Võta-võta, küll hiljem paned tagasi: puupaljaks ristitud Barcelona muudkui kulutab, aga kuidas? (5)

Kõik on endiselt hästi: Barcelona jõuab palgata nii Robert Lewandowski kui ka teisi tähti. Foto: Scanpix / Getty Images / AFP / Eric Espada

"Ainus klubi, kellel pole väidetavalt pennigi raha, ostab kõik mängijad, keda soovib. Mul pole aimugi, kuidas. See on pisut veider ja pisut pöörane."

Müncheni Bayerni peatreener Julian Nagelsmann pole ainus, kellele Barcelona viljeletavad matemaatilised mõistatused pähe ei mahu. On ju juba vähemalt aasta aega räägitud katalaanide rahakotis toimuvast kertämmapetsilikus "kuhugi see 800 miljonit kadus ja ei ole õrna aimugi, kuhu" võtmes. Ometigi palgatakse viimastel nädalatel järgemööda mehi, kelle eest makstakse kümneid miljoneid ja kelle palk pole samuti sugugi – kui senisel lainel jätkata – "mingi kolm viiskümmend".

Robert Lewandowski Müncheni Bayernist, 45 miljonit eurot. Raphinha Leeds Unitedist, 58 miljonit eurot. Andreas Christensen Chelseast, Franck Kessie Milanist – mõlemad küll tasuta, aga palka tahavad nemadki. Nagu ka talvel Manchester Cityst 55 miljoni euro eest hangitud Ferran Torres ja Arsenalist tasuta tulnud Pierre-Emerick Aubameyang.

Muidugi on mängijaid ka lahkunud – Sergio Agüero pidi karjääri tervisemurede tõttu ootamatult lõpetama, Philippe Coutinho müüdi lõpuks Aston Villasse, Clement Lenglet laenati Tottenhamile. Aga ikkagi. Kuidas saab meeskond, keda nende enda president Joan Laporta nimetas alles eelmisel kuul "rahalises mõttes praktiliselt surnud patsiendiks" ja kelle päästmiseks on asepresidendi Eduard Romeu hinnangul vaja "vähemalt 500 miljonit eurot", teha turul jätkuvalt megatehinguid, nagu polekski midagi katki?

555 miljonit miinust ... või siiski vähem?

Lionel Messi pisaraterohke lahkumine näis alles aasta tagasi rasvaselt alla joonivat, et isegi suurimad ja kuulsaimad võivad hätta sattuda, kui nad ei oska oma rahakotiga ümber käia. Koroonapandeemia kuivatas tulud kokku ja varem tehtud valeotsused viisid Barcelona justkui pankroti äärele. Pole ime, miks Lewandowski lahkumise vastu viimase hetkeni võidelnud Bayern nähvas katalaanidele sapiselt, et mingitest osamaksete kaupa tasumisest ei saa poolaka puhul juttugi olla, kuna kahe aasta pärast polevat Barcelona klubi enam olemaski ...

2020. aastal hinnati Barcelona miinust 133 miljoni euro suuruseks. 2021. aastal oli see summa juba 555 miljonit eurot. Nii katastroofilisse seisu ei olnud varem sattunud mitte ükski jalgpalliklubi. Väljakul polnud asjad seejuures veel üldsegi halvad, sest Meistrite liigast kukuti küll juba alagrupiturniiri järel välja, aga naasnud legend Xavi vedas meeskonna lõpuks koduliigas ikkagi hõbemedalitele. Ometigi näis tulevik väga tume.

Tippklubide rahakottides oivaliselt orienteeruv blogija Swiss Ramble lõi Barcelona viimase viie aasta võlasumma kokku ning tõdes, et see on nimetatud ajaga kasvanud enam kui kolm korda, ulatudes nüüd 1,2 miljardi euroni. Sinna hulka on arvestatud pangalaenud, üleminekutasud, palgasummad ning maksud ja muud võlgnevused. Euroopas on suurem võlg arveraamatus kirjas vaid Chelseal, kellele aga eelmine omanik Roman Abramovitš andis kokku enam kui miljardi väärtuses tagastamatut laenu, ning uue staadioni ehitust finantseerinud ja seda raha nüüd tasapisi tagasi teenival Tottenhamil.

Võlasumma kasv väljendub Swiss Ramble’i sõnul peamiselt intressimaksetes. 2018. aastal küündisid need ühe miljoni euroni, mullu ehk kõigest kolm aastat hiljem juba 41 miljoni euroni. Nii palju ei maksa intressideks ükski teine Euroopa suurklubi, järgnevad Atletico Madrid 30 ning Manchester United 23 miljoniga. Isegi eelmainitud Tottenham tasub staadioniehituseks mõeldud laenudelt intresse "vaid" 21 miljoni jagu.

Mõistagi tuleb kümnetesse miljonitesse ulatuvate tehingute puhul arvestada, et kümnetesse miljonitesse ulatuvaid summasid ei kanta ühegi mängija eest müüjale üle ühekorraga. Ent kuigi Barcelona vähendas üleminekuvõlga 2021. aastal 231 miljoni euro võrra, oli see Euroopas ikkagi Juventuse järel suuruselt teine.

Teistega võrreldes polegi hullu?

Swiss Ramble rõhutab, et Barcelonat ei tasuks siiski kulutamises liialt hukka mõista. Erinevalt enamikust konkurentidest puuduvad neil rikkad omanikud, kes on viimase kümne aasta jooksul näiteks Interisse ja Milani pumbanud üle 900 miljoni ning Chelseasse ja Manchester Citysse üle 800 miljoni euro. Isegi Dortmundi Borussia, mis on ainsa Saksa klubina läinud börsile, on teeninud viimase kümnendi jooksul välistest allikatest 141 miljonit eurot tulu. Barcelonal on sama number null.

Kuid olgu plindrisse sattumise tagamaad millised tahes, kuidas sealt välja tulla? Üheks õlekõrreks on Barcelona jaoks olnud laenu refinantseerimine. Enne seda tulnuks 596 miljonit eurot tasuda kaheteist kuu jooksul, võla restruktureerimise järel on neil aga ligi kaheprotsendilise intressiga laenu tagasimaksmiseks aega koguni kümme aastat. See võimaldas klubil vabaneda vähemalt esmasest pea kohal rippunud pankrotiohust.

Samuti moodustasid 555 miljoni euro suurusest võlasummast ligi poole ühekordsed kulud. Edaspidi peaks mängijate müügist saadav kasum kasvama, mängijate amortiseerumine – ehk lihtsustatult nende väärtuse langemine – aga vähenema. Ja muidugi ei saa mööda vaadata ka COVID-i põhjustatud miinusest, sest ehkki klubi kulud kahanesid palgalangetuste ja staadioni ning sealse kaupluse suletuna hoidmise tõttu 127 miljoni euro võrra, teeniti samas ka piletimüügist ja muust säärasest 219 miljonit eurot vähem kasumit. Alles jääb ikkagi 92 miljonit miinust.

Nii kahaneb 555 miljoni suurune võlg COVID-i mõjusid ja ühekordseid kulutusi maha arvates "kõigest" 193 miljoni euroni. Loomulikult on ka see väga suur summa, kuid mitte enam nii katastroofiline.

Palgalimiit takistab mängijate registreerimist

Samas on võlg vaid üks Barcelona probleemide tahk. Teine ja ehk olulisemgi on La Liga määratud palgalimiit ning just see paneb kõrvalvaatajad Lewandowski-suguste üleminekute puhul kulmu kergitama. Võlga saab ajatada, laene refinantseerida ja makseid optimeerida, ent kuidas teha nii, et mängijad oleksid saadava palgaga rahul ja samas limiit pauguga lõhki ei läheks?

La Liga mõõdab iga klubi puhul välja, kui palju nad tohivad esindus-, duubel- ja noortemeeskonna, treenerite ja teiste töötajate peale kulutada. Erinevalt FIFA Rahalise Ausa Mängu arvestusest, mis lähtub eelmistest hooaegadest, kalkuleerib Hispaania kõrgliiga limiidi enne kulutuste tegemist ehk järgnevat hooaega silmas pidades.

Arvesse võetakse klubi sissetulekud, lahutatakse sellest võlasummad ja spordivälised kulud ning saadaksegi number, millest üle minna ei või. Õigemini küll ka võib, sest sarnaselt näiteks korvpalliliiga NBA palgalimiidile on ka Hispaanias tugevamatel (loe: rikkamatel) lubatud laest läbi murda. Kuid sel juhul võib klubi uute mängijate toomiseks kasutada vaid 25% kasumist, sellal kui ülejäänud 75% suunatakse muude kulude tasumiseks.

Barcelona kasuks räägib praegu see, et koroonapandeemia tõttu vähendas liiga omapoolseid nõudmisi ajutiselt kahel moel. Esiteks on sel hooajal lubatud veerandi asemel kulutada kolmandik teenitud rahast. Teiseks tohivad klubid COVID-i põhjustatud miinuse järgmise viie aasta peale ära jaotada, mis tähendab, et seda võetakse kalkulatsioonides arvesse keskmiselt vaid paarikümne protsendi ulatuses aasta kohta. Taas Barcelona näitel – 92 miljoni asemel lahutatakse tänavu nende kasumist maha vaid 13,8 miljonit eurot.

Lõppenud hooajal oli Barcelona palgalimiit kõrgliiga 20 meeskonna seas ainsana negatiivne, ulatudes koguni 144 miljoni euro suuruse miinuseni. Näiteks meistriks tulnud Real Madridi limiit oli 739 miljonit eurot ja isegi punase laterna rolli jäänud Alavesil 42 miljonit.

Barcelona peamiseks lootuseks näib kujunevat apelleerimine sellele, et pandeemia eel olid nende sissetulekud kordades suuremad, mis lubaks jälle kergitada ka palgalimiiti. Kõigest kaks aastat tagasi oli see 671 miljonit eurot, mõnekümne miljoni võrra kõrgem isegi Real Madridist.

Siiski ollakse praegu seisus, kus Lewandowskit ja Raphinhat võib klubi küll Camp Noul uhkelt esitleda, aga samas pole La Liga siiani andnud Barcelonale õigust neid ega ühtegi teist uut meest koosseisu registreerida. Sama probleemiga oldi silmitsi juba mullu, ent toona luba lõpuks siiski tuli. Et ainult sellele lootma jääda ei saa, on üritatud ballastist vabaneda, kuigi küsitavusi tekitab seegi.

Hooajal 2020-21 oli Barcelona palgafond PSG järel Euroopas suuruselt teine, ulatudes 432 miljoni euroni. Vahepeal on mõnigi kõrgepalgaline mees eesotsas Messiga minema saadetud, kuid teisalt on toodud 33-aastased Lewandowski ja Aubameyang, kes mõlemad lõid klubiga käed 2025. aastani. Siis oleksid nad juba 36sed ja ehkki jalgpalluri tippvõimete piir on viimase mõnekümne aastaga nihkunud 30 eluaastalt pigem 40 kanti, on selge, et kumbagi ei ole kolme aasta pärast võimalik hirmsuurte summade eest müüa.

Tulevikku vaatavalt on Barcelona pidanud kasutama erinevaid nippe. “Mitme mehe leping ei vasta sellele, mida klubi saab praegu pakkuda,” nentis hiljuti ka Laporta. Nii on Barcelona legendid Gerard Pique, Sergio Busquets ja Jordi Alba nõustunud palgakärpega, uue lepingu sõlminud Ousmane Dembele ja Sergi Roberto andsid seda tehes samuti palgas järele.

Coutinho müüdi ühelt poolt vaid 20 miljoniga, samas vabanes tänu tema lahkumisele taas palgaraha. Ka Aubameyangi esialgne palk oli kuuldavasti eeldatust madalam, kuid sellega kaasnes kokkulepe tulevikus summat tõsta. Tänu sellele õnnestus jaanuaris registreerida Cityst saabunud Torres.

Kõige lihtsam tuluallikas oleks mängijate müümine, paraku pole ihaldusväärseid artikleid meeskonnas just ülemäära palju – seda nii Barcelona kui ka ostjate vaatevinklist. Näiteks noortest talentidest Pedrist või Gavist loobumine kahandaks Xavi võimalusi tulevikuks hea koosseis kokku panna. Frenkie de Jongi eest saaks raha, kuid tema minek Manchester Unitedisse – või ükskõik kuhu mujale – muudkui venib, sest hollandlane on viimaste aastate jooksul samuti palgakärpega leppinud.

Maha arvatud summad lubati üle kanda millalgi tulevikus, nüüd ei soovi Barcelona aga neid summasid lahkuvale mehele enam väidetavalt tasuda. Et jutt käib ligi 17 miljonist eurost, võib de Jongi põikpäisust ka igati mõista, eriti kui Barcelona ostab paremalt ja vasakult kokku uusi mängijaid, kelle palk vaevalt de Jongi omale alla jääb.

Kõik müügiks, kaasa arvatud remonti minev kodu

Et tulu teenida, on värskelt maha müüdud ka legendaarse Camp Nou nimeõigused. Alates esimesest juulist kannab see ametlikult striimimisteenuse Spotify nime. Tehing tõi katalaanidele sisse 310 miljonit dollarit, kuid staadionist rääkides tuleb arvestada sedagi, et juba tänavu juunis, kui hooajale punkt pandi, läks areen remonti. Vahepeal peab Barcelona mängima Montjuicis asuval olümpiastaadionil, päris valmis saavad tööd alles 2025. aasta suveks. Kogu staadioni remondiks peaks kuluma 1,5 miljardit eurot ja selle tarbeks tuleb Goldman Sachsi pangalt võtta lisaks olemasolevatele veel üks laen.

Muide, Spotifyga sõlmitud staadioni- ja särgidiil toob klubile aastas sisse 70 miljonit eurot, mida presenteeriti kui selget sammu edasi eelmise toetaja Rakuteni sponsorlusega mullu kaasnenud 30 miljonist. Samas katab Spotify leping nii õigusi staadionile kui ka mängu- ja treeningsärgi rinnaesisele ning pealegi oli mullune hooaeg erandlik. Hooajal 2020-21 maksis Rakuten särgisponsorluse eest 55 miljonit ja Beko treeningsärgil peatoetajana esinemise eest 19 miljonit eurot ehk kokkuvõttes teenis klubi toona isegi rohkem kui uue lepinguga.

Kuid edusamme on siiski tehtud. Juunikuise seisuga oli suudetud palgakulusid kärpida veel 160 miljoni euro võrra ning teenida mängijate müükidelt ja laenudelt ligi sada miljonit eurot. Samuti plaanitakse maha müüa vähemusosalus firmas Barca Licensing and Merhandising, mis haldab lihtsustatult öeldes kõige selle turundamist, mille külge annab kuulsa klubi logo kleepida. Selle tehinguga teeniti 270 miljonit eurot, samuti läks kaubaks 25% La Liga teleõiguste paketist, mis peaks tooma sisse veel 500 miljonit eurot.

Viimatimainitud osalused on klubil eeldatavasti võimalik tulevikus tagasi osta, kui rahaliselt jalad taas alla saadakse. Iseküsimus on see, et mõlema osaluse väärtus võib ajas märkimisväärselt kasvada, kui vaadata kasvõi teleõiguste turul viimase kümnekonna aja jooksul toimunut. Näiteks eelmainitud Swiss Ramble võrdles sellist tegevust üsna tabavalt perekonna lauahõbeda pantiviimisega. Kuid praegu on vajalik raha kätte saadud või vähemalt tehtud sammud, et sissetulek oleks järgmistel aastatel suurem kui seni.

Robert Lewandowski on Barcelona seni viimane suurost. Aga vaevalt ta kauaks selleks jääb. Foto: FC Barcelona

Kokkuvõttes püsib Barcelona praegu elus suuresti ikkagi tänu ühekordsetele lahendustele. Staadioni nimeõigusi järgmistel aastatel enam uuesti müüa ei saa, laenude pidev refinantseerimine pole samuti võimalik. Aga samas usaldavad pangad endiselt Barcelona võimet tulu teenida ja ka mängijate registreerimise osas tuleb La Liga neile küllap tänavugi vastu. On ju kasvõi Lewandowski kaasamängimine selline magnet, millest ükski liiga ei raatsi loobuda.

Kas see, mida Barcelona praegu teeb, on rahaliselt, on jätkusuutlik? Objektiivselt võttes kindlasti mitte. Kataloonia au ja uhkuse probleemid jäävad loodetavasti kauaks kõigi silme ette hoiatava näitena, et liigse enesekindluse ja ettearvamatuste kokkulangemise korral võib ka vägevaim kindlus hakata üleöö meenutama habrast kaardimajakest. Kuid üsna selge on seegi, et nii suurel ja mõjukal klubil nagu Barcelona lihtsalt ei lasta hääbuda, maksku see mis maksab – nii otseses kui ka ülekantud tähenduses.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Cistut Muna   •  
(90.191.178.***)
üks osa teleõiguseid juba müüdi maha 500 miljoni eest. Osa sellest läheb vanade võlgade katmiseks, ülejäänud (umbes 200-250 mil.) mängijate sisse toomiseks. Nüüd müüakse veel teleõigusi ning sealt tuleva rahaga registreeritakse ära uued ostud, lisaks saab ka tuua uusi mängijaid, näiteks praegu võisteldakse chelseaga kounde allkirja eest. Peale klubi presidendi vahetust on Laporta teinud väga head tööd, et klubi oleks jätkusuutlik. Hispaania meedias on kõik see olemas ja klubi tulevikku vaadates pole neil midagi valesti. Ja raha millega mängijaid ostetakse on täiesti loogiline ning vägagi läbi mõeldud.
Mõnuagent 007   •  
(46.131.58.***)
Haha. Mida nelja aasta pärast müüma hakatakse?
Ernst Rajasaare   •  
(46.131.19.***)
Võiks Paidesse tulla! Paidel oleks küll praegu teda vaja ja palk oleks ka normaalne.
Cistut Muna   •  
(90.191.178.***)
https://www.instagram.com/p/CgW33Z_teEE/?igshid=YmMyMTA2M2Y=

instagrami postitus leheküljelt mis on barcelona tegemistega kursis. Võtab teema üsna okeilt kokku
ton666   •  
(90.191.72.***)
@Cistut,
See mida sa räägid nimetatakse Wishful thinking. Soovunelm et äkki kõik on hästi.
Faktiliselt müüdi 10% teleõigustest 25. Aastaks 200 mln eest. Nüüd veel 15% samale grupile 300 mln eest. St kõik kokku oli 500 mln ja nüüd neil veel vaja müüa 49% BLMist. Selle eest loodetakse saada 200 mln.
Siis ollakse olukorraga paariks aastaks vb norm seisus. Aga tulu neil ju on järgmine aasta nii telest kui kaupadest vastavalt 25% ja 49% väiksem kui võiks. Samas palgad ei vähene. Laenuandjad refinantseerivad laene tõenäoliselt kehvematel tingimustel ka sest katteallikaid mille alusel laenu väljastati on vähem. Nii et kui neil kohe suurt edu ei ole nagu Laporta intervjuus just ütles et Barca on nüüd tagasi ja võitleb kõigi tiitlite eest. Kui seda ei ole siis on kukkumine kiire ja valus.
Lisaks on ikka päris munn see, et Laporta süüdistab De Jongi et ta ei soovi võtta palgavähendust. Kuigi tegi seda covidi tõttu aga seda raha klubil on et tuua võistkonda 34 aastane ründaja 50 mln eest. Ja lisaks ollakse mängijale 17 mln võlgu. Huvitav kui hästi see mõjub mänijate moraalile. Igatahes see on põhjus miks demokraatlikult juhitud klubid tihti satuvad hädadesse, sest pole konkreetset omanikku kelle tagumik läheks võlgade tõttu kuumaks. Klubi on parem juhtida ikkagi kui äri. Oleks vastutustundlikum

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0