Garrincha on üks vastuolulisemaid mängijaid jalgpalli ajaloos. Eeskuju palliplatsil, kuid antikangelane eraelus.

Garrincha alias Manuel Francisco dos Santos nägi ilmavalgust 28. oktoobril 1933. aastal Pau Grandes. Ta sündis sünnitraumaga, mis sundis arste sooritama operatsiooni, mille tagajärjel oli Garrincha vasak jalg paremast 6 cm lühem ning kõverdus väljapoole. Ometi ei takistanud see Garrinchal saada üheks maailma parima tehnikaga jalgpalluriks.

Garrincha siirdus Botafogosse 19-aastaselt ning juba esimeses kohtumises lõi ta kübaratriki. Garrincha jätkas ka järgnevatel aastatel suurepärast mängu ning pärast tiitlivõitu 1957. aastal nimetati ta Brasiilia koondise koosseisu. Garrincha nimi tähendas laululindu ning temale iseloomulikuks elemendiks väljakul sai "banaanilöök".

Garrincha tutvustas end laiale maailmale 1958. aasta MM-il Rootsis. Paremäär ei teinud kaasa küll kahes esimeses kohtumises, kuid kolmandas mängus NSVL-i vastu oli ta juba algkoosseisus ning Garrincha näitas end juba esimesel minutil, kui lõi kohe esimesel rünnakul palli posti. Kõigest kümmekond sekundit hiljem andis Garrincha söödu verinoorele Pelele, kelle löök lendas samuti posti. Surve kandis vilja juba 3. minutil ning vaatlejad on seda nimetanud jalgpalli ajaloo suurepäraseimaks kolmeks minutiks. Brasiilia võitis NSVL-i 2:0 ning ka kogu turniiri.

Pärast MM-i hakkasid ilmnema Garrincha halvemad iseloomuomadused. Ta võttis kaalus juurde ning eemaldati seepeale koondisest. 1959. aastal Botafogoga Rootsis korraldatud turneel tegi Garrincha lapse ühele kohalikule neiule. Kodumaale naastes sõitis Garrincha Pau Grandesse ning ajas autoga alla oma isa. Teda jälitanud politseinik leidis staari autoroolist purupurjus ning oma teost mitte teadvana. Sama aasta lõpus tõi Garrincha naine ilmale oma viienda lapse ning armuke esimese lapse.

Hoolimata skandaalsest eraelust kutsuti Garrincha ka järgmisele MM-finaalturniirile. Garrinchast sai kogu Brasiilia kangelane, sest pärast teist mängu vigastada saanud Pele asemel jäi liidrikoorem paremääre Garrincha kanda. Mees ei vedanud toetajaid alt ning jagas nelja väravaga turniiri parima väravaküti aunimetust. Finaalis võideti 3:1 Tšehhoslovakkiat ning teist turniiri järjest tulid Garrincha ja Brasiilia maailmameistriteks.

Riietusruumis MM-i võitu tähistanud Garrincha üllatuseks saabus dušši alla kuulus Brasiilia lauljatar Elza Soares ning sellest sai alguse ligi 15 aastat kestnud armulugu. 7 lapsega seaduslik naine jäi Pau Grandesse ning Garrincha koos Soaresega elasid Rio de Janeiros. Selline amoraalsus ei meeldinud konservatiivsele Brasiiliale sugugi ning Garrinchast sai kodumaal kõige vihatum, kuid samas ka armastatuim jalgpallur. Lisaks juhtis Garrincha autot õnnetuses, kus hukkus tema ämm.

Garrincha kutsuti ka 1966. aasta MM-i koondisesse, kuid alagrupiturniiril tuli vastu võtta koguni kaks kaotust ning sellega oli turniir nende jaoks ka lõppenud. Seejuures oli 1:3 kaotus Ungarile ainus, kus väljakul viibisid koos nii Pele kui Garrincha.

Garrincha mängijakarjäär hakkas hääbuma, sest võimust võtsid mitmed vigastused ning pidev alkoholi pruukimine tekitas tõsiseid probleeme kehakaaluga. 1968. aastal lahkus Garrincha Botafogost ning tema karjäär lõppes väiksemate klubide rivistuses. Botafogos jäi tema saldosse 232 väravat ning seda 581 kohtumise jooksul.

1970-ndate lõpus kolis Garrincha koos Elza Soaresega Roomasse. Seal tabasid Garrinchat pidevad maksu- ja abieluprobleemid. Lohutust leidis ta alkoholist, mille liigtarbimine viis maailma ühe parima jalgpalluri teise ilma 1983. aastal 49-aastasena.

Garrincha haual Rio de Janeiro lähistel on epigraaf: "Siin puhkab rahus inimene, kes oli rõõmuks kogu rahvale -- Mane Garrincha".