Eesti koondis võõrustas EM-valiksarja raames Tallinnas Belgiat ja pidi tunnistama külaliste 3:0 paremust. Kaks väravat sai avapoolaja lõpu eel kirja vastaste nimekaim täht Romelu Lukaku, mängu lõpuminutitel lisas kolmanda tabamuse Johan Bakayoko.

Esimene pooltund kulges võrdselt, vaid korra pääses Lukaku eestlaste eksimuse järel Karl Jakob Heinaga silmitsi, ent Arsenali väravavaht püüdis Interi ründaja löögi. Kuid 37. minutil õnnestus Lukakul ikkagi väravaesiselt pall keerulisest olukorrast võrku suunata ning vaid kolm minutit hiljem kaotasid eestlased äärel palli, Arthur Theate saatis madala tsenderduse värava alla ja Lukaku tabas teistki korda sihtmärki.

Teisel poolajal jäi Eesti parimaks väravavõimaluseks Taijo Teniste löök, mis takerdus aga kaitsjatesse. 90. minutil vabastas Yannick Carrasco osava sööduga paremalt äärelt karistusalasse jooksnud Bakayoko, kes mängis Eesti kaitsjad üle ja saatis palli kolmandat korda Heina selja taha.

Eesti on valiksarjas aseritelt teenitud ühe punktiga kolme mängu järel neljandal kohal. Belgial on kolmest mängust seitse punkti ja see annab neile ühe mängu rohkem pidanud Austria järel grupis teise koha.

Soccernet.ee toimetuse hinded:

Karl Jakob Hein – 5. Väravate puhul ei olnud Heinal suurt midagi teha - teine tabamus sai küll alguse tema väljalöögist, aga saatuslikult eksisid seal juba teised mehed. Püüdis avapoolajal kindlalt Lukaku löögi, teisel poolajal sekkus korra keerulisel väljatulekul efektselt ja ühtlasi efektiivselt peaga ning lisaminutitel tõrjus suurepäraselt jalaga Carrasco lähilöögi. Seega tegi korralikult ära kõik, mida teha andis, ka mängu avamises oli tasemel ning sisendas kaaslastesse vajalikku rahu. Aga kolm tükki taga on ikkagi kolm tükki taga.

Rasmus Peetson – 5. Kahetine esitus. Ühelt poolt positiivne, et ei mõjunud tagaliinis sugugi võõrkehana, ehkki suurtes mängudes koondisekogemust ju veel napib. Peamänguga päästis mõne väga keerulise olukorra, aga teistel hetkedel oli jällegi rabe. Sama käib palliga mängu kohta - hetketi sümpaatselt julge, siis jälle rahmeldas natuke umbropsu. Avavärava puhul sai tunda, kuidas mängivad maailma tipud, ehkki liiga palju teda selles olukorras süüdistada ei saa, sest pidi lappima Metsast hetkeks tühjaks jäänud kohta. Teine värav sai aga otseselt alguse tema keskpärasest puutest äärel.

Eesti parim Karol Mets – 6. Hingestatud, täpne ja kaaslaste suhtes nõudlik tegutsemine ehk kandis kaptenipaela auga. Sai Lukakuga tublisti hakkama, sest duelle tema vastu võita suudavad maailmas väga vähesed kaitsjad, aga pöörama ja jooksma Mets Lukakut ei lubanud. Kõik oli hästi 37. minutini, kui liikus liinist välja äärele appi. Abistama minek oli õige, aga ehk tulnuks seal pall otsustavamalt klaariks lüüa? Teise värava puhul jäi samuti napilt puudu, et madala tsenderduseni ulatuda. 

Märten Kuusk – 5. Kahes viimases valikmängus kolmese tagaliini vasakule äärele nihutatud Kuusk ei näi end seal sama mugavalt tundvat kui paremal või keskel. Suutis küll vasakut äärt rünnakul ajuti hästi toetada, tegi paar endale omast tõusu ja võitles end korra ka nurgalöögist peaga üritama, aga sööduvigu tuli tavalisest rohkem sisse ja kahevõitlusteski jäi ootamatult tihti raskustesse. Teise värava puhul hilines veidi, aga kahjuks piisavalt ning kolmanda puhul lasi end eriti kergelt ära konksutada.

Taijo Teniste – 5. Tuleb jällegi korrata "Teniste klassikat", et sajandast koondisemängust ühe sammu kaugusele jõudnud mees tegi oma töö ära. Tema valvata olnud Carrascot ega ka Mike Tresorit Belgia rünnakutel väga näha polnud. Avapoolajal ei käidud samas tema äärelt peaaegu üldse rünnakul, teisel oli ründefaasis märksa aktiivsem ja pääses korraks ka healt positsioonilt proovima, kahjuks jäi löök kesiseks.

Mattias Käit – 5. Võttis riske ja oleks avapoolajal üliohtliku pallikaotusega peaaegu ka väga rängalt näppu lõiganud. Ühelt poolt oli rohkem pildis kui aserite vastu, paaril korral õnnestus avapoolajal hästi kaaslasi leida - terav läbisööt Sappinenile, täpne diagonaal Sinjavskile. Teisalt tuli lisaks avapoolaja suurele prohmakale, kust vastased mitmekesi jooksu pääsesid, sisse veel nii mõnigi must puude ja kehv duellikaotus. Ilmselgelt tunneb end palliga ja kõrgemal mugavamalt, aga keskvälja Eesti seekord enda valdusesse saada ei suutnud.

Markus Poom – 5. Olekult enesekindel ja positiivne ka pärast seda, kui tal esimene karistuslöök täielikult ebaõnnestus. Järgmised olid juba palju paremad ja pole Poomi süü, et kaaslastel tema antud pallide ründamine paremini ei õnnestunud. Eriti hästi tulid välja nurgalöögid, kesist lahendust ei pakkunud sealt kordagi. Teisel poolajal võitles rünnakul hästi olukorra lõpuni ja mängis Teniste löögile, mille järel aga veidi ootamatult varakult välja vahetati. Avaldas ka ise mängu järel kahetsust, et nõnda vara lahkuma pidi, kuid märkis samas enesekriitiliselt, et mängule soovitud jälge jätta ei õnnestunud.

Martin Miller – 5. Teenis varakult Timothy Castagnele kollase kaardi, noolis avapoolajal vaheltlõikeid ja algatas pooltunni möödudes Ojamaale antud sööduga Eesti esimese päriselt ohtliku rünnaku. Liikus hästi ja sidus mängu, Eesti kolmest keskpoolkaitsjast tuli see tal kõige paremini välja, aga ilmselt oli see ka tema peamine ülesanne. Kokkuvõttes ei suutnud kolmikust Käit-Poom-Miller siiski keegi Konstantin Vassiljevi loovust piisaval määral asendada. Teisel poolajal kippus aina enam märkamatusesse vajuma, kuniks puhkama võeti. 

Vlasi Sinjavski – 6. Kaks mängu järjest 90 minutit rüganud Sinjavski on viinud isikliku vastupidavuse uuele tasemele. Kümmekond minutit enne lõppu oli korraks päris punases, aga sai siis abitreenerilt Mart Poomilt lonksu vett, julgustava vopsu ja läks jälle. Tööraadius oli suur, aga mäng ka olemuselt tema positsioonil oleva mehe jaoks äärmiselt nõudlik. Seetõttu nappis ehk vastase poole peal tehtud lahendustes veidi täpsust, aga eks Premier League'i äärekaitsja vastu ongi raske. Jäi silma sellega, et pingutas ja püüdis kogu mängu jooksul rünnakulgi midagi korda saata.

Henrik Ojamaa – 6. Esimesel poolajal oli ta rünnakul Eesti teravaim mees. Teise ründajana sai teatud vabadust, mida oskas nautida, aga mitte kuritarvitada. Tegi pooltunni möödudes hea soolo, pääses poolaja lõpuminutitel sihikindla triblingu järel ka löögile, mis siiski mööda lendas. Endale omast nahaalsust ei lasknud šotlasest kohtunik tal eriti maksma panna, andes varakult Ojamaale suhteliselt arusaamatu kollase kaardi.

Rauno Sappinen – 5. Võitles nagu jaksas, aga ühtegi võimalust seekord välja võidelda ei suutnud. Korra läks teise poolaja alguses vägisi lööki kangutama, kui oli paremaid sööduvariante. Näis, et jäi hätta ka peatreeneri juhtnööride täitmisega, sest sai eriti avapoolajal kogu aeg platsi äärest pragada, et tõusis kaitseblokis liiga kõrgele ning belglased said tema ja poolkaitsjate vahelt mitmel puhul ristsööte anda.

Georgi Tunjov – 5. Sekkus nii nagu vahetusest sekkuma peab ehk oli energiline ja tahtmist täis. Korra leidis nutika diagonaalsööduga äärelt Sinjavski, kõik asjad küll sama loodetud moel ei õnnestunud, aga peamine, et ei peljanud mängida. On ajaga mehistunud, sulas mängu loomulikult sisse ja andis tulevikkus ilmas pidades lootust.

Henri Anier – 5. Seekord tema vahetusest sekkuja efekt, millega oleme juba üsna harjunud, maksvusele ei pääsenud. Pall jõudis poole tunni jooksul temani üllatavalt harva, ent kui selle sai, suutis seda hoida, korra võitles ka otsajoone juurest välja terava söödu väravaesisele. Pääses lõpu eel löögilegi, aga põrutas taevasse. Belglased olid samuti füüsiliselt tugevad ja Anieril jäid oma tavapärased trumbid lauda löömata.

Rocco Robert Shein – 5. Võttis vahetusest sekkudes Käidi koha alumise keskväljamehena, esialgu tundus veidi ebalev, aga kui võitis mõne duelli ja suutis tehnikat näidata, sai end kiirelt käima. Sidus rünnakuid ja liigutas palli, kuid võinuks nii hilises mängufaasis võtta natuke rohkem riske ja otsida julgemaid sööte ettepoole.

Erik Sorga – 4. Sai veerand tundi, aga jäi täiesti nähtamatuks. Osalt oli selles muidugi süü ka kaaslastel, kes ei suutnud palli temani toimetada, aga 15 minuti jooksul tehtud nii anonüümne esitus ei võimalda kõrgemat hinnet kuidagi anda. Mängu lõikes ainus mees, kes ansamblist täiesti välja langes.

Sten Reinkort – mängis hinde teenimiseks liiga vähe.