Teisipäeval teatas jalgpalliliit, et on alustanud distsiplinaarmenetlust väravavahi Sergei Lepmetsa suhtes. Põhjuseks teadliku valeinfo edastamine ning mängijate üleminekut ja staatust reguleeriva korra rikkumine. Mida tekkinud olukord asjaosaliste jaoks tähendab?

Mäletatavasti teatas Lepmets maikuus, et lõpetab profikarjääri. Põhjuseks tõi FCI Levadia esiväravavaht klubi palgakärpe, mille tõttu leidis ta endale uue töö (munitsipaalpolitseis). Klubi polnud aga säärase lahendusega nõus ja nii otsustaski Lepmets jalgpallurikarjääri lõpetada ja keskenduda muule tööle, et perele leib lauale tuua.

"Lepmets kinnitas oma kavatsust karjäär lõpetada ja mitte mängida Premium liigas spetsiaalselt korraldatud kohtumisel EJLi esindajatega," seisis alaliidu teisipäevases teadaandes. Kuna 8. juulil ERR-ile antud intervjuus märkis Lepmets: "Ütlesin küll, et lõpetan profijalgpalli, kuid seda sundis olukord, kuhu mind pandi. Levadiaga lepingu lõpetamiseks pidin nii ütlema."

Seal kurja juur peitubki. Kuna Lepmets möönis, et andis Levadiale ja alaliidu esindajatele valeinfot, tema suhtes menetlust alustati. Sealjuures pole praegu tähtis, kas Lepmets mõtles seda kõike ka maikuus peetud koosolekul või ütles ta ERR-ile antud intervjuus välja hoopis hiljem peas (trotsist ajendatud?) tekkinud mõttekäigu.

Tegu on juriidilise küsimusega ja loeb see, mis on tehtud ja öeldud. Tõsi, asjaolusid kaaludes saab ja tuleb arvesse võtta pooltoone ja taustsüsteemi, aga mitte faktidest mööda vaadata. Need valmistavad Lepmetsale probleeme, jätavad Kalju ilma loodetud soodsast lahendusest väravavahiprobleemile ja võivad täita Levadia kaugast.

Miks on Lepmetsa talitusviis keelatud ja miks alustati selle suhtes distsiplinaarmenetlust?
Jalgpalli ökosüsteem põhineb lepingulistel suhetel. Kui need ei kehti, laguneb pusle koost ja järgneb anarhia. Piltlik selgitus: kui Lepmetsa praegust käitumist lubada, looks see potentsiaalselt hävitava iseloomuga pretsedendi, sest iga Premium liiga jalgpallur saaks suvalisel hetkel teatada, et on otsustanud karjääri lõpetada ja klubist lahkuda, ent teatada siis kaks kuud hiljem, et mõtles ikkagi ümber, ja liituda eelmise klubi rivaaliga.

Dokument nimega "Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord", mis on väga detailne, sest tuleneb FIFA poolt üle maailma kehtestatud reeglitest, välistab säärase talitusviisi võimalikkuse. "Lepingu lõpetamine kvalifitseeritakse ümber ühepoolse mõjuva põhjuseta lepingu lõpetamiseks," märkis jalgpalliliit teates. Seega pole Lepmets enam vaba agent, vaid tema mängijaõigused kuuluvad endiselt Levadiale (samas ei pea klubi maksma Lepmetsale palka, sest mängija on enda poolt lepingu täitmise peatanud).

Lepmetsa leping Levadiaga kehtis 2022. aasta lõpuni, mis tähendab, et Levadial on põhjendatud ootus, et mõne teise klubi eest saab ta enne seda tähtaega mängida ainult juhul, kui nemad sellega nõus on. Nagu jalgpallis kombeks, tuleb mängija lepingust enneaegselt vabastamise eest maksta tema senisele tööandjale hüvitist ehk üleminekutasu.

Seega Levadia saab küsida Lepmetsa uuelt klubilt üleminekutasu?
Jah, nagu jalgpalliliidu pressiteates kirjas, siis "mängija saab uude klubisse liikuda tavamoel ehk kokkuleppel eelmise tööandjaga". Kui Lepmetsa ja Kalju koostöösoov vaatamata uutele asjaoludele püsib – Instagrami põhjal oli Lepmets eilses Kalju trennis kohal ja osaline – siis peab Levadia välja mõtlema summa, mida nad väravavahi mängijaõiguste eest soovivad. Ja Kalju peab, kui soovib Lepmetsa enda ridadesse, selle tasuma.

Kui Kalju maksab Levadiale hüvitise, siis kas Lepmets saab kohe mängida?
Sõltub muuhulgas ka sellest, mis karistus Lepmetsale määratakse. Kui klubid jõuavad omavahel kokkuleppele, siis kaovad takistused Lepmetsa klubivahetusele, aga see ei muuda olematuks väravavahi eksimust kehtivate reeglite suhtes. Nagu jalgpalliliit teisipäeval teatas, menetlust alustati Lepmetsa, mitte Kalju suhtes.

Korra punkt 15.5 räägib lepingut rikkunud mängija karistusest ning mainib sellena nelja-kuulist võistluskeeldu. Kuna Lepmetsa rikkumine paistab pigem tulenevat teadmatusest kehtivate reeglite ja segadusest isiklike jalgpalliliste soovide osas, siis vaevalt ähvardab teda täie rauaga karistus. Aga sanktsioonita pääsemine on samuti ebatõenäoline, sest jalgpalliliidul on vaja kehtivaid reegleid kaitsta ning anda mõista, et kel iganes tekib tulevikus tahtmine skeemitada, siis see ei lähe läbi.

Oluline on märkida, et Eesti-siseselt on tegu pretsedenti loova juhtumiga, sest ühtegi sarnast olukorda pole varem esinenud.

Kas Nõmme Kaljut ähvardab mingi karistus?
Ei, praeguse seisuga mitte, sest nad pole käitunud pahatahtlikult.

Korra punktis 15.7 on sätestatud, et "Klubi, kes sõlmib Lepingu mängijaga, kes on oma Lepingu endise klubiga mõjuva põhjuseta lõpetanud, loetakse automaatselt Lepingu rikkumise põhjustajaks, kui ei tõestata vastupidist.", mis tähendab, et kui Kalju peaks nüüd, kui Lepmetsa suhtes on menetlus algatatud, temaga lepingu sõlmima, siis neid karistus tõesti ootaks (sanktsioon on karm – uute mängijate registreerimise keeld kahe järjestikuse üleminekuakna jooksul ehk klubi ei saaks aasta aega ühtegi uut mängijat värvata), aga pole mingit põhjust arvata, et Kalju nii rumalalt talitaks.

Mida ilmnenud olukord Kalju jaoks tähendab?
Et väravasuul puudub esinumbrile Marko Meeritsale soovitud tasemel asendusmees. Lepmetsa sooviti muuhulgas palgata ka põhjusel, et klubi enda kasvandik ja käimasoleva hooaja eel teiseks numbriks kerkinud 20-aastane Henri Perk alustas teisipäeval ajateenistust. Kas ja kui palju ta selle kõrvalt saab Kaljut aidata (ja kas peatreener Marko Kristal peab säärast varianti vastuvõetavaks), selgub aja jooksul.

Praeguse seisuga on Meeritsa varumeheks 17-aastane Sven Krister Marnot, kelle kogemused tippjalgpallis on väga napid. Esiliiga B-s mängiva Kalju U21 meeskonna põhikoosseisu kuulus Marnot mullu korra ja tänavu kaks korda. Säärane olukord on Kalju jaoks uus, sest viimastel aastatel on nende ridadesse kuulunud ikkagi kaks kogenud ja Premium liigaks igas mõttes valmis väravavahti (2017-2019 Vitali Teleš ja Pavel Londak).

Mida oleks Lepmets pidanud tegema, et omada õigust liituda Kalju või mõne teise tippklubiga?
Levadias leidis koroonakriisi ajal teatavasti aset mängijate palgakärbe. Sellega nõustumine ei ole vastavalt FIFA reeglitele ühelegi jalgpallurile kohustuslik. Vastavalt korra artiklile 13 on jalgpalluril õigus leping ühepoolselt üles öelda juhul, kui talle pole kaks kuud töötasu makstud. Sellest tuleb klubi 15 päeva ette teavitada, mille jooksul on klubil omakorda õigus võlgnevus likvideerida, mis puhul mängija lepingut üles öelda ei saa.

Teoreetiliselt oleks Lepmets pidanud ootama, kuni ta pole kaks kuud Levadiast lepingust ettenähtud tasu kätte saanud. Siis andma klubile teada soovist sel põhjusel leping lõpetada. Kui Levadia poleks 15 päeva jooksul Lepmetsale täit palka välja maksnud, saanuks väravavaht klubist lahkuda ja olnuks praegu vaba ükskõik kellega ükskõik millistel tingimustel liituma.

Siis olnuks pall juba Levadia väravas, kes pidanuks valima, kas riskida sellega, et Lepmets lahkub niisama ja liitub mõne rivaaliga, või maksta talle kogu palk välja.

Kas koondiseuks on Lepmetsa jaoks sulgunud?
Kui Lepmetsa karistatakse võistluskeeluga, siis kehtib see kõigis ametlikes mängudes, mitte ainult klubisarjade kohtumistes. Kui tema suhtes võistluskeeld parajasti ei kehti, siis saab Karel Voolaid ta muidugi soovi korral koondisesse kutsuda. Aga siinkohal on paslik meenutada Voolaidi intervjuud Soccernet.ee-le eelmise aasta augustis, kus ta ütles:

"Mida ma väga väärtustan, on eelnev karjäär. Kas ta on olnud kogu aeg täisprofessionaal? Mängija, kes on, on pidanud läbi tegema tõusud-mõõnad ja roninud üle kivide-kändude. Järelikult on ta kogu aeg endasse uskunud ega ole kunagi järgi andnud.

Mängija, kes on vahepeal sellelt teelt kõrvale astunud, on tagasi pääsenud võib-olla põhjusel, et tol hetkel polnud piisavat konkurentsi. Ilma mängijat süüdistamata pole ta oma potentsiaali õigesti hinnanud ja kes teab, kui kaugele oleks ta jõudnud. Väärtustan väga mängijaid, kes ihkavad pühendunult tippu jõuda ega astu sellelt teelt vahepeal kõrvale."

Kombineerides Voolaidi seda mõttekäiku tõigaga, et väravavahi positsioonil leidub teisigi variante (näiteks Matvei Igonen, Marko Meerits, Karl Jakob Hein), siis pigem pole veel mullu sügisel esikinda staatuses olnud Lepmetsal mõtet koondisekutset oodata.