Itaalias Algheros oma maailmajao parimate koondistega mõõtu võttev Eesti rannajalgpallikoondis tuli Saksamaa vastu kaheväravalisest kaotusseisust välja ning pääses veerandfinaali.

Euroliiga Superfinaali A-alagrupis kõigepealt Itaaliale 2:6 ja Hispaaniale 2:5 kaotanud Eesti vajas viimases grupimängus Saksamaa vastu kindlasti võitu. Õhukese koosseisu ja Kristian Marmori mängukeelu tõttu tuli koondisel aga läbi ajada vaid seitsme väljakumängijaga.

Kohtumise algus ei tõotanud head, kui paduvihmas ja tugevas tuules asus Saksamaa penaltist juhtima - väravavaht Rauno Rahnik oli vastaste ründajale jalgadesse hüpanud ning Jannes Peterson realiseeris penaltilöögi.

Juhan Lilleorg vastas otsekohe, tasakaalustades seisu täpse kauglöögiga kohe lahtimängust. Teise kolmandiku alguses skooris aga Tim Kaufmann käärlöögist ning seejärel sündis ka õnnetu omavärav, kui kapten Rasmus Munskindi kehv tagasisööt lõpetas enda võrgus.

Peagi heastas Munskind aga oma eksimuse, teenides vastaste värava lähistel karistuslöögi ning saates selle ise väravasse. Nii mindi viimasele kolmandikule vastu Saksamaa 3:2 eduseisus.

Kohe viimase vaatuse alguses tegi skoori Sander Lepik, kes sahistas võrku pärast kaunist sööduvahetust Argo Alaväliga, ning seejärel viis Rauno Nõmmiko eestlased esmakordselt ka juhtima, saates ühe puutega väravasse Munskindi nurgalöögist tulnud söödu.

Niklas Sandi võimas löök ristnurka viis mängu lisaajale, kuid seal lajatas Alaväli palli 41 sekundit enne lõppu samuti ristnurka, kindlustades Eestile magusa 5:4 võidu ning edasipääsulootused. Nende lootuste realiseerumiseks vajati järgmises mängus Šveitsi võitu Moldova üle ning lisaajal saidki šveitslasest oma vastasest jagu.

Selline sündmustekäik tagas Eestile tänu väravate vahe võrdlusele pääsu kahe parima kolmanda koha meeskonna hulka. Veerandfinaali vastane selgub tänaõhtusel loosimisel.

Koondise peatreener Andreas Aniko rääkis jalgpall.ee-le, et oluline võit ja mängijate mänguplaanist kinnipidamine valmistab suurt heameelt:

"Taktika poolest meil kõik toimis – domineerisime, mängisime palliga rohkem, tekitasime võimalusi. Jäime 1:3 taha, aga see oli aja küsimus, millal suudame veel väravaid lüüa ja meie õnneks oli meil selleks aega. Tunnet, et me ei võidaks või et rong kaheksa parema sekka on läinud, ei olnud kordagi. Teadsime, et meil on selg vastu seina ja peame võitma normaalajal, kõige hullema stsenaariumi korral lisaajal, et kaheksa sekka pääseda. Juhtus viimane, aga kõik on hästi ja tunne on hea."