Eesti naiste koondist ootavad aastase vaheaja järel taas mängud punktide peale, kui verivärskes UEFA Rahvuste liigas hakatakse Tartus heitlema B-liiga pileti nimel. Kaaspeatreener Sirje Kapperi sõnul on edasipääs väljakutsuv, aga püütav eesmärk.

• Meistriliiga 18-aastane esiväravakütt ootab koondisedebüüti: löön mõlema jalaga ja ükskõik kust

"Ma usun, et kõigil meie alagrupi võistkondadel on sama eesmärk. See on kindlasti tehtav, aga mismoodi ja kui raske see teekond tuleb, selgub arvatavasti siin homme ja teisipäeval," rääkis Kapper Soccernet.ee-le neljapäeval.

Reedel kell 18 võõrustavad Sinisärgid Tamme staadionil Kasahstani ja teisipäeval sealsamas Iisraeli. Samasse alagruppi loositi ka Armeenia, kellega mängitakse oktoobri lõpus võõrsil ja Tallinnas, enne kui viimasteks grupimängudeks detsembris Kasahstanile ja Iisraelile külla sõidetakse.

Naiste koondiste Rahvuste liiga on kavas esmakordselt ning Eesti kuulub seal madalaimasse C-liigasse, kuhu paigutati kõik koondised, kes UEFA pingereas 32 parima hulka ei kuulunud. Alagrupi loosimisel kuulus Eesti seejuures teise tugevusgruppi, Iisrael tuli esimesest, Kasahstan kolmandast ja Armeenia nõrgimast loosikausist. B-liigasse tõuseb alagrupi võitja, teine koht võib viia üleminekumängudele.

Kasahstani õnnestus Eestil eelmisel aastal MM-valiksarjas kaks korda võita. Iisraeli võrdleb Kapper aga Türgiga, kes kuulus samuti C-liiga tugevaimasse loosikaussi ning kellega juulis kaks korda Tallinnas mängiti – tulemusteks 0:3 kaotus ja 2:2 viik.

"Kindlasti on kõik mängitavad, see on ju ka selle Rahvuste liiga eesmärk," leidis Kapper. "Kasahstan ja Iisrael ei ole meile teadaolevalt vahepeal mingeid mänge mänginud ja Kasahstanis on ka treenerivahetus toimunud. See võiks olla meie eelis, kuna meie enda liiga on just selle künnise ületanud, et me oleme pool liigat ära mänginud ja tähtsamad mängud on tulemas. Elame-näeme, kuidas nemad oma reisid üle elavad, aga ma usun, et peaks tulema väga tasavägised mängud."

Terve aasta kestnud ettevalmistus

Kapper juhendab koos Anastassia Morkovkinaga koondist alates eelmise aasta algusest. MM-valiksarja lõpetuseks jäädi kaks korda alla Kreekale, alistati ise kaks korda Kasahstan ning saadi vahepeal karm õppetund Prantsusmaalt. Sügisel tõsteti aga just Tartus Tamme staadionil pea kohale Balti turniiri karikas, võites Leedut ja Fääri saari.

"Meile meeldib alati Tartus mängida. Tartu publik on hea ja toetav ja staadionilt on hea mälestus – Balti turniiri võit oli meie eelmise aasta eesmärk, mille suutsime siin ära täita. Loodame siin ka oma Rahvuste liiga teekonda alustada nii, et suudame oma eesmärgi aasta lõpuks täita," ütles Kapper, kes tunneb end Tartu Tammeka peatreenerina ülikoolilinnas eriti koduselt.

Siiski avaldas ta kahetsust, et naiskond Eesti suurimal staadionil mängida ei saa. "Rahvuskoondisena tahad ikka alati mängida rahvusstaadionil," nentis ta. "Kui mehed oleks euroliigades edasi saanud, siis oleks tekkinud olukord, kus poleks saanud nii suurt koormust staadionile panna. Selles suhtes on see mõistetav, aga muidugi on kahju – kindlasti oleks number üks eelistus mängida A. Le Coq Arenal."

Pärast mullust Balti turniiri on koondis pidanud üheksa kohtumist, kuid need kõik on olnud maavõistlused ehk sisuliselt vaid ettevalmistus eesseisvaks Rahvuste liigaks.

"Nagu me trennis Nastjaga tüdrukutele ütlesime ka, siis hetkel tundub, et me oleme valmis," usub Kapper. "Mõne treeninguga oleme nüüd suutnud läbi käia kõik selle, millega me eelneval aastal ja ka sel aastal Türgis, maavõistlustes ja väikeses laagris tegeleda oleme saanud. Nii kaitsmisega kui sellega, kuidas palliga toimetada. Tundub, et tüdrukutel on kõik meeles."

Rahvuste liiga vältab detsembrini, kuid see ei ole Eesti koondise jaoks probleemiks, sest naiste dialoogkohtumisel otsustati pikendada Meistriliiga hooaega novembri lõpuni, et viimane voor toimuks vahetult enne koondiseakent.

Koondise trendid: noorus, koduliiga-põhisus ja Flora-kesksus

Võrreldes Kapperi ja Morkovkina esimeste punktimängudega eelmise aasta aprillis on koondise koosseis tänaseks oluliselt muutunud. Nimekirjas on kümme uut nime, kellest seitse on sündinud 2003. aastal või hiljem. Kapperi sõnul on põlvkondade vahetus sündinud sundimatult.

"Eks see on alati nii, et noored generatsioonid tahavad näidata, et nad peaksid rahvuskoondisse kuuluma. See on olnud loomulik protsess, me ei ole ise midagi surunud. Kõik, kes koosseisus on ja mängivad, on oma minutid välja teeninud," rääkis Kapper.

"Kui me eelmise aasta alguses alustasime Nastjaga, siis me natuke kompasime ka, mis seisus keegi on ja kui palju me kellegi peale loota saame. Balti turniiriks oli meil enam-vähem see koosseis juba koos, kellega me nüüd vastu läheme. Too protsess pani paika need mängijad, kes suudaks meid ka siin hetkel aidata."

Lisaks noorusele on koondis muutunud napi ajaga oluliselt kodumaisemaks – kui poolteist aastat tagasi oli koosseisus seitse välisklubidega pallurit, siis nüüd ainult Soomes mängiv 18-aastane Katrin Kirpu.

"See aasta see nii suur murekoht ei ole, kuna me saame mängijaid koduses liigas kogu aeg jälgida, nad saavad kas koos või üksteise vastu mängida – kommunikatsiooni pool on sedavõrd parem," arvas Kapper. "Probleemiks võib see osutuda järgnevatel aastatel, kui nad võib-olla liiga pikaks meie liigasse jäävad. See oleneb ka sellest, kuidas meie liiga tase paraneb – kui konkurentsivõimelised mängud tegelikult olema saavad. Hetkel see veel probleem ei ole."

Samal ajal on jõuliselt kasvanud FC Flora mängijate hulk koondises. 24 koondislasest koguni 12 ehk täpselt pooled mängivad hetkel Eesti liigat domineerivas klubis. Kapper usub, et ka siin võib see lühikeses plaanis koondisele isegi kasuks tulla:

"Kommunikatsiooni osa on koondises väga oluline. Kuna meil on mängijatega kontakte väga vähe, trennide arv on ju piiratud ja me ei saa mitmeks nädalaks koguneda, siis suurem töö tehakse klubis ära. Ja kui meil on klubist palju mängijaid, kes igapäevaselt koos mängivad, siis sedavõrd lihtsam on meil ka siin."

Eesti naiste koondise koosseis Rahvuste liiga septembrikuu mängudes:

Väravavahid
Karina Kork (23.02.1995) – JK Tabasalu 34/0
Keiti Kruusmann (10.06.2003) – Tartu JK Tammeka 2/0
Victoria Vihman (05.08.2004) – Tallinna FC Flora 0/0

Kaitsjad
Kelly Rosen (23.11.1995) – Tallinna FC Flora 70/1
Siret Räämet (31.12.1999) – Tallinna FC Flora 31/0
Maarja Saulep (09.05.1991) – Tallinna FC Flora 17/1
Kristiina Tullus (12.09.1998)– Tallinna FC Flora 13/0
Eva-Maria Niit (05.02.2002) – Tartu JK Tammeka 9/0
Jessika Uleksin (19.01.1997) – Tallinna FC Flora 4/0
Rahel Repkin (17.06.1998) – Tartu JK Tammeka 4/0
Anette Salei (28.09.2005) – JK Tabasalu 2/0

Poolkaitsjad
Kristina Bannikova (15.06.1991) – Saku Sporting 97/8
Kairi Himanen (11.11.1992) – Saku Sporting 66/4
Mari Liis Lillemäe (01.09.2000) – Tallinna FC Flora 42/2
Liisa Merisalu (15.01.2002) – Tartu JK Tammeka 28/3
Renate-Ly Mehevets (02.03.1999) – Tartu JK Tammeka 17/0
Jaanika Volkov (20.02.2005) – Tallinna FC Flora 10/0
Katrin Kirpu (09.10.2004) – HJK (FIN) 2/1

Ründajad
Vlada Kubassova (23.08.1995) – Tallinna FC Flora 63/10
Lisette Tammik (14.10.1998) – Tallinna FC Flora 59/8
Emma Treiberg (19.11.2000) – Saku Sporting 31/0
Getter Saar (09.11.1999) – Tallinna FC Flora 16/3
Katriin Saulus (05.07.2003) – Saku Sporting 4/0
Kristina Teern (13.11.2004) – Tallinna FC Flora 0/0

Peatreenerid: Anastassia Morkovkina, Sirje Kapper
Väravavahtide treener: Martin Kaalma
Kehalise ettevalmistuse treener: Marten Metsniit
Videoanalüütik: Kätlin Hein
Arst: Liisbet Jalakas
Füsioterapeudid: Laura Ernits, Kai-Riin Tomera
Psühholoogilise ettevalmistuse treener: Laur Nurkse
Fotograaf: Liisi Troska
Mänedžer: Raili-Raine Ellermaa