Lõppenud hooajal teenisid Eesti klubid eurosarjades kokku 3,81 miljonit eurot.

Teenitavate summade süsteem on olnud viimastel aastatel sama: iga mängitud ringi eest on klubile ette nähtud 175 000 euro suurune nn reisikompensatsioon, millele lisandub fikseeritud summa vastavalt sellele, millises eelringis klubi konkurentsist langeb. Riigi meistrile, kes põhiturniirile ei pääse, on aga lisaks ette nähtud 260 000 euro suurune meistriboonus.

Vaid esimeses eelringis mänginud klubi teenib põhisummana 150 000, teises eelringis välja kukkunud 350 000, kolmandas eelringis välja kukkunud 550 000 ja play-off ringis kaotanud klubi 750 000 eurot.

Juba enne eurosuve algust oli Eesti klubidele garanteeritud vähemalt 1,935 miljonit eurot - Konverentsiliiga esimesest eelringist alustanud Levadiale, Paidele ja Kaljule 325 000, meistrina alustanud Florale 960 000 eurot.

Konverentsiliiga teise eelringi jõudnud Nõmme Kalju ja FCI Levadia teenisid seega kokku 700 000 eurot (350 000 + 2x 175 000), Konverentsiliiga kolmandasse eelringi jõudnud Paide Linnameeskond ja FC Flora 1 075 000 eurot (550 000 + 3x 175 000). Flora puhul lisandus sellele summale veel 260 000 euro suurune meistriboonus, mis tegi nende koguteenistuseks 1 335 000 eurot.

Sportlike tulemustega lisasid Eesti klubid seega garanteeritud teenistusele natuke vähem kui kaks miljonit eurot. Enim teenis lisa Paide, kes noppis lisa 750 000 euro ulatuses. Tegu oli Eesti klubide kogutulu mõttes viimase viie aasta parima suvega. Teenitud summad aga kahvatuvad, kui meenutada 2021. aastat, kui FC Flora pääses Konverentsiliiga põhiturniirile ning kogus üksi 4,34 miljonit eurot - peaaegu täpselt sama summa, mis on klubi nüüd järgnenud viie aastaga kokku teeninud. 

Viimase viie aasta lõikes on teenitud summa poolest esikohal samuti Flora, kes on selle aja jooksul teeninud 4,325 miljonit eurot. Paide saldoks on sama aja jooksul 3,95 miljonit, Levadia aktivaks 3,8 miljonit. Viimase kahe hooajaga on korraliku summa garanteerinud ka Nõmme Kalju, kelle teenistus on olnud 1,4 miljonit.