ametis olnud võõrtöölise. 40-kraadises või isegi karmimas leitsakus töötavate immigranttööliste päevapalk jäävat seejuures alla kümne euro.

Võõrtööjõuta poleks MM-i toimumine Kataris aga lihtsalt võimalik – riigi elanikkonnast üle kahe kolmandiku moodustavad just Aafrikast ja Aasiast pärit lihttöölised.

Demograafiainstituudi YouGov poolt läbiviidud uuringu tulemustest nähtub, et 48 protsenti küsitletud sakslastest pooldaks rahvuskoondise MM-ilt eemalejäämist, vahendab Hispaania väljaanne Cuatro. 28 protsenti leiab, et koondis peaks kõigest hoolimata igal juhul suurturniirile minema ning 24 protsenti inimestest eelistab antud teemal mitte arvamust avaldada.

Viimastel kuudel on omajagu poleemikat tekitanud ka Katari suhtumine homoküsimustesse: nimelt soovitas kohalik julgeolekuametnik fännidel tungivalt hoiduda mängudel vikerkaarelippude lehvitamisest. Ametnik nimetas säärast käitumist "kogu ühiskonna solvamiseks".

Kataris toimuvad sündmused ei ole aga päevakajaliseks kerkinud alles eeloleva MM-i raames, vaid on juba varem võrdlemisi vahetult puudutanud ka Eestit. Nimelt kohtusid Sinisärgid 2019. aasta alguses Dohas peetud sõprusmängus Soomega, kuid põhjanaabrite koondise tollane ääreründaja Riku Riski keeldus eetilistel põhjustel Katari reisimast ning jäi seetõttu rahvusesinduse nimekirjast kõrvale.

MM-finaalturniir saab alguse 21. novembril. Avamängus lähevad vastamisi Holland ja Senegal.