FC Flora 2022 – kas tõesti tugevam kui kunagi varem? (4)
"Ma olen ju endine Levadia mängija ja suhtun klubisse sümpaatiaga, aga ausalt – kui Flora suudaks nüüd lisaks eurosarja alagrupiturniirile jõudmisele ka Eesti meistriks tulla, siis see oleks nii vägev saavutus, et täitsa lõpp," ütles üks endine Eesti koondise mängija 2021. aasta 24. oktoobril A. Le Coq Arenal ca kell 15.55.
Et fraas pärineb usaldusliku vestluse käigus, jääb selle lausuja siinkohal mainimata. Aga polegi teab mis tähtis see, kes nii ütles, vaid asjaolud, miks ta nii ütles. Käimas oli FC Flora ja FC Kuressaare vaheline Premium liiga kohtumine. Esimest poolaega kindlalt valitsenud Flora juhtis tänu Henrik Ojamaa väravale 1:0 ja paistis kõigi märkide järgi võtvat võitu.
See võit oleks vähendanud Levadia edu Premium liiga tipus ühe mängu vähem pidanud Flora ees seitsmele punktile. Tolle hetke kahe liidermeeskonna esituste ja vormikõvera tunnetus ütles, et kui Flora jääb võiduta – eriti veel Kuressaare vastu –, siis on tiitel otsustatud. Mitte küll matemaatiliselt, aga sisuliselt küll.
Ekskoondislane põhjendas teda Flora suhtes vallanud sümpaatiat nii: 1) Flora sai kõige karmimalt pihta koroonaisolatsioonidega, 2) Eesti koondise paranenud esitused on kõige enam seotud Floras tehtud tööga, 3) pretsedenditu eurosarja alagrupiturniirile jõudmine on saavutus, mida hakkame iga mööduva aastaga üha enam hindama, 4) Flora mängib ainult Eesti jalgpalluritega.
24. oktoobril paistis kõik esialgu minevat Flora jaoks soodsalt, sest 70. minutil tegi Ken Kallaste seisuks 2:0. Aga siis lõi Otto-Robert Lipp esmalt Premium liiga 2021. aasta hooaja parima värava ning lisaminutitel lihtsalt väga hea värava ning mäng lõppes 2:2 viigiga. See tundus kõigi jaoks hetkena, kus Flora mängis meistritiitli maha.
Lõpuvile järel seisis kapten Konstantin Vassiljev tigeda pilguga väljakul ja põrnitses tribüünil lähedastega juttu ajanud meeskonnakaaslasi. Oli küll koht juttu ajada, aga riietusruumis ja meeskonna ringis. Vassiljev ei liikunud koha pealt enne, kui viimane Flora mängija oli riietusruumi sammunud. Siis ta läks ja sulges enda järelt ukse. Järgnenud jutuajamine oli pikk ja intensiivne.
Tolle Kuressaarega tehtud 2:2 viigi järel võitis Flora Premium liigas kuus mängu järjest väravate vahega 22:1. Vaja olnuks ka seitsmendat võitu, aga seda enam võtta ei suudetud, vaid 5. detsembri tiitlimäng FCI Levadiaga lõppes 2:2 viigiga. Flora kaotas meistritiitli ühe punktiga. Kahetsemiskohti oli teisigi, aga suurim just see 2:2 viik Kuressaarega, kus veel 14 minutit enne lõppu juhiti 2:0.
Meistritiitlist ilmajäämine tähendab, et Flora jaoks algab tänavune hooaeg teisiti kui mullu või tunamullu. Nad pole valitsev meister ja neile pole tagatud mitmetasandilist eurosarjateekonda. Lisaks on rohevalged võrreldes 2021. aastaga jäänud ilma kolmest liidrist, kui välismaale lahkusid esiväravavaht Matvei Igonen, kaitseliini liider Märten Kuusk ja kaks aastat järjest Eesti aasta jalgpalluriks valitud ründaja Rauno Sappinen.
Kogenud ääreründaja Henrik Ojamaa rõhutas enne reedest superkarikafinaali, et kolme mängija lahkumist ei tasu üle võimendada. "Mingit väga suurt pööret, kus pool koosseisu oleks välja vahetatud, pole ju olnud. Jah, mõned väga head mängijad liikusid välismaale, aga kui vaadata ajalukku ja meenutada, kuidas Flora tegutseb, siis alati on leitud asendaja.
Näiteks Flora ründaja on alati väravaid löönud. Kui keegi läheb ära, siis tekib talle asendaja, keda klubis toetatakse. Meeskonna liitunud mängijad on meie tööeetikaga väga hästi kohanenud. Ning koosseisu silmitsedes torkab silma, et meil on väga erinevate omadustega mängijaid, mis annab treeneritele hea väljakutse, et keda millises mängus kasutada," rääkis Ojamaa.
Reedeses superkarikafinaalis Levadiaga jäid normaalajal väravad löömata, penaltiseeria Flora kaotas. Aga esitus oli rohevalgete vaatevinklist pigem positiivne, sest nad domineerisid pea tervet kohtumist ja võimaldasid Levadiale 90 minuti jooksul mõne üksiku pealelöögi ja ainult ühe hea šansi. Ent värav jäi löömata, mis viibki meid esimese tähtsa küsimuseni: kes neid siis Floras lööma hakkab?
Ründajaid on Flora nimekirjas neli. Levadia vastu alustas pikalt vigastuspausilt naasnud Mark Anders Lepik, vahetusest sekkus Tartu Tammekast värvatud Tristan Koskor. Koosseisu ei mahtunud seekord mullu Tallinna Legionis mänginud Aleksandr Šapovalov ja seesama Otto-Robert Lipp, kelle kaks väravat mullu 24. oktoobril Florale nii palju haiget tegid.
Keegi neist pole Sappinen, aga tasub meeles pidada, millise keskvälja toel Flora ründaja tegutseda saab. Äärtel tegutsevad A-koondislased Ojamaa ja Sergei Zenjov, keda assisteerivad kogenud Rauno Alliku ning noor Daniil Kuraksin. Keskpoolkaitse mehitavad Konstantin Vassiljev, Markus Poom, Martin Miller ja Markus Soomets – kõik A-koondislased.
Jalgpalliklišee "ründajatega võidetakse kohtumisi, kaitsjatega meistritiitleid" kohustab aga juurdlema ka Flora tagalas toimuva üle. Keskkaitses on valikus senine põhimees Henrik Pürg, mullu esimeseks vahetusmeheks olnud Markkus Seppik, Levadiast värvatud Marko Lipp, noor Erko Jonne Tõugjas ning universaalne kaitsemängija Marco Lukka, kes oligi superkarikafinaalis Pürgi partneriks.
Peatreener Jürgen Henn peab nüüd sellest valikust leidma sobivaima koosluse. Valikuid on vaja teha ka väravasuul. Ingmar Krister Paplavskis on veel mõnda aega vigastusega eemal, aga sellele vaatamata pole mulluse varuväravavahi Karl-Romet Nõmme tõusmine esikindaks sugugi kindel. Superkarikafinaal usaldati 20-aastasele Evert Grünvaldile.
Mõtte- ja valikkohti Floral seega jagub. "Mänguliselt oleme hooajaks valmis. Loomulikult peame detailidega vaeva nägema, aga suures pildis oli hea näha, et ettevalmistust häirinud konarlikud perioodid ei ole meid väga palju mõjutanud," sõnas peatreener Jürgen Henn pärast reedest superkarikafinaali.
Talviste treeningmängude programmi ettenähtud kujul Floral täita ei õnnestunud. Hooaja peaprooviks mõeldud matš Trondheimi Rosenborgiga jäi sootuks ära, sest Norra klubis puhkes koroonakolle. FC Kopenhageni vastu mängiti jaanuari lõpus erinevate probleemide tõttu aga üpris pooliku koosseisuga.
Henn selle üle ülearu palju ei kurda. "Üle pika aja saame öelda, et meeskond on saanud nädala või kaks koos treenida. Mehed on tagasi ja terved. Kellelgi pole olnud ideaalseid tingimusi. Meeskond tundub olevat heas seisus," sõnas ta kolmapäeval. "Eks rütm on olnud tavapärasest erinev. Mitte nii ladus, kui oleme harjunud. Aga proovime probleemidest üle olla ja mitte neile keskenduda. Olusid muuta ju ei saa, paraku see elu hetkel just selline on."
Levadiale kaotatud meistritiitel tähendab, et Flora tänavune euroteekond algab ja lõpeb Konverentsiliigas ning mingisugust turvavõrku pole – kui vastasele kahe mängu kokkuvõttes alla jäädakse, on eurosari lõppenud. Tõsi, tänu eelmistele headele euroesitustele naudib Flora esimeses ja ilmselt ka teises (kui sinna jõutakse) eelringis asetatud meeskonna staatust.
Mulluse saavutuse kordamiseks ehk alagrupiturniirile jõudmiseks tuleks aga Floral alistada neli vastast, kelle seas kõigi eelduste kohaselt vähemalt üks Euroopa kümne tugevama kõrgliiga esindaja. Olgu lisatud, et seni pole ükski Eesti klubi mitte kunagi suutnud ühe eurohooaja käigus eelringide jooksul saada jagu isegi mitte kolmest vastasest. Aga Flora, nagu öeldud, peab alagruppi jõudmiseks läbima neli duelli.
Pelle Pohlak: kui kontoris on vähe inimesi, käib tulekahju kustutamine
FC Flora president Pelle Pohlak on uue hooaja künnisel julges meeleolus ja leiab, et vaatamata kolmele lahkunud juhtmängijale on Flora tugevam kui varem, sest silmas tuleb pidada ka mängijate loomulikku arengut, mis samuti meeskonna taset tõstab.
"Julgen öelda, et me läheme iga aastaga tugevamaks. Ühel või teisel moel. Kolm välismaale siirdunud juhtmängijat pole midagi uut või midagi sellist, millega me pole varem kokku puutunud. Seda oli küll rohkem kui mullu, aga mõned aastad varem oli meil oluliselt tugevamate muutustega hooaeg," märgib Pohlak.
Sappineni, Kuuse ja Igoneni edasi liikumine oli Flora presidendi hinnangul vältimatu ning nende kinnihoidmine poleks olnud kasulik ühelegi osapoolele. "Kui mängija edasi ei liigu, siis jääb ta areng toppama. Aga kui Flora mängija pääseb õigel hetkel välismaale, siis saavad tema asemel võimaluse sammu edasi teha uued ja arenemisvõimelised mängijad.
Säärane protsess on võistkonnale kasulik. Seisev vesi ei ole võistkondlikel spordialadel kunagi hea – 2015 võitsime meistritiitli, võistkond jäi täpselt samaks ja järgnes väga kehv hooaeg. Jalgpallis ja ka teistes sportmängudes peab võistkond alati kergelt vahetuma, et säiliks piisav löögivalmidus," räägib Pohlak.
Pelle, tippjalgpallis aetakse edu nimel taga üha väiksemaid marginaale. On teada, et Flora peamine rivaal Levadia on just suurendanud platsivälistele tegevustele pühendatud tähelepanu. Kas see on ka teid pannud antud vallas veelgi teravamalt tegutsema?
Neid pisikesi marginaale oleme iseenda seest leidnud kogu aeg ka ilma selleta, mida teevad teised Eesti klubid. Tahame ise paremaks saada, areneda ja oma võimalusi edendada. Mul on hea meel näha, et teised klubid on mingites asjades kaasa tulnud. Näen väga selgelt, et Eesti tippklubid on hakanud panustama taustajõududesse ja kontori suurendamisse. See on ainult positiivne. Aga Eestis vist nii käibki, et üks peab minema ees ja siis teised tulevad järele.
Miks on kontori suurendamine tähtis? Kuidas see aitab kaasa esindusmeeskonna sportlikele tulemustele?
Tähtis on, et inimene saab keskenduda oma tööle ja alalõigule. Näiteks 6-7 aastat tagasi oli Floras üks inimene, kes kujundas, tegi intervjuusid, haldas sotsiaalmeediat ja kodulehekülge samuti. See lihtsalt ei ole jätkusuutlik. Pikalt ja heal tasemel sellise koormuse all ei kesta. Praegu vastutavad nende töölõikude eest mitu erinevat inimest, mis tagab, et töö on tehtud kvaliteetselt ega sõltu kõrvalistest asjadest.
Läbi selle, et on täpselt teada, kelle poole mingi asjaga tuleb pöörduda, tehaksegi esindusmeeskonna elu lihtsamaks. Ja mitte ainult esindusmeeskonna, vaid kõigi klubi liikmete. Kui kontoris on vähe inimesi, käib tulekahju kustutamine ning klubi arendavaid tegevusi tehakse minimaalselt või üldse mitte.
Kui detailseks on mõtet minna? Kus jookseb mõistlikkuse piir?
Detailseks tohib minna isegi väga, aga mängijate ega klubi töötajate elu ei saa teha üle mõistuse mugavaks. Laiskust ei tohi toetada.
Flora teenis mullu Konverentsiliiga alagrupiturniirile jõudmisega Eesti spordis pretsedenditult suure auhinnaraha. Rääkisid toona, et tavapärastest tegevusraamidest te seepärast väljuda ei kavatse. Kas see on õnnestunud või mitte?
Eks igal aastal on olnud mingi asi, mida esindusmeeskond on arengu eesmärgil soovinud. Tänavu pole me midagi ekstra juurde teinud või toonud, vaid üritame jääda oma asjades samasse mahtu. Aga nagu ka alagrupiturniiri järel ütlesin, siis igas ettevõttes või klubis, kus tulud kasvavad, tõuseb ka kulupool suhteliselt kiiresti järele.
Kui 2015. aastal Flora presidendiks asusin, oli meil 51 töötajat. praegu on neid üle saja. Kõige suurem muutus puudutab noortetreenerite arvu. Kui seitse aastat tagasi võis see olla alla kümne, siis praegu läheneme 40-le. Lõpuks on meil igal alalõigul inimene, kes selle eest vastutab.
Kuidas oled rahul Flora kuvandiga?
Tahan loota, et avalikkusele paistab enim välja, et klubi on väga hästi struktureeritud ning tegutseb kindlates ja korralikes raamides. Floras pole suvalisi tõmblemisi, vaid selged plaanid, kuhu suunas liigume ja mida teeme. Usun, et paistab välja ka see, et töötame klubi sees väga kvaliteetselt igal tasandil – noortega, kontoris, esindusmeeskonnaga.
2006. ja 2009. aastal Taanis Bröndby – Flora eurosarjakohtumisi kajastades torkas silma Skandinaavia jalgpallikultuuri üks ilus tahk – mängule ei tuldud ainult matši pärast, vaid staadion ja selle ümbrus kubises erinevatest tegevustest, mida pere või sõpruskonnaga nautida. Mõned tulid enne mängu baari, teised jäätisekohvikusse, kolmandad ärilõunale, millele järgnes jalgpallimäng. Flora on Premium liiga selgelt suurima publikuarvuga klubi. Sestap on vast sinu käest kõige paslikum küsida: millal midagi sarnast Eestis võiks näha?
Raske küsimus. Kui käisime Konverentsiliiga viimasel alarupimängul Gentis, jõudsime staadionile kaks ja pool tundi enne mängu algust. Külaliste restoranialale minnes nägin, et enamikel kohal viibijatel olid tolleks hetkeks taldrikud juba tühjaks söödud. Jalgpallimäng on ka seal terve päev inimestele ja peredele. Võimalus tulla, einestada, ajada juttu ja siis mängu nautida.
Meie unistus ja soov on, et ka Eestis oleks mängupäev midagi säärast, mitte nii, et tuled viis minutit enne avavilet kohale, seisad järjekorras ja oled siis ka veidi kuri, et hilja sisse pääsesid. Praegu valdava olukorra muutmiseks peavad staadionile tekkima tegevused. Koondisemängude festivalialad on väga positiivne näide. Soovime Floraga ühel hetkel samuti sinna jõuda. Eks alustada tuleb üksikutest mängudest.
* * *
Meeskonna staar – Konstantin Vassiljev
Eesti koondise peatreener Thomas Häberli mullu septembris: "Ennekõike on Kostja suur kingitus Eesti jalgpallile ja minu meelest pole mõtet mingeid piire või tärmineid seada. Ta ju mängib suurepäraselt. Miks ei võiks Kostjast saada uus Gianluigi Buffon, kes mängis veel 40ndateski?
Ta on fantastiline jalgpallur ja rohkem polegi midagi lisada. Eesti peab niivõrd vägeva kapteni üle uhkust tundma. Ning tema areng ei ole ju lõppenud, vaid iga mänguga saab ta küpsemaks ja paremaks jalgpalluriks. Ta ju naudib ja armastab jalgpalli. Miks ta peaks lõpetama? Ta mängib ju nagu 20-aastane!"
Vassiljev alustab oma neljandat hooaega Floras 37-aastasena. Tema aeg Floras on kattunud klubi kõige edukama ajajärguga – meistritiitleid on võidetud ka varem, ent eurosarjas hakati edu saavutama pärast Vassiljevi saabumist.
Eesti jalgpallis on Vassiljevit mitu korda maha kantud ja nenditud, et ega ta enam jaksa. Vassiljev on alati tõestanud vastupidist. Tema näol on Floral relv, millele võrdväärset Premium liigas ei leidu. Vassiljevi roll Floras ei piirdu mängude ja treeningutega, vaid autoriteedina kehtestab ta standardid, mida kaaslased vastu vaidlemata järgivad.
Kellel silma peal hoida? Markus PoomKui Igoneni, Sappineni ja Kuuse lahkumine välismaale Florast oli selge, kerkis üles küsimus: kes veel praegustest põhimeestest selleks sammuks valmis on? Koosseisu selle pilguga sõeludes jäi viimasena üles poolkaitsja Markus Poom.
Mullu kevadel sai ta seoses meeskonna isolatsiooni langemisega ootamatult võimaluse A-koondise põhikoosseisus, mille kasutas ära piisavalt hästi, et jäigi Häberli valikusse. Tõsi, mitte põhimehena, sest koondise eelistatuim keskväljatrio on jätkuvalt Vassiljev – Käit – Kreida.
Aga Poom tõusis nende esimeseks vahetusmeheks ning kuna 2021. aasta kolmes viimases MM-valikmängus oli keegi neist alati puudu, kuulus ta põhikoosseisu nii Walesi, Belgia kui ka Tšehhi vastu. Need esitused kuulusid õnnestunute sekka.
2022 on Poomi jaoks tähtis aasta. Kas ta suudab astuda sammu edasi? Kehtestada end Flora keskväljal mitte ainult kindla lüli, vaid võtmemängijana, kelleta meeskonda on raske ette kujutada? Võtmekohaks on stabiilsus – võnkumisi ei tohi olla, alati välja mängitav miinimumtase peab tõusma.
Suurim küsimärk? Kellest saab parim väravaküttRauno Sappinen 27, Zakaria Beglarišvili 30, Erik Sorga 30, Rauno Sappinen 26, Rauno Sappinen 23. Need on Flora eelmise viie hooaja parimad väravakütid koos saldoga. Nendel hooaegadel on Flora vaid korra löönud keskmiselt alla 2,75 värava mängu kohta (2020 oli näitajaks 2,62, ent sellele vaatamata võideti meistritiitel ülikindlalt, sest 29 matšist kaotati üks ja viigistati kaks).
Kaitsjatega võidetakse küll meistritiitlid ja ründajatega kõigest mänge, aga kindla esisnaipri olemasolu muudab ka meistritiitli ründamise lihtsamaks. Kui leidub mängija, kes naudib ja saab hakkama väravaootusega kaasnevate pingetega, on ülejäänud võistkonnal oluliselt hõlpsam oma tööle keskenduda.
Kes Flora väravate eest vastutama hakkab? On selleks Lepik, Koskor või Šapovalov? Kas hoopiski eelmise hooaja teises pooles hiilgavasse vormi tõusnud ääreründaja Zenjov? Mõne keskpoolkaitsja sellesse rolli tõusmine oleks ootamatu, ent kui Eesti kohtunikud hakkaksid Florale sama heldelt pehmeid penalteid jagama kui mullu Levadiale, siis ei saa seda välistada.
* * *
Tallinna FC Flora
Peatreener: Jürgen Henn
Abitreenerid: Joel Indermitte, Sander Post
Väravavahtide treener: Aiko Orgla
Spordidirektor: Norbert Hurt
Fitness-treener: Johan-Kaspar Ivask
Füsioterapeut: Kristiina Lind
Massöör: Oliver Papp
Kapten: Konstantin Vassiljev
EJL-i stipendiaadid: Ralf-Sander Suvinõmm, Markkus Seppik, Evert Grünvald, Kristo Hussar, Danil Kuraksin, Andreas Kiivit
Eelarve: kogu klubi 3 800 000 eurot (sellest esindusmeeskond 1 800 000)
Duubelvõistkond: Tallinna FC Flora U21 (Esiliiga)
Koduväljakud: A. Le Coq Arena ja Sportland Arena
Meeskonna värvid: roheline ja valge
Koduleht: www.fcflora.ee
Esimene mäng: 2. märtsil kell 19.30 vs. Tartu JK Tammeka (Sepa kunstmuruväljak)
Koosseis:
Väravavahid: Evert Grünvald, Karl-Romet Nõmm, Ingmar Krister Paplavskis
Kaitsjad: Kristo Hussar, Ken Kallaste, Michael Lilander, Marko Lipp, Marco Lukka, Mathias Palts, Henrik Pürg, Markkus Seppik, Erko Jonne Tõugjas
Poolkaitsjad: Mihkel Järviste, Martin Miller, Markus Poom, Andrei Smirnov, Markus Soomets, Konstantin Vassiljev, Henri Välja
Ründajad: Rauno Alliku, Andreas Kiivit, Tristan Koskor, Danil Kuraksin, Mark Anders Lepik, Henrik Ojamaa, Aleksandr Šapovalov, Sergei Zenjov
Eeldatav algkoosseis:
Talvised koossseisumuudatused:
Sisse:
Mihkel Järviste (poolkaitsja, Tammekast) sõlmis üheaastase lepingu.
Tristan Koskor (ründaja, Tammekast) sõlmis kaheaastase lepingu.
Marko Lipp (kaitsja, Levadiast) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Aleksandr Šapovalov (ründaja, Legionist) sõlmis kolmeaastase lepingu.
Otto-Robert Lipp (ründaja, Kuressaarest) naasis laenult ja alustas ettevalmistust.
Välja:
Matvei Igonen (väravavaht) sõlmis Poola esiliigaklubi Bielsko-Biala Podbeskidziega 1,5-aastase lepingu.
Märten Kuusk (keskkaitsja) sõlmis Ungari kõrgliigaklubi Ujpestiga 3,5-aastase lepingu.
Sten Reinkort (ründaja) liitus Kuressaarega.
Rauno Sappinen (ründaja) sõlmis Poola kõrgliigaklubi Gliwice Piastiga 3,5-aastase lepingu.
Rocco Robert Shein (poolkaitsja) liitus pooleaastase laenulepingu alusel Utrechti duubelmeeskonnaga.
Hooajaeelsed mängud:
29.01 FC Kopenhagen (DEN) - FC Flora 3:0
04.02 FC Flora - Paide Linnameeskond 2:2 (Vassiljev, Välja)
08.02 FC Flora - Riia FC Metta (LAT) 3:0 (Lepik, Vassiljev, Ojamaa)
12.02 Uppsala IK Sirius (SWE) - FC Flora 4:1 (Miller)
18.02 FC Flora - Narva JK Trans 6:0 (Zenjov 3, Miller, Koskor, Soomets)
25.02 FCI Levadia - FC Flora 0:0 (pen 4:2)
DEN - Taani kõrgliiga, LAT - Läti kõrgliiga, SWE - Rootsi kõrgliiga; võit; viik; kaotus.
Flora uut hooaega saab olema huvitav jälgida. Sappinen, Kuusk ja Igonen tegelikult tassisid eelmine hooaeg rohkem kui siin artiklis tahetakse tunnistada. Tõenäoliselt maksab kaitseliin see aasta kooliraha (koos väravavahiga) ja ründefaasis ka pole selge, kes lisaks nõrgematele ka stabiilselt konkurentidele väravaid lööb. Ainuke liin, mis on Floral kindla peale mehitatud on keskväli koos äärtega (va kaitsev poolik). Kõik ülejäänud on huvitavalt ebaselge. Võib-olla konkurendid veavad alt see aasta ja ei peagi Flora mäng töötama nii hästi?
Flora keskväli on tõenäoliselt kõige tugevam Meistriliigas, aga rünnak ja kaitse on suuremad küsimärgid. Kellel silma peal hoida - Poom? Floras on ka huvitavamid noori mängijaid, keda jälgida ja kelles on rohkem sisu, kui OJ märjas unenäos oma iidolist.
