Uut hooaega alustav Tallinna jalkaviktoriin püüab teistest mitmel moel erineda ning pakkuda lolle küsimusi (1)
Täna õhtul kell 19.00 algab Tallinnas jalgpalliviktoriini "Peaga mäng" teine hooaeg. Viktoriini korraldajad Siim Kera ja Rasmus Voolaid rääkisid Soccernet.ee-le küsimuste koostamisest, üritusega seotud rõõmudest, muredest, osalejatest ja eesmärkidest. Jutuks tulid ka teravad teemad nagu 150% tõusnud rahasummad ning esimeses mängus juhtunud ebaõiglus.
Baaris SUHE toimuva mälumängusarja esimesel hooajal (27. veebruarist 6. juunini) peeti kaheksa mängu. Osales enamasti ligikaudu 20 kuni neljaliikmelist võistkonda. Kaheksa etapi peale kokku käis baarist läbi 52 erinevat punti. Hooaja võitis sats nimega "(sellest) jalgpallist ei tea me (küll) midagi", kellele järgnesid "Blatteri õpilased" ja "Mälu pooleks".
Kuidas üldse antud jalkamälumäng sündis? "Tallinnas oli vahepeal viktoriinibuum. Viktoriine tehti igasugustel teemadel, muusikast tehti neid kuus või seitse tükki. Ja siis mõtlesin, et miks ei võiks olla ka jalgpalliviktoriini. Mõtlesin seda hästi kaua - mitu aastat mõtlesin," naeris Kera.
Minevikus olid nii Kera kui ka Voolaid Tallinnas (O'Learyses ja Amps Arenal) tegelikult juba mingeid jalkamälumänge teinud, aga need olid jäänud eraldiseisvateks ühekordseteks üritusteks. Nüüd pandi käima regulaarne viktoriinisari, kus mäng toimub iga kahe nädala tagant.
"Kui Suhtest uuriti, et kas ma tahaksin äkki mingit viktoriini teha, siis vastasin, et jalkaviktoriin ootab tegemist. Ja neile ka see mõte meeldis. Siis rääkisin Rasmusega," meenutas Kera.
Miks just Rasmusega? "Ma ei tea, ma nägin teda Eesti jalgpalli mälumängu meistrivõistlustel ja tean, et talle ka mälumäng meeldib. Ja ta on väga lõbus persoon."
Lõbus Voolaid rääkis omaltpoolt: "Kuidagi on juhtunud niimoodi, et Siim osaleb viktoriinidel palju ja mina osalen palju, aga me väga tihti samu mälumänge ei mängi. See näitab, kui palju on Tallinnas erinevaid mälumänge, need on tõesti populaarsed. Ma tegelikult ei ole selline tüüp, kes viitsiks ise viktoriine teha, aga sellele Siimu pakkumisele ütlesin millegipärast suhteliselt kiirelt "jah" ja seni ei kahetse."
Üleliigne null Excelis
Esimesel hooajal esimene mäng veel üldarvestusse ei läinud - üldtabelit hakati pidama alates teisest etapist. Voolaid ja Kera avaldasid nüüd Soccernetile piinliku senivarjatud põhjuse.
"Nüüd on aeg öelda välja tõsiasi, et meil oli esimeses mängus punktiarvestusega mingi error. See ei olnud mingi kahepunktiline hälve, vaid ikka erakordselt suur prohmakas. Umbes et kolmanda koha meeskond oleks pidanud tegelikult olema kümnes," tõdes Voolaid.
Kera jätkas: "Essal mängul täitsime ise käsitsi tabelit ja ma seal lihtsalt oigasin! See oli nii pagana keeruline punktide jagamine. Minu mäletamistmööda läks ühele võistkonnale kogemata üks null lõppu. Nad oleksid pidanud saama 2 punkti, aga meie panime 20. Sellega tõusid nad plokivõitjateks, kuigi oleksid pidanud olema plokis viimased. Ma ei mäleta, mis punt see oli, aga tüübid olid ise ka tulemusest üllatunud."
"Samas nad ei olnud nii üllatunud, et nad seda meile ütleksid," märkis Voolaid. Kera lisas: "Et "ju siis teadsime kõike, kui vastused loeti õigeteks". See oli päris naljakas. Need olid jah meie esmased kasvuraskused, sünnitusvalud."
"Ma loodan, et meie peale ei olda kurjad, kui see välja tuleb," ütles Voolaid. Pärast esimese mängu prohmakat aitas sõber Andreas Ellervee Excelis välja töötada korraliku punktiarvutussüsteemi.
"Andreas Ellervee on meie hall kardinal, Exceli-geenius, ilma kelleta me ei teeks mitte midagi. Finaaletapi eel töötasid tema ajurakud protsessi kallal kaks nädalat," tunnustas Voolaid sõpra.
"Peaga mängu" punktisüsteem on omapäraselt keerukas. 21 küsimust jagunevad nelja plokki: kolmes esimeses plokis viis ja viimases kuus küsimust (21. küsimuses on võimalik saada erineva arvu vihjete järel õige vastuse eest erineval arvul punkte). Lisaks on iga ploki lõpus viigilahutajaküsimus. Punktiarvestus ei liigu lineaarse ühtlase joonena läbi kogu mängu, vaid eurovisioonisüsteemis punktid jagatakse välja mängu jooksul neli korda ehk iga ploki peale eraldi. Neljade punktide kokkuliitmisel selgub mängu lõplik skoor.
"Ma tahtsin lihtsalt midagi teistmoodi teha. Muidu on kõik viktoriinid sama loogikaga. Me mõtlesime, et äkki nii on põnevam ja võimalust on rohkematel tiimidel. Ma ei tea, kas tegelikult ka on, aga rahvale paistab süsteem meeldivat," selgitas Kera.
"On olnud ägedaid ärakukkumisi. Näiteks võidab sats, kes on esimese ploki järel kuues. Või jääb seitsmendaks sats, kes esimese ploki võidab," tõi Voolaid süsteemi toetuseks välja konkreetse argumendi.
Hooaja viimasel etapil võeti ette aga eriti suurejooneline võistlussüsteem. Mälumängu võistkonnad jaotati asetuste kaupa loosikaussidesse, kohale toodi füüsilised loosipallid ning üritus algaski loosimisega. Esimeseks plokiks oli alagrupiturniir (alagrupist väljalangenud said edaspidi mängida vaid üheksanda koha nimel), järgmiseks plokiks veerandfinaalid jne.
"Meil on veel mõtteid: näiteks klassikalises play-off-süsteemis mäng, see tooks kindlasti üllatusi," jättis Kera täpsed võistlussüsteemid tulevikuks lahtiseks. Soccernet käis intervjuud tehes omaltpoolt lauale idee teha mõni mäng ka sellises süsteemis, nagu on tänavusest kasutusel UEFA eurosarjade liigafaasis. Voolaid ütles ideed kiites, et sellisel puhul oleks ka "Peaga mängul" eesmärk tuua loosimisele kohale sarnase kaliibriga Eesti staarid, nagu olid välismaa staarid Meistrite liiga loosimisel (Cristiano Ronaldo, Gianluigi Buffon).
"Arutame Rasmusega, et teise hooaja võiks äkki poolitada, nagu on Lõuna-Ameerikas Apertura ja Clausura. Siis on eraldi sügis- ja kevadhooaja meistrid. See lisab pinget, tõstab iga mängu tähtsust. Kui sul hakkab üks hooaeg pekki minema, siis poleks vaja muretseda, sest varsti algab nagunii uus. Siis ei pea aasta aega näiteks kümnenda koha peal tiksuma," seletas Kera.
Voolaid märkis võrdluseks: "Eesti jalgpalli mälumängu meistrivõistlustel peab aasta aega uut võimalust ootama - see on täitsa jabur, sellest mina aru ei saa!"
Auhindu Kohvri vorstikestest Tansaania särgini
"Palju on küsitud, et kas kaks korda kuus ei ole liiga tihe graafik. Aga tänu sellele tekib kogukonnatunne - me näeme üksteist suhteliselt tihti, muidu läheksid näod võib-olla meelest ära. Praegu oleme selle tempoga suhteliselt hästi kütnud," arutles Kera.
Kogukonnatundele rõhutakse ka auhinnalaua katmisel. "Peaga mängus" ei premeerita mitte ainult parimaid, vaid loositakse kõikide võistkondade vahel välja ka loosiauhindu. Põhiliste auhindadena on küll jagatud baarikrediiti, aga lisaks on võistlejad ise toonud viktoriinirahvale väljaloosimiseks erinevat nänni. Nii on näiteks Estoni Kohver toonud loosi enda tehtud vorstikesed, Dannar Leitmaa Tansaania jalgpallisärgi ning Tiit Liblik skandaalses mängus (Tallinna Zeniti vastu) kantud Hella Hundi särgi.
"Teemegi siinkohal üleskutse, et kellel on ägedaid auhindu, siis tooge! Muidugi juhul kui tahate. Šokolaadi ma ei viitsiks välja loosida. Asjadel võiks olla kõrge sentimentaalne väärtus. Või siis pärisväärtus," lausus Voolaid.
Kera lisas: "Kui keegi midagi enne mängu toob, siis võtame hea meelega vastu. Esemed võiksid olla jalgpalliga seotud. Sobib ka raha, kui keegi tahab meile tuua väljaloosimiseks eurosid.
Üldiselt jagatakse spordimälumängudes hästi palju betinodi - näiteks kihlveofirmade reklaamidega nokamütse -, aga meie ei taha sedateed minna. Kui sa saad näiteks igas mängus sellesama nokamütsi, siis mis sa nendega teed? Ei taha ju olla ka täitsa kõndiv reklaamtulp. Et tavapärasest erineda, tegime ka ägeda Community Shieldi stiilis võidukarika.
Loosimiste puhul on ka mõnus eduelamus - sa ei pea olema kõige parem selleks, et midagi saada. Kuigi aeg on näidanud, et loos kipub ka olema tugevamate poolt. Mingil hetkel 5miinust ja nende sõsarvõistkonnad võitsid nii mängu kui ka loosiauhinnad. Ja siis olid kõik teised pahura näoga, et kui palju need vennad jälle võidavad!"
Missugune kontingent "Peaga mängus" käib? Voolaidi kinnitusel on osalejaskond väga kultuurne ja sportlik.
"Muusikarahvast on suhteliselt palju, ja jalgpallureid. On spordiajakirjanikke, jalkaliidu tegelasi, kohtunikke," loetles Kera. "Mulle meeldib, et on erinevat rahvast, mitte ainult jalgpalliinimesed. Seda me üritame ka oma küsimustega teha, et spekter oleks võimalikult lai."
Lisaks 5miinuse bändiliikmetele (Kohver, Päevakoer) on viktoriini külastanud veel mitmed kuulsused. "Andreas Raudsepp, Urmas Rooba, Joel Indermitte," tõi Kera välja konkreetseid nimesid. "Võib-olla nad enam ei tule, kui oma nime siit artiklist loevad. Aga tulge ikka!"
Voolaid sooviks viktoriinil näha ka rohkem õrnema sugupoole esindajaid: "Võiksime saavutada olukorra, kus võistkonnad tunneksid, et neil võiks olla igas tiimis ka üks tütarlaps. Selleks tuleb võib-olla teha veel rohkem Taylor Swifti küsimusi ja naistejalka küsimusi. Naised teavad sageli asju, mida mehed ei tea. Paraku on vist selliste küsimustekoostajate poolt sellist olukorda raske saavutada.
Seda ei pea kartma, et kui on jalkaviktoriin, siis järelikult tuleb teada mingisuguse 1984. aasta värava lööjat. Me never ei küsi seda! Või kui küsime, siis ilmselt sellel tüübil on naljakas nimi."
"Ja seal on hästi palju kõrvalvihjeid teistest valdkondadest, mis aitavad sind vastusele lähemale, isegi kui sa ei tea, et küsitav jalgpallur või jalgpalliklubi on olemas. Kõiki asju ei peagi teadma, peaasi et annab midagi välja mõelda," jätkas Kera.
Voolaid andis lubaduse: "Selliseid küsimusi, mille puhul sa istud ja sul ei ole mitte millegi peale mõelda, me ei tee!"
Makaayd peetakse Suarezeks
Aga milliseid küsimusi siis tehakse? Kera võttis asja ühe tabava lausega kokku: "Proovime tihti küsida suht lolle küsimusi."
"Üks vihje on küll, mida anda: tasub silmad lahti ringi liikuda ja päevakajaliste asjadega kursis püsida. Kui maailmas midagi juhtub, siis see võib juhtuda ka meie mälumängus. Näiteks Jaak Madison läks just hiljuti Keskerakonda - äkkime me küsime teda? Kunagi ju ei tea, vabalt võib juhtuda!" jagas Voolaid tasuta soovituse.
Voolaid ja Kera koostavad mõlemad igaks mänguks 10-11 küsimust, lisaks paar viigilahutajaküsimust. Voolaid kirjutab endale jooksvalt ideid messengeri, Kera endale e-mailile. "Vahel kirjutan endale mingi sõna või nime veidi valesti. Hiljem vaatan ja ei saa aru, mida küsida tahtsin, googeldades midagi välja ei tule," nentis Kera.
Ühe oma senise lemmikküsimusena, mis on õnnestunud koostada, tõi Voolaid välja küsimuse: kes oli see Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja, kes teatas Eesti meediale, et Tallinnas äraeksinud Brasiilia jalgpallistaar Kaka õnnestus hommikul kella 9.45 ajal siiski üles leida (täispikas küsimuses oli mõistagi veel vihjeid)? Õigeks vastuseks oli Pärtel-Peeter Pere.
Kera küsimustest väärib kindlasti eraldi väljatoomist laulu "Jää vabaks, Eesti meri" autori Viktor Konstantin Oxford küsimine, kus kõigi kolme täisnime osa (Viktor, Konstantin, Oxford) kohta anti eraldi jalgpalliteemalisi vihjeid. Kõik kolm osa andsid ka ühe punkti, et võimalikult paljud tiimid sealt vähemalt ühe punkti ja mingil määral eduelamust saaksid.
"See on kõige parem nimi, mida ma kuulnud olen!" ei hoidnud Kera, kes avastas selle nime 24. veebruaril lipuheiskamisel jagatud lauluvoldikult, end tagasi. Voolaidi sõnul otsis üks jalgpallifänn viktoriini järel surnuaialt isegi Oxfordi haua üles ja viis sinna sümboolselt küünla.
Kerale on eredalt meelde jäänud ka küsimus: millise 2013. aastal loodud ettevõtte nimi on Inglismaa jalgpalliklubi Forest Green Rovers kodustaadioni nimes? Õigeks vastuseks on Bolt (staadioni nimeks sai 2022. aastal sponsori järgi "The Bolt New Lawn").
Vastustelehtedelt on Voolaidile ühe huvitava asjaoluna meelde jäänud see, et pildiküsimuses pidasid võistlejad Roy Makaayd laialdaselt Luis Suarezeks: "Suarez ja Makaay näevad ootamatult sarnased välja. Kui küsisime pildiga Makaayd, siis saime vastuseks ikka väga palju Suarezt, viis Suarezt vähemalt!"
Voolaid rõhutas professionaalset suhtumist küsimuste tegemisse: "Kriitika on mul enda suhtes kõrge - ma ei taha olukorda, kus ärkan teisipäeval üles ja viskan veel samaks õhtuks kiirelt puuduolevad neli küsimust kokku. Tahan selle asjaga pingutada ja varem valmis olla."
Voolaid ja Kera on teineteisele ka testvastajateks. Kui mõni küsimus tundub kolleegi jaoks kas liiga lihtne või liiga keeruline, on võimalus vihjete muutmise teel raskusastet tõsta või langetada. Kindlaid protsentuaalseid põhimõtteid teemade jagunemisel - näiteks et kui palju peaks olema küsimusi Eesti ja kui palju välismaa kohta -, organiseerijatel pole, kuid teemaderingi soovitakse hoida tunnetuslikult võimalikult mitmekesisena.
"Peame leidma selle tasakaalu, et sisse jääks ka sirgjoonelisemaid jalgpalliküsimusi, muidu läheb liiga lambiseks ära. Ma ise ei taha üldse neid küsida, aga mõne panen ikkagi sisse ja loodan ka Rasmuse peale," kommenteeris Kera.
Voolaid lisas: "Vahepeal tunnen, et muusikaküsimusi saab liiga palju, kuna meile mõlemale meeldib muusika. Mina proovin näiteks kaasata teisi spordialasid."
Iga mängu peale kulub nii Keral kui ka Voolaidil 10-15 tundi (küsimuste koostamine, pluss mängu läbiviimine). "See ei käi niimoodi, et sa lihtsalt kopeerid-kleebid küsimused slaidile, vaid seal pildi lisamisel peab ka küljendusega tegelema," selgitas Voolaid.
"Ja fondid ja küsimuste-vastuste järjekorrad," täiendas Kera. "See on asja juures kõige tüütum osa. Eks meil kulub selle mängu nimel suhteliselt palju tööd."
"Ma nüüd sõnun kindlasti ära, aga olen isegi üllatunud, et kogemata pole tulnud sellist lolli errorit nagu vastuse näitamine vales kohas," ütles Voolaid.
Kurdeti, et viktoriin on liiga odav
Palju tööd ja vaeva nõuab ka väärilist tasu. Nii tõstis "Peaga mäng" enne teise hooaja algust osalustasu hoobilt 150 protsenti! Kui varem maksis iga mängija 2 eurot mängu kohta, siis nüüd tuleb hakata välja laduma 5 eurot.
"Ütlen ausalt, et rikastumine ei ole kindlasti eesmärk. Aga mitte keegi teine ei tee Tallinnas kahe euroga mälumängu. On selliseid, kes võtavad kümme eurot, selleni meie ei taha niipea minna," kommenteeris Voolaid.
"Alguses me ei teadnud, kuidas uus asi käima läheb, me ei hakanud liiga hulluks minema. Aga see oli päriselt ka kriitika, mille osalejatelt saime - öeldi, et väga hea mäng, aga üks asi on halvasti: mäng on liiga odav!" selgitas Kera.
Voolaid ja Kera rääkisid, et teised baarid on neid püüdnud juba rahaga Suhtelt üle osta, kuid nemad on jäänud oma KTM-baarile lojaalseks. "Minuga on kolm baari ühendust võtnud," täpsustas Voolaid.
Ta avaldas lootust, et viktoriin "Peaga mäng" jääb kestma aegade lõpuni. "Parim innustus on see, kui mingid uued tuttavad tulevad kuskil kuuenda mängu kandis esimest korda osalema, ütlevad, et oli äge, ja hakkavad edasi käima."
Kera lisas: "Esimene oli nagunii poolik hooaeg, siin on duhhi veidi rohkem. Vaatame, oleneb sellest, kui palju inimesed viitsivad käia. Kui mingil hetkel tundub, et keegi enam ei taha, siis me iseendale seda mängu otseselt ei tee. Tahame, et rahvas tuleks ja neil oleks lõbus ajaviide."
Rahvast soovivad korraldajad näha igal mängul 20+ võistkonna jagu (samas, üle 30-ga läheks sujuv läbiviimine juba keeruliseks).
***
Antud mälumänguteemalise artikli lõppu sobib lõpetuseks ka üks nuputamisküsimus: kes on see endine Eesti koondise abitreener, kelle perekonnanimega sama nime kannab ka Tallinna tänav, mille ääres asuvas baaris (see pole baar SUHE) on tehtud artikli ülemine pilt?
Esialgne "Peaga mängu" teise hooaja kalender (võib tulla ette muudatusi):
Teisipäev, 10. september
Teisipäev, 24. september
Teisipäev, 8. oktoober
Teisipäev, 22. oktoober
Teisipäev, 5. november
Esmaspäev, 18. november
Kolmapäev, 4. detsember
Teisipäev, 17. detsember
Kõik mängud algavad kell 19.00 baaris SUHE (Telliskivi 60/1, Tallinn). Mängudele saab registreerida "Peaga mängu" Facebooki üritustel.
