A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Suvi 2017. Lasnamäe klubi FC Infonet teatab, et peatreeneriks on palgatud serblane Aleksandar Rogic. Suvi 2026. Härra Rogic treenib igapäevaselt maailma suurimaid staare eesotsas Cristiano Ronaldoga. Jalka võttis Al-Nassri abitreeneriga ühendust, et aru saada, milline nägi välja teekond klubisse, mis on maailma jalgpallis viimastel aastatel kõvasti furoori tekitanud.
Mälestused Eestist
Rogic oli juba Maarjamaale saabudes kogenud tõelist tippjalgpalli. Näiteks 2010. aastal oli ta Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud MM-il legendaarse Radomir Antici kõrval Serbia koondise abitreener. Lisaks oli ta abitreenerina käinud Ghana koondisega Aafrika rahvaste karikavõistlustel.
"Kui analüüsin kogu oma senist karjääri, siis oli Eestis veedetud aeg minu arengus väga oluline," ütleb Rogic. Temale oli Infonetiga liitumine niivõrd tähtis samm ka seepärast, et sai tegutseda peatreenerina. "Eestis muutusin otsustamisel palju enesekindlamaks. Sain palju selgemaks, kuidas tahan, et minu tiimid mängiksid, treeniksid ja käituksid. Kuigi Eestis oli võrreldes minu eelmise kogemusega tase kehvem, siis andis see mulle hoopis teistsuguse perspektiivi, peatreenerina."
Ta tunnistab, et Infonetiga liitumine polnud kuigi tavapärane samm. Otsustavaks sai klubi omaniku Andrei Leškini õige ajastusega telefonikõne. Nimelt hakkas Antic, kelle kõrval oli mees pikalt töötanud, just erru minema ning Rogic otsis uusi väljakutseid. Ja Eesti neid pakkus, sest peagi kadus Infoneti nimega tiim üldse kaardilt, sest ühineti Levadiaga. Ühendmeeskonna peatreenerina jätkas Rogic, kellele anti muu hulgas ka oluline ülesanne aidata ehitada üles uue struktuuriga klubi.
"Olen härra Leškinile ja härra Viktor Levadale niivõrd tänulik. Pärast kahe klubi ühinemist oli ilmselge, et seal tuleb luua mingisugune uus struktuur ja uus suund. Need kaks meest usaldasid selle töö suuresti mulle ja mind ümbritsenud tiimile," meenutab 45-aastane serblane. "Just Levadias tehtud töö mängib väga suurt rolli selles, et sain järgmise pakkumise Poola kõrgliigast, mida austan väga. Ekstraklasa on suurepäraselt juhitud organisatsioon ja liiga. Seal töötamine oli väga eriline kogemus."
Ta rõhutab, et ilma Infoneti ja Levadiata poleks ta sama inimene ning tema karjäär võinuks võtta hoopis teistsuguse pöörde. "Ekstraklasat poleks juhtunud ilma Eestita. Tahan, et ka teised saaksid aru, et Premium liigast on võimalik edasi liikuda ja töötada näiteks Poola kõrgliigas. Alati on võimalik areneda, sest võimalused loome endale ise. Ei ole mõtet leida vabandusi, et tase ongi nõrgem ja keegi ei märka meid. Kõik oleneb meie enda suhtumisest," pajatab Rogic.
Great team work and my first win in @ArkaGdyniaSSA. Let's keep working hard to deserve more wins in the future.
Świetna praca zespołowa i moje pierwsze zwycięstwo z Arką Gdynia. Musimy dalej ciężko pracować, aby zasłużyć na więcej wygranych w przyszłości. #ArkaRazem pic.twitter.com/QeVVIqiWhQ — Aleksandar Rogic (@RogicAleksandar) November 11, 2019
Mees hoiab end endiselt Eesti jalgpalliga pidevalt kursis ning eriliselt hoiab ta pöialt muidugi Levadiale, kuhu ta panustas suure tüki oma energiat. "Meie töö Levadias oli oluline just selles mõttes, et klubi oli väikeses kriisis. Tean väga hästi, et tiimil oli võtta ajaloost väga edukas periood, aga sel hetkel tuli teha muudatusi. Ma ei teinud neid kindlasti üksinda, vaid see oli meeskonnatöö. Samas ei ole mul mõtet olla ka liiga tagasihoidlik, sest näen ka praeguses Levadias sarnasusi sellega, mida toona hakkasime uuesti ehitama. Pidime klubi ümber struktureerima ja muutma ka mentaliteeti. Sellega kaasnes näiteks teistsugune professionaalsus ja töörahu. Näen, et pärast mind töötanud peatreenerid on jätkanud samal rajal ning nüüd tulevad ka tulemused, mis pakub suurt rõõmu," arutleb ta.
Eurosuvi avaldas muljet
Samas ei võtnud ta Eestist kaasa ainult jalgpalli puudutavaid lugusid, vaid see periood mängib palju suuremat rolli. "Muutun Eestist rääkides emotsionaalseks, sest sellele kõigele lisandub ka kogu mu perekonna kogemus – me kõik armastasime Tallinna," meenutab Rogic. "Mu tütred läksid Eestis lasteaeda ja tegid mingis mõttes oma elus esimesi väga olulisi samme. Kogu meie perekond on teie ilusale riigile ja kultuuriruumile niivõrd tänulik! Olen elanud erinevates riikides, aga Eesti on kindlalt lemmikute seas. Ma ei räägi seda sulle suusoojaks, vaid sama lugu jutustan kogu südamest kõikjal, kus mu senine karjäär jutuks tuleb," pajatab Rogic.
Praegune Al-Nassri abitreener jätkab: "Muidugi jälgin Eesti jalgpalli pidevalt. Tean kõiki tulemusi ja mul on Eestiga väga tugev side. Põnev on näha, kuidas minu endised mängijad on saanud treeneriks – näiteks Nikita Andrejev ja Dmitri Kruglov. Minuga koos töötanud Vladimir Vassiljev on teinud väga suured sammud edasi ning töötanud kahes välisklubis. Muidugi hoian peamiselt pöialt Levadiale ja mul on tõesti hea meel, et nad tulevad taas meistriks. See on kõva tulemus, kui oled viimase kolme hooajaga saanud kaks tiitlit."
Ka suvised euromängud avaldasid mehele muljet. "UEFA tegi Konverentsiliiga loomisega õige otsuse. See aitab väikseid riike väga palju. Aastaid tagasi õnnestus Floral jõuda alagruppi. See pole enam lihtsalt fantaasia, et võidakse jõuda kaugele, vaid päriselt võimalik, eriti meistriks tulnud tiimil. See, et Eesti klubid ka tänavu hästi mängisid, on kohalikule jalgpallile niivõrd oluline – see puudutab mängijate arengut, turundust, rahalist seisu, kõike!" mõtiskleb Rogic.
Miks Moskva?
Tema teekond pärast 2019. aastal Levadiast lahkumist on olnud kirev. Kõigepealt sai ta peatreenerina töötada Gdynia Arkas, seejärel Serbia noortekoondistes. Järgnes periood abitreenerina Varssavi Legias, Shabab Al-Ahlis, Moskva CSKA-s, Ateena AEK-s, Serbia koondises ja praeguseks siis Al-Nassris.
Palume Rogicil põhjendada ka oma käiku Venemaale. "Tunnen, et jalgpalliinimestena peame keskenduma jalgpallile. FIFA ja UEFA on samuti organisatsioonid, mis rõhuvad inimeste ühendamisele. Vahet pole, kus olen töötanud, spordiinimesena on see minu jaoks olnud väga tähtis perspektiiv. Ma tõesti ei mõelnud ka Moskvas jalgpallivälistele teemadele. Minu nooruspõlves olid Balkanil väga keerulised ajad ja see pani mind edasises elus keskenduma asjadele, mis on minu kontrolli all. Olen jalgpallist täielikult sõltuvuses ja tahan keskenduda sellele."
Tasub märkida, et Serbia ja Venemaa poliitiliselt lähedased suhted avalduvad ka spordimaailmas, kus omavahel lävitakse endiselt rohkem kui Euroopas on Ukraina-vastase täiemahulise sõja ajal tavaks. Näiteks pidas Serbia meeste jalgpallikoondis 2024. aastal Moskvas sõpruskohtumise Venemaaga.
Omamoodi huvitav on mehe karjääris nüanss, et pärast mitut peatreeneriametit jätkas ta abitreenerina. "Ma ei ole kunagi mõelnud, et abitreeneriks naastes oleksin teinud sammu tagasi. Me räägime väga erinevatest tasemetest ning olen abitreenerina saanud töötada tõelistes tippklubides. Varssavi Legia, Shabab Al-Ahli, Moskva CSKA, Ateena AEK ja Al-Nassr on tõesti hiiglaslikud klubid, oma riikide parimad," arutleb ta. "Olen kogenud täiesti teistsugust taset. Kuigi mu viimased töökohad on olnud abitreeneri omad, olen ikkagi teinud suuri samme edasi – näinud erinevat jalgpalli, mänginud tiitlitele, näinud hiiglaslikke staadioneid ja tundnud vägevat kaasaelamist."
Mõttekäik jätkub: "Vahel on ohtlik jääda liiga kauaks madalamale tasemele, sest see võib hakata mõjutama ka igapäevast tööd. Sa võid lihtsalt harjuda väiksemate ootustega ja vähesema intensiivsusega. Tundsin, et peatreenerina oleks tekkinud oht, et jään arengus toppama. Kuigi iseloomult ja ambitsioonilt olen rohkem peatreeneri tüüpi, siis annan endale aru, milline õnn on olnud töötada nii suurepäraste peatreenerite kõrval.
Kui tulla töö põhitõdede juurde, siis pole suurt vahet, kas töötad Infonetis või tippklubis. Sinu töö on planeerida, organiseerida ja edastada oma jalgpallilisi ideid väga selgelt. Lõpuks on suurim erinevus pingem tasemes. Suures klubis lihtsalt jälgitakse iga su sammu teistmoodi – seda teevad klubi sees olevad inimesed, publik, ajakirjandus jne. Tean, et väga paljud tippklubides töötanud treenerid on minuga samal meelel – töö on sama, aga pinge muutub."
Postecoglou mõju
Lõpuks jõuame aga tänavusse aastasse, kui ühel hetkel helises Rogici telefon ning selle teises otsas oli Al-Nassriga liitunud Ange Postecoglou, kellega seob serblast omapärane ajalugu.
"Postecoglou oli pikalt minu jaoks treener, kellele vaatasin alt üles, keda jälgisin väga suure hoolega. Näiteks sel ajal, kui ta töötas Yokohamas. Tema nägemus jalgpallist on minu omale väga lähedane. Lisaks pakkus mulle väga suurt huvi tema juhtimisstiil," räägib ta. "Noore treenerina oli mul suur au töötada härra Radomir Anticiga, kes ei jõudnud Madridi Reali või Barcelona peatreeneriks kõigest seepärast, et ta oli jalgpalliliselt või taktikaliselt tark. Tema trump oli juhtimisoskused ja isikuomadused. Sealt tuleb tihti sisse tasemevahe, mis eristab väga häid treenereid lihtsalt headest. Ange oli minu jaoks just selline inimene, keda tahtsin jälgida."
Kui Rogic töötas veel Varssavi Legias, siis peeti nädalasisene sõprusmäng Glasgow Celticu vastu, keda juhendas just Postecoglou. "See oli huvitav olukord, sest meie peatreener Kosta Runjaic, kes nüüd juhendab Udineset, ütles, et meil pole selles sõprusmängus vaja suurt vastase analüüsi. Kui saabus mängupäev, siis ta muutis järsku meelt. Meie analüütikud sattusid paanikasse, aga mina rahustasin nad maha. Ütlesin, et tean täpselt, kuidas Postecoglou meeskonnad mängivad. Andsin info edasi oma meeskonnale. See lugu on oluline, et selgitada, kui väga olin tema stiilist huvitatud. Hiljem läks Ange muidugi Tottenhami ja kogu maailm hakkas teda jälgima," meenutab serblane.
Möödusid mõned aastad ning järsku tekkis Rogicil võimalus Ateenas austraallasega kohtuda. Räägiti juttu, tehti mõned koosolekud, jagati teineteisele materjale ja ideid. Ei läinud palju aega, kui Postecogloule pakuti tööd Al-Nassris, ning seejärel heliseski endise Infoneti ja Levadia treeneri telefon. "Võib öelda, et mingis mõttes oli see taas kord ühe unistuse täitumine. Mul on vedanud mitme asjaga. Samamoodi sain väga noorelt ehk 27-aastaselt Serbia koondise abitreeneriks, nii et sain töötada härra Anticiga. Olen saanud õppida inimestelt, kellega olen seda teha kõige enam soovinud," räägib Rogic.
Aura muudab töö lihtsaks
Al-Nassrit kirjeldab ta kui väga suurt klubi, millel on hiiglaslikud ambitsioonid. "Siin on väga selge, et tahame võita kõik tiitlid, mis võimalik. Klubi on meeletult panustanud, et üles ehitada uus struktuur. Kokku on tulnud hulk suure kogemusega inimesi, kellest kõige olulisem on kindlasti Cristiano Ronaldo. Millegi suure ülesehitamiseks on meeletult oluline, et tiimi on toodud täielikud tipud. Nemad näitavad teed, kuidas jõuda kõige kõrgemale tasemele. Viis kuud tagasi avati ka uus treeningukeskus. Meie tiim on väga rahvusvaheline: mina olen Serbiast, lisaks on palju inimesi Portugalist, sinna juurde spetsialistid Brasiiliast, Hispaaniast, Inglismaalt, Austraaliast ... Teadusosakond on suur, samamoodi on palju tippanalüütikuid. Siin hoolitsetakse meeletult veetarbimise, toitumise, taastumise, vigastuste ennetamise ja kõige eest," annab mees veidi aimu tasemest, kus nüüd töötab.
Rogic jätkab: "Nii suurte nimedega koos töötamine paneb asju vaatama veidi teise nurga alt. See, milline on kõige suuremate ässade tööeetika ja soov saada pidevalt paremaks, on hämmastav. Need mängijad toovad igale poole täiesti teistsuguse mentaliteedi ja aura. Kõik peavad olema enda parimad versioonid, sest teisiti ei ole võimalik. Kui kõik meeskonnas töötavad inimesed saavutavad sellise standardi, siis tulevad ka tulemused."
Tema sõnul erineb elu Al-Nassris kõigist varasematest kogemustest, sest mida kõrgemal tasemel on mängijad, seda lihtsam on nendega töötada. "Kõige paremad mängijad on tegelikult väga tagasi- ja alalhoidlikud. Loomulikult näitavad nad igapäevaselt head tööeetikat ja seavad seeläbi standardi uuele tasemele. Nad aitavad oma eeskujuga igal võimalusel noori," selgitab Rogic.
"Jah, me ei saa Cristianot ka selles osas võrrelda ühegi teise jalgpalluriga, kuid mul on hea võrdlusmoment Novak Djokoviciga, kellega saime Ateenas väga lähedasteks sõpradeks. Nende mõlema puhul on muidugi näha suurt talenti, aga veelgi tähtsam on igapäevase töö erakordselt hea kvaliteet. Samal ajal on tegemist väga tavaliste inimestega, kes on kahe jalaga maa peal.
Nad mõistavad hästi seda teekonda, kust nad tulevad ja kuhu nad on jõudnud. Mis on selle kõige taga. Kes on selle kõige taga. Mõlemad on väga tagasihoidlikud mehed, kes teevad lihtsalt palju tööd. Nad austavad kõiki inimesi, kellega on koos töötatud."
Peale Cristiano Ronaldo toovad tiimi erilist aurat ka teised. Rogici sõnul on keeruline isegi kirjeldada, kui suurepärane inimene on näiteks Sadio Mane. "Siis on siin Kingsley Coman, kes on karjääri jooksul võitnud peaaegu igal hooajal meistritiitli. Meil on Joao Felix, kes lõi eile imelise värava (intervjuu toimus päev pärast Saudi Araabia kõrgliiga avamängu – toim.). Ta on täiesti fantastiline talent. Lisaks on endine Barcelona mees Inigo Martinez, Pariisi Saint-Germainis mänginud Mohamed Simakan, väravas on brasiillane Bento, meil on kuus-seitse Saudi Araabia koondislast, kes tulid just MM-ilt. Sinna juurde värbasime just Samu Costa, kes lõi samuti eile värava ..." maalib ta pildi oma praegusest argipäevast.
"Selle aura võtab minu jaoks kokku üks omamoodi humoorikas vestlus. Küsisin meie mängijalt, kelle nime ei hakka nimetama, mitu korda on ta võitnud UEFA Meistrite Liiga. Mees vastas, et ainult ühe. See näitab, milline on siinne aura. Jalgpallur tunneb, et ta on võitnud AINULT ühe Meistrite liiga karika…" lõpetab Rogic intervjuu ning tõttab trenni, kus teda ootavad kõik eelmainitud staarid.
***
Aleksandar Rogic
Sünniaeg: 3. august 1981
Treenerikarjäär:
Tiitlid:
Vaata, millised muutused on toimunud Eesti meistriliiga klubides!

Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...


Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!


Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:
Jalgpalli sees olijad räägivad ausalt oma teekonnast – platsil ja sellest väljaspool!
ELU PALLI TAGA

ÜKS ÜHELE

UDUNE ALBION
