Naiste jalgpalli tugevuselt teisel astmel on põhivoorudega jõutud poole peale. Milline naiskond on kõige enam kõrgseltskonna nägu ehk võiks omada arvestatavaid šansse Meistriliigasse tõusmiseks?

Esiliigas teevad tänavu kaasa üheksa naiskonda. Selleks hooajaks kukkus kõrgliigast allapoole Lasnamäe FC Ajax, kes diskvalifitseeriti kaks vooru enne 2021. aasta hooaja lõppu. Nimelt olid pealinlased andnud kaks loobumiskaotust ning juhendi järgi viis see meistrivõistlustelt eemaldamiseni.

Esiliigas on Ajax end viimastel aastatel päris mugavalt tundnud ning praegugi ollakse üheksa kohtumise järel teisel pulgal. Teenitud on 17 silma, mis on kahe võrra vähem Viimsi JK saagist. Niisiis ongi just Viimsi naised oma debüütaastal üpriski veenvat minekut näidanud. Alla on jäädud JK Tallinna Kalevi duubelnaiskonnale ja FC Kuressaarele, Ajaxiga mängiti 2:2 viiki.

Kolmandat kohta hoiab hetkel Kuressaare, kellel on mängitud kaks kohtumist vähem. Kiire matemaatika ütleb, et kui neist saadakse kirja võidud, siis tõuseksid saarlased 21 punktiga esimeseks. See oleks varasemaid hooaegasid arvesse võttes tiigrihüpe, sest sellel tasandil saadi esikolmik kätte viimati 2007. aastal. Toona tõustigi kõrgliigasse, kus veedeti kaks hooaega.

Neljandat kohta hoiab hetkel Jõhvi Phoenix ja JK Narva Trans Ühendnaiskond, kes on üheksa duelliga võtnud 14 punkti. Esimest hooaega säärase tandemiga mängimine on andnud korralikku hoogu, sest viimastel aastatel on tasuks olnud tabeli viimased kohad. 

Hetkel on Esiliiga tabeli järgmised kohad hõivanud duubelnaiskonnad, kellel kõrgliigasse teatavasti asja pole. Täitsa põhjas istub Rakvere JK Tarvas, kes on kaheksa kohtumisega löönud vaid ühe värava ning punktiarve ka seetõttu avamata. Niisiis tasub silmad ikkagi esimese nelja naiskonna peale suunata.

Lähiaastatega võrreldes on rabelemine tihedam

Mullu sarnasel ajal hoidis 27 punktiga esikohta JK Tabasalu, kellest jäi viiega maha Saku Sportingu duubelnaiskond. Järgnesid Tallinna FC Flora II (16 punkti) ja JK Tallinna Kalev II (13 punkti). Järgmine iseseisev klubi Jõhvi FC Phoenix jäi liidrist maha koguni 18 silmaga, mistõttu sai Tabasalu küllaltki rahulikult hingata.

2020. aasta hooajal oli võistlustules 12 naiskonda ning tabel löödi pooleks, kui kõik olid korra läbi mänginud. Iseseisvate klubidena olid toona tipus Tallinna FC Ajaxi ja Paide Linnanaiskonna Ühendnaiskond ning Tabasalu, kes olid kirja saanud vastavalt 33 ja 30 punkti. Esikolmikusse mahtus ka Kalevi duubelnaiskond, kes jäi eelmisest pulgast maha 9 silmaga. Esimesse portsu mahtusid 2020. aastal ka Kuressaare ja Tallinna JK Legion, kes jäid poolitamise hetkel liidrist maha enam kui 13 punktiga.

Just seetõttu on tänavune hooaeg naiste Esiliigas tüki krapsakam: ansambli esilauljat pole veel välja tõusnud. Ka võrreldes esimeste naiskondade vahel toimunud kohtumisi, siis kipub pall ikka väga ümmargune olema. Ainsa erandina Jõhvi ja Transi ühendnaiskond, kes pole esikolmikut näksata suutnud.

Kui näiteks maikuu lõpus õnnestus Kuressaarel alistada Viimsi tulemusega 1:0, siis korduskohtumises jäädi 2:4 alla. Saarlased ja Ajax palliplatsil kokku pole saanudki, sest koosseisumuredega pealinlased olid sunnitud loobumiskaotuse andma. Nagu eelpool mainitud, siis Ajax ja Viimsi on seni vaid 2:2 viigi vääriliselt mütanud.

Niisiis saab lõpetuseks olla poliitiliselt korrektne: pole aimugi, milline Esiliiga naiskond on hetkel kõige enam kõrgseltskonna nägu. Ja selles pole mitte midagi halba, vastupidi! Säärane asjade käik näitab, et liiga on läinud tasavägisemaks ning loodetavasti just selle arvelt, et tagumised satsid on esimestega koos teinud suuri samme edasi.

Asjad saavad aga selgemaks 16 vooru järel, kui tabel lüüakse põhimõtteliselt pooleks ning tekkinud pundid mängivad veel korra läbi. Esiviisikule koguneb seega 20 matši, tagumine nelik madistab korra vähem. Parimal (mis on loodetavasti esimene) kohal lõpetanud iseseisev naiskond saab võimaluse tõusta järgmiseks hooajaks naiste Meistriliigasse. Reas järgmine asub üleminekumängudele kõrgseltskonna 7. koha teeninud naiskonnaga.