Esimese madinaga põhitegijaks tõusnud noor poolkaitsja: olen palliga enesekindel - sellest on koondistel puudust olnud (0)
Eelmisel suvel 17-aastase mängijana oma esimese A-koondise kutse saanud Jaanika Volkov edutati juba esimeses ametlikus kohtumises põhikoosseisu. Pea aastakesega on noor poolkaitsja jõudnud oma kümnenda koondisematši lävele.
Volkov sai jalgpallisõpradele tuttavamaks 2021. aastal, kui ta Tallinna FC Levadiast rivaalklubisse FC Florasse liikus ning meisternaiskonna keskväljal toimetama hakkas. Tänaseks on tal kirjas 36 kõrgliigamadinat ning ka 15 tabamust.
2022. aastat alustas Volkov U17 koondise EM-valikturniiriga, kus võideldi end uueks valiktsükliks A-tasandile. Muid noortekoondise vilju poolkaitsja maitsta ei saanudki, sest Sirje Roops ja Anastassia Morkovkina kutsusid ta juunikuus A-koondise juurde. Mullu jaanipäeval vahetas Volkov Islandi U23 koondisega peetud mängus välja rekordinternatsionaali Kethy Õunpuu, neli päeva hiljem madistas ta Kasahstaniga juba algusest lõpuni.
Volkov rääkis Soccernet.ee-le, et A-koondisest unistas ta toona küll, kuid pisut teises võtmes. "Soovisin saada kutset trenni, aga ma ei osanud üldse oodata, et see tuleb otse põhinimekirjast. Sain kohe esimese laagri jooksul debüüdi, täismängu ja võit veel ka - kõik, mida vähegi sai saada," meenutas noor poolkaitsja, kes on palli taga ajanud enam kui kümme aastat.
Volkov jätkas, et just Kasahstaniga peetud madin, milles eestlannad jäid esmalt 0:2 kaotusseisu, kuid lõid viimase pooltunniga neli väravat, on seni olnud kõige meeldejäävam. "Isegi kui see konkreetne kohtumine poleks mu debüüt olnud, siis see, kuidas mäng kulges ja lõppes, oli väga meeldejääv."
Volkov kuulus peatreenerite valikusse ka septembrikuises koondiseaknas, kus lisaks Kasahstanile madistati hirmkõva Prantsusmaaga. Oktoobris võideti Balti turniir, novembris mängiti kahel korral Montenegroga. Käimasolevat aastat alustati laagriga Türgis, aprillis on Eesti ise võõrustaja rollis. Eelmise aasta suvest alates on koondis pidanud kümme ametlikku madinat - Volkov on kirja saanud üheksa, neist kõik põhikoosseisus.
Igapäevaselt Tallinna FC Floras madistav poolkaitsja tunnistas, et selline asjade käik on olnud üllatav. "Ei ootaks, et tuled noore mängijana ja oled üks suurimaid konkurente," sõnas ta. "Usun, et mu plussideks on enesekindlus ja julgus - ka teised on seda välja toonud. Ja enesekindlus just palliga mängus. Läbi aegade on Eesti koondisel olnud seda vähem, aga ma usun, et toon oma naiivsuse ja kogenematusega seda juurde."
Sealjuures pole tunda, et 2005 sünniaastaga Volkov kuidagi teistest erineks ja selle arvelt ansamblist välja langeks. Ta rääkis, et võistkonda sissesulandumine käis kiirelt ning kõik mängijad olid toetavad. Nii läheb ka üldiselt koondisel hästi, kinnitas ta. "Kõik mängijad saavad omavahel väga hästi läbi, olenemata, kust klubist keegi tuleb. Väljakul samamoodi. Meil on ka hästi palju vabadust, ehitame oma mängu mängijate individuaalsele kvaliteedile," rääkis poolkaitsja.
Ka platsi kõrval on Volkovil kindel toetus olemas, sest olgu mäng Tallinnas, Tartus või Pärnus, ema ja isa on ikka kohal. Pallur kinnitas, et selline toetus on ülivajalik. "See on oluline eriti alguses, sest nooremana on vaja kindlustunnet, et keegi toetab sind alati. See on mind kindlasti aidanud," lõptas Volkov.
