Berliin on leekides, aga kiidame takka!? Tundub nii, sest korduvalt A-koondise lävel olnud Soufian Gouram saab sellest nii välist kui sisemist põlemist vaid juurde.

Saksamaa on küll vutiriik, aga pealinnast on kogu see trall aastakümneid mööda käinud. Ligi sada aastat tagasi võitis Berliini Hertha küll kaks meistritiitlit, aga uuematel aegadel on nad Bundesliga esikümnesse pääsenud vaevaliselt ning nüüdki ollakse neljandat järjestikust aastat hoopis esiliigas. Nagu Gouram rääkis, siis vähemalt praegu pole sihiks naasmine. Pahaste fännide hinnangul on kurss aga lausa 3. Ligal.

Hertha mured piiluvad aga rahakotti. Mõne aasta sees tehti omanikeringis paar kehva otsust, mis tõi laua taha Ameerikast pärit grupi 777 Partners. Firma sai veidi enam kui aasta hiljem kriminaalsüüdistuse ulatuslikes petuskeemides ja varises pankrotti. See tähendas selget häda ka Hertha jaoks. Tuli võtta laene, aga kuna tulemuste puudumisel hakati rapsima ka tüüril, läks üritus kokkuvõttes põhja.

Ja need ajad pole läbi, räägib Gouram. Sel suvel tegi klubi rahaks mitu võtmemängijat - poolkaitsja Kennet Eichhorn läks 9 miljoni eest Leverkusenisse, Wolfsburg maksis 8 miljonit vasakääre Fabian Reese'i eest, esikinnas Tjark Ernst tegi viieka eest sammu Feyenoordi ja keskväljameest Michael Cuisance'i ootab 3,5 miljoni eest Meistrite liiga - aga asemele ... Gouram ja teised poisid!

"Herthal on ikka väga raske faas. Meil on kohati olnud vist mingi 14 mängijat. Ma ei tea ... Üle kümne on läinud ja oleme ainus meeskond tippliigadest, kel ei ole ühtegi üleminekut tehtud. Ma ei tea, mille peale Hertha loodab, aga meil on mängijaid vaja. Okei, mängime ikka veel hästi, sest meil on alati olnud head mängijad, aga praegu on ikka väga raske faas," ohkab 20-aastane poolkaitsja.

Tulemuste poolest ja teades, et peatreener Stefan Leitl juurutab uut filosoofiat, näib olukord olevat aga ootamatult hästi kontrolli all. Tõsi, nagu Saksamaal kombeks, mängitakse hooajaeelseid sõprusmänge sageli teistelt liigatasandilt tulijate vastu ja käärid tulevad sisse. Austria-laagris tehti aga näiteks 3:2 ära kohalikule kõrgliigatiimile Tirolile. Viiest mängust nelja on Gouram alustanud põhikoosseisus.

"Sain debüüdi ju viimasel mängul ja sealt läks kõik kui iseenesest. Kohe öeldi, et teen terve ettevalmistuse meestega. Esimese 2-3 trenniga oli aru saada, et meie kvaliteet on natuke halvem kui eelmine aasta, sest nii palju häid mängijaid läks ära. Minu jaoks on seda lihtsam - saan mängida ja ma mängin väga-väga hästi. Ma ei usu küll, et hooajal põhis mängin - küll uusi mängijaid ikka tuleb - aga mul on head väljavaated olla rotatsioonis ja võidelda oma koha eest."

Nautida, nautida ja veelkord nautida

Gouram on aga läbi ja lõhki optimist. Või lihtsalt väga õnnelik, et sai Saksamaa jalgpalli igavesest mustast august - mängijale antakse korralik leping, aga unustatakse duublisse - välja (loodab, et Patrik Kristal saab ka!). Ja ta naudib hooajaeelset vatti, millega kõik nii hästi toime ei tule. Tema kirjelduste kohaselt mahutatakse ühte päeva kaks trenni, milles mõlemas tuleb lihtsalt kilomeetreid kütta.

"Mul pole elus kunagi nii tihedat perioodi olnud. Treener tahab uue filosoofiaga mängida - ma ei teagi, kui palju ma öelda võin - samas kõik juba näevad seda, et teeme mees-mehele pressi üle terve väljaku. Et näiteks päev algab kell 10, juba esimese trenniga jookseme 8-10 kilomeetrit, ja siis õhtul teeme näiteks 20 korda 200 meetrit lõike," kirjeldab ta heas mõttes sõgedust.

Kuigi Gouram kinnitab korduvalt, et tamp on kõva, siis poolkaitsjana on ta üsna hea võhma peal ja pildituks pole võtnud. Samas näeb ta mitme mängija pealt, et natuke viskab ikka üle küll. Samas, kui klubi on võtnud uue suuna, mis eeldab vastupidavust, tuleb ju kuuletuda.

"Minu jaoks on see praegune ju kõige parem asi, mis saab juhtuda - mängida 2. Bundesligas! Kui saan iga mäng kasvõi paar minutit, siis on see juba super. Lihtsalt see mängufilosoofia ... pole päris mu lemmik. Ma olen rohkem 8, kes tahab palli, aga mängin pigem 10 peal. Pressin terve mäng, panen sööte kontrasse ja ... Aga ei, peab sellega harjuma. Olen õnnelik, et üldse olen siin ja ei tohi palju vinguda," kutsub ta end siis ise korrale.

Aga profimängus ei tulegi keegi teine sind patsutama. Leitl naljalt komplimente ei jaga, vaid kiitust ja enesekindlust tuleb leida koosseisuvalikutest. See lähenemine meeldib Gouramile rohkem, sest, teistpidi, liiga lahke treener tuleks ju veel vähem kasuks. Ehk suurt numbrit ta ei tee, et mõnda aega tõi viimase kiidusõna Leipzigi Lokomotive'i võrku kõmmutatud iluvärav.

"Siis sain komplimendi ikka, aga juba teisel päeval, kui läksin enne trenni varem välja ja rääkisin ühe teise treeneriga, tuli ta mu juurde ja ütles, et kui tahan kohvi juua, siis pean tagasi duublisse minema, sest siin peab ikka trenni tegema. Ütles veel, et kui lööd 10 sellist väravat, siis teen sulle ise kohvi, aga nüüd mine väravat tooma!" naerab Gouram.

Gourami iluvärav Leipzigi Lokomotive'i vastu (videos alates 42:57):

Rohkem positiivsust!

Kuigi Hertha on korralikult tagasi tõmmanud ja Saksamaa jalgpall on üsna halastamatu, siis Gouram uut hooaega ei pelga. Ühest küljest annavad kindlust edukad kontrollmängud - viiest neli võitu ja viik - aga justnimelt ka muutunud koosseis. Talle isegi natuke meeldib, et pole superstaare, kelle karjäär oleks juba nii-öelda tehtud ja selle arvelt jalg pisut sirgem.

"Kui võtame söödudrilli, siis vanad mängijad, kes saavad miljoneid ja mängisid kunagi Meistrite liigat, ei võta seda nii tõsiselt. Kui treener ütleb, et pane press peale, siis ta ei pane sajaga, vaid hoopis äkki 70 protsendiga. Aga kui on nii palju noori mängijaid, siis annavad kõik endast parima, sest nad peavad end näitama. See muidugi pole hea, et meil ei ole selliseid vanu mängijaid, kes noori natuke sõimaks. See käib isegi natuke närvidele, et kohati on kõik liiga lahked," koorub samal ajal välja päris haruldane mure.

Gouram rahustab kohe, et trennid on muidugi väga kõrge intentsiivsusega ja kõik hüppavad kõigile korralikult sisse. Noh, nagu peab. Eriti olukorras, kus hooaja esimene mäng tuleb Bochumiga, keda Gouram "kardab" juba nädalaid enne. Ta kirjeldab, kuidas Ruhrstadion on külalise jaoks kuidagi eriti vaenulik koht ja Leitl aina surub, et kui mõnda jooksu lõpuni ei tehta, saadakse Bochumilt kohe tala.

Sellisel juhul ka Karol Metsalt, kes klubiga sel suvel liitus. "No see on ikka top klubi! See on ikka päris huvitav, kui kohe esimeses mängus on platsil kaks eestlast ... Ma ei tea, kas Karol üldse teab mind?! (Torkan, et päris kindlalt teab ikka - L. J.) Ma ei ole ju A-koondises kahjuks veel olnud. Aga äkki saame pärast särke vahetada!" käib Gourami peast korraga läbi mitu mõtet.

Ühe mahutab ta sellesse intervjuusse veel. Ääri-veeri ajendatult Hertha fännide stiilist, kui iga sotsiaalmeedia postituse all tehakse kära, kus on uued mängijaid ja kas klubi tõesti tahab Saksamaa esiliigastki kukkuda. Isegi Gourami iluvärava alla loobiti vaid kriitikat, samas avalikel üritustel - näiteks hooaja avamisel - hoitakse mokka maas. Gouram käib igasugu kommentaare lugemas isegi Eesti portaalides.

"Ma arvan, et eestlased ei tea, kui hea see liiga on. Isegi neljas liiga, kus eelmisel aastal ka Kristal mängis. See kvaliteet siin on lihtsalt meeletu. Aga siis lugesin kommentaare - loen neid väga hea meelega - et Gouram tegi debüüdi ainult 2. Bundesligas. Ma ei tea, 2. Bundesliga debüüt on ikka väga suur asi! Rohkem positiivsust! Kõik on nii negatiivne - see kaotab, neil ei ole ... Palju õnne, et Levadia võitis Euroopas nii suurelt. Palju õnne, et Maroko sai veerandfinaali. Ja ikka nii edasi!"