Coutinho nime kandvast jalgpallisärgist (0)

Üks omajagu pinget pakkunud sündmuste ahel Saksamaal on taas näidanud, et olgu vähem või rohkem otsitud, kuid hädaldamine kuulub lahutamatult jalgpallimeedia repertuaari. Enamikel juhtudel püütakse see küll pakendada professionaalse kriitika ümbrisega, kuid sageli ei suuda selle sisu üleskruvitud ootusi õigustada.

Kui nüüd kujundkõneline tehnika faktoloogiaga asendada ning viidatud juhtumi juurde pöörduda, siis terve pika suve oli Saksamaa jalgpalliajakirjandus mõtisklenud teemal, kuidas Müncheni Bayern üleminekuturul lausa erakordselt saamatult tegutseda suudab – Bayern olevat aeglane, fantaasiavaene, kergelt manipuleeritav ja üleüldse võiks nad Dortmundist eeskuju võtta. Ent sündmuste arengud eelmisel nädala näitasid, et sellised mõtteharjutused üsna tühjaks lobaks on osutunud.

Millele siis õigupoolest ajakirjanduse osutused tuginesid? Mõistlik oleks nende osutuste algeid hakata otsima eelmise aasta suvest, kui Bayern võttis vastu otsuse üleminekuturul toimuvast laamendamisest loobuda, teatades, et poodlema asutakse järgmisel, 2019. aasta suvel. Niisiis ootas meedia juba kevadest saadik, et Bayern oma rahakotirauad avaks ning sellega ühelt poolt oma fänne rõõmustaks, teisalt konkurentide omi kurvastaks.

Jämedalt öeldes võiks tõdeda, et kui jätta kõrvale Lionel Messi, Cristiano Ronaldo ja Neymar, siis muude tippude liitumiseks Bayerniga oldi valmis küll. Olgu siin toodud mõned viimase paari kuu jooksul meediast läbi lipsanud nimed: Harry Kane, Gareth Bale, Antoine Griezmann, Mario Mandžukic, Christian Eriksen, Paulo Dybala. Nagu näha, pole ma hakanud üles loetlema Saksa liigas mängivaid tippe, sest need kuuluvad alati Bayerni huvisfääri.

Ent mitte ükski mängija, olgu siis välisklubis või Saksamaal mängiv, ei suutnud pakkuda sedavõrd palju kõneainest kui Manchester City ja Saksamaa koondise ridadesse kuuluv Leroy Sane. Kuna meie praeguse probleemipüstituse raamidesse kuulub Sane vaid taustaviite kaudu, siis piisab sellest, kui öelda, et tänaseks on üleminek jäänud toppama vigastuse tõttu, mille Sane hankis Inglismaal vaid loetud päevad enne seda, kui kolm osapoolt – Sane, Bayern ja City – allkirjad paberile saanuks. Nii vähemalt väidab Saksa meedia.

Kuna aga toda üleminekut oli erinevatel põhjustel väga kaua oodatud, osalt ka seetõttu, et selle järel nähti taastuvat Bayerni usaldusväärne ja konkurentsivõimeline nimi, siis kumuleerus kogu too hädakisa, mis eelnenud kuude jooksul korduvalt kõrva oli lõiganud.

Bayern on end vaid ühele kaardile panustades nurka mänginud ja avanud end konkurentide väljapressimiskatsetele, teatas ajakirjanik Alfred Draxler 7. augusti Bildis. Kaks päeva hiljem tuletas ajakirjanik Florian Kinast Spiegeli veebilehel mõnevõrra vaoshoitumalt meelde Karl-Heinz Rummenigge aastatetagust ütlust, et "Bayerniga soovivad kõik liituda", ning lisas, et täna peaks Rummenigge oma veendumuses korrektiive tegema. Kinast leidis, et rahvusvahelisel tasemel on nii Bayern kui kogu Saksa liiga kaotanud oma varasema karisma ja atraktiivsuse.

Sanest ilma jäänuna pidi Bayern kiiresti reageerima ning selle tulemus väljendus Ivan Perišici ja Philippe Coutinho kaasamises, kes kuuepäevase vahega meeskonnaga liitusid. Narratiivi huvides on muidugi tänuväärne, et need käigud just sellises järjekorras aset leidsid, sest see jättis üleminekute vahele meeldivalt suure ajalise ruumi, mille jooksul meedia meile nii sobivalt Bayerni suunas veel hammast teritada sai.

Näiteks Milano Interist laenatud Perišici üleminekut kirjeldati kui "parema puudumisel sündinud tehingut" ning näis, et sellega mindi sedavõrd hoogu, et isegi peatreener Niko Kovac pidi ajakirjandusele meelde tuletama, et ka tema ise oli aasta varem olnud Bayerni "teine valik".

Huvitav oli jälgida, kuidas ajaleht Bild seejärel iseendale veidi tuhka pähe raputas ning lühikese, kuid lööva nimekirja mängijatest avaldas, kes aja jooksul samuti Bayerni "teine valik" olnud.
15. augusti numbrist leiame järgneva nimekirja: Kingsley Coman (Kevin De Bruyne asemel aastal 2015), Mario Mandžukic (Edin Džeko, 2012), Arjen Robben (Mesut Özil, 2009), Manfred Bender (Diego Maradona, 1989), Roland Wohlfarth (Rudi Völler, 1984).

Pean siinjuures tunnistama, et Maradona ja Bayerni omavahelisest kontaktist polnud ma varem kuulnud ning isegi Benderit tutvustav saksakeelne Vikipeedia pole sellele tähelepanuväärsele biograafilisele episoodile vähimatki tähelepanu osutanud.

Kuid olgu sellega kuidas on, selge on see, et isegi ilma Maradonata oleks nimekiri Bayerni "esimestest valikutest" muljetavaldav. Omaette on nüüd teema, kas Sane asemel lahterdada "teiseks valikuks" Perišic või hoopis kuus päeva hiljem Bayerniga ühinenud Coutinho. Üsna kindlalt võib väita, et Sane ülemineku õnnestumise korral poleks Perišic end mitte mingil juhul Bayernist leidnud, ka oleks kaheldav Coutinho üleminek. Seda juba kasvõi finantsilistel põhjustel.

Kui aga tõesti defineerida Coutinhot "teise valikuna", siis demonstreerib see Bayernit suuruses, milleni vähesed küündida suudavad. Euroopas võib kahe käe sõrmedel üles lugeda võistkonnad, kes Coutinho-suguse mehe oma ridadesse meelitada suudavad; enamgi veel, seda kõike väga piiratud ajaliste tingimuste poolt survestatuna. Bayernil see trikk õnnestus.

Nüüd on aga oluline mainida, et enne seda õnnestunud trikki oli meedia pikkade kuude jooksul otsinud aeglase ja fantaasiavaese tegutsemise peamist süüdlast ning tembeldanud selleks mehe, keda juba oma ametisse asumise esimestest päevadest Rummenigge ja Uli Hoenessi suuvoodriks peetud. Selleks meheks on Hasan Salihamidžic.

On tähelepanuväärne, et ka tema polnud 2017. aasta suvel spordidirektori ametikohale sobivat inimest otsinud Bayerni juhtide esimene valik. Rummenigge soovis ametis näha Philipp Lahmi, Hoeness aga Mönchengladbachi Borussia spordidirektorit Max Eberlit ning Salihamidžicis, endises Bayerni mängijas, leiti ühine, kuid mitte kedagi täiel määral rahuldanud kesktee. See faktike iseenesest on meediaanalüüsides osutunud sedavõrd töökindlaks, et kõiki Salihamidžici mitte täielikult õnnestunud tööalaseid katsetusi on andnud selgitada usalduse puudumisega.

Jättes nüüd kõrvale isiklikud läbielamised, mille meedia agressiivne ründamine konkreetsele inimesele põhjustada võib, tuleb taoliste rünnakute suurimaks hädaks pidada aga asjaolu, et isikupõhiseks taandatud kriitika sulgeb ligipääsu Bayerni-suguse suure klubi toimimise aluspõhimõteteni; isikupõhine kriitika ei suuda tabada suure klubi toimimise ulatust ning jääb oma kirjeldustes pinnapealseks. Kinnituse taolise pinnapealsuse kohta saime 20. augusti Bildi vahendusel ning sel korral polnud enam tegemist mitte salapärase viite, vaid selgel häälel sõnastatud situatsiooni kirjeldusega.

Tolles tänuväärses artiklis kirjeldavad Rummenigge ja Salihamidžic, kuidas Coutinho üleminek aset leidis, nimetades seejuures olulise detaili, millele meil tuleb nüüd eraldi tähelepanu osutada. Nimelt ütleb Rummenigge, et reisil Barcelonasse oli Salihamidžicil muude asjade kõrval kohvrisse pistetud ka Bayerni punane särk, millele oli lastud trükkida number kümme ja Coutinho nimi.

Tähelepanuväärne on ka artikli pealkiri: Särgi-trikk suutis Coutinho Bayernisse meelitada (sks. k. Trikot-Trick lockte Coutinho zu Bayern), kuid siinjuures tuleks kindlasti lisada, et sel korral polnud tegemist üleloomuliku trikiga, vaid pigem sellisega, mis kuulub mustkunstnike esinemiskavadesse. Teisisõnu – tegemist on trikiga, millele saab anda kõigile mõistetava selgituse.

Püüdes sellele trikile pihta saada, tuleks esmalt küsida, kuidas suudab toosama kriitikaga üle kaetud inimene (Salihamidžic) psühholoogiliselt ja ajaliselt survestatud tingimustes läbi viia ideaalilähedase ülemineku? Jah, Saksa meedia hindas juba enne Coutinho esimesi reaalseid mänguminuteid kõnealust üleminekut Saksa liiga viimaste aastate kõige olulisemaks.

Et sellest küsimusest ja seda ümbritsevast vastuolust end mitte täiesti lööduna tunda, võiks üht lahenduskäiku alustada määratlusega, kus Bayern moodustab konstandi, Bayern klubina on lõplik ning kõik seda ümbritsevad elemendid, sealhulgas ka inimesed, muutujad. Olgu nondeks inimesteks Rummenigge, Salihamidžic või Coutinho ise.

Ma ei usu, et ma tõest väga kaugele jään, kui mõtlen, et Bayerni punane särk kotti surutuna, saanuks Coutinholt allkirja kätte ka sina või mina. Põhjus on selles, et ühelt poolt kirjutab lepingule alla Coutinho, teiselt poolt aga Bayern oma punase tindiga ning kes täpselt seda allkirja vahendab, see on rohkem biograafilise tähendusega.

Oluline oli, et sisenedes Coutinho-maailma, pidid Rummenigge ja Salihamidžic sealviibijatele manama tuttavlikke ja turvalisi elemente ning seks puhuks oligi kotti pistetud too punane särk. Sellisena relvastatult oli nonde kahe sissetungija eesmärgiks brasiillase hinge pugemine, et siis tolle kaudu mõjutada mõistust paberile allkirja andma.

Siinkohal tuleb ka arvestada, et taolise protsessi edukaks läbiviimiseks polnud Rummeniggel ja Salihamidžicil ruumi soolotsemiseks ega võimalust suveräänseks väljendusviisiks. Kokkusurutuna võiks nende funktsiooni kirjeldada punase särgi kohvrist väljatõmbamisena, lootuses, et trikk väärika publiku ees õnnestub.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Poolas ree peale saanud Eesti koondise salakuulaja: arvamusi on seinast seina, paljud poolakad tahaks teist treenerit
VÄRSKED VUTIJUTUD
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0