Henri Anier keset karjääri üht pöörasemat sügist: päris karm, noh! (0)
Eesti koondise juurde naasnud Henri Anieril on parasjagu käimas tema karjääri üks tihedamaid aegu. Hongkongi meistrina on tema koduklubi Lee Man FC hooaja algus täis põnevaid katsumusi rahvusvahelisel rindel.
Septembris Anier mäletatavasti Jürgen Henni valikusse ei kuulunud - seda selleks, et 33-aastase ründaja tervist hoida. "Olime meeskonnaga kolm nädalat Lõuna-Koreas laagris ja viimases sõprusmängus tõmbasin tagareie ära. Võtsin taastumiseks aja, õnneks kulges kõik hästi ja nüüd olen juba meeskonnaga palju mänginud," meenutas Anier seda, miks ta septembrikuu koondiseaknaks sinisärkidega ei liitunud.
Hooaja alguse tihe graafik on Lee Mani ja Anieri pillikeeled pingule tõmmanud. "Vabu päeva peaaegu polegi. Üks tihedamaid perioode mu karjääris. Ühtpidi väga mõnus, teistpidi väga nõudlik, nii füüsiliselt kui mentaalselt. Reisides on pikad vahemaad ja hästi palju mänge. Selles mõttes on mõnus, et trennid on selle võrra vähem intensiivsemad, sest kogu aeg tuleb järgmiseks mänguks valmistuda."
Liigahooaeg on Lee Manil mullusega võrreldes pisut pikem. Kui eelmisel hooajal koosnes Hongkongi kõrgliiga 11 meeskonna vahel peetavast kaheringilisest turniirist, mis tähendas vaid 20 liigamängu, siis tänavu mängitakse üheksa tiimi vahel kolmeringiline turniir ehk 24 kohtumist. Koduses konkurentsis lisanduvad sellele veel minimaalselt kolmest kohtumisest koosnev karikaturniir, mis eelkõige suunatud noorematele mängijatele, ning 19. sajandisse ulatuva ajalooga Hongkongi karikas.
Aasia Meistrite liiga 2, mis on sisuliselt Aasia vaste meie Euroopa liigale, näeb Lee Manile esialgu ette sügise jooksul kuut alagrupikohtumist - neljaliikmelistest gruppidest pääsevad edasi kaks paremat. Anieri koduklubi vastasteks on seal Tai mullune hõbedaklubi Bangkok United, Vietnami meister Nam Dinh ja Singapuri pronks Tampines Rovers. Lee Mani jaoks algas Aasia hooaeg ebaõnnestunult: kodus jäädi Nam Dinhile alla 0:2, võõrsil Tampines Roversile eduseisust 1:3. Kaotus Singapuris sai saatuslikuks Lee Mani senisele peatreenerile Tsang Chiu Tatile - ka koduliigas ei ole hooaja algus olnud teab mis särav.
"Kahjuks ei ole hooaeg eriti hästi alanud, aga liiga on tasavägine, tiitli peale mängivad sel hooajal viis meeskonda," rääkis Anier. "Tiitlit on alati raske kaitsta ja nüüd vahetus meil paar päeva tagasi ka treener - boss võttis sellise otsuse vastu, sest ei olnud rahul kahe kaotusega, mille me Aasia Meistrite liigas saime. Kuigi see on üldse klubi jaoks esimene hooaeg, mil seal mängitakse, on alagrupp tegelikult mängitav. Oleme aga kaitses lihtsaid vigu teinud - kolm kaitsemängijat vahetusid, kes olid eelmisel hooajal põhimehed, kaheksa-üheksa mängijat on juurde tulnud."
Aasia Meistrite liiga 2 on Anieri sõnul olemuselt täiesti võrreldav eurosarjadega - just tähtsuse ja tunde mõttes. "Koduliigaga võrreldes on see ikkagi samm kõrgem. Selle kohta tehakse väga palju uudiseid ja huvi on selle osas palju kõrgem kui liigamängude osas. Korralduse osas on ka kõik hästi professionaalne, palju on igasuguseid reegleid, mida tohib ja ei tohi kanda, kuidas täpselt mängule tulla ja nii edasi. Väga kihvt! Mastaabid on suured ja klubile on see väga tähtis."
Anieri tänavuse hooaja seni ainus värav (alates 2:56):
Teistsugune jalgpall, teistsugused inimesed ja teistsugune kliima
"Jalgpall Aasias on natuke teistmoodi, nii jalgpalliväliselt kui -siseselt. Väga huvitav on see kõik! Treenerite filosoofia ja nägemus - nad ei ole ju varem Euroopas käinud või mänginud, neil on täiesti oma nägemus, kuidas vastast maha murda või mängijatega üks ühele suhelda. Väga põnev on see, kuidas seda kooslust ühendada - kohalikud mängijad on väga tehnilised ja kiired, siis on igas Aasia meeskonnas palju brasiillasi, kes toovad sambajalgpalli ja siis on mõned eurooplased. Euroopas on meeskonnad ühtlasemad, Aasias on erinevused mängijate vahel suuremad. Treeneritelt nõuab see päris palju tööd, et seda kõike ühendada. Jalgpall on lahtisem, rohkem ühe värava alt teise alla ja muidugi on kliima päris karm, kogu aeg on päris soe. Just olime Singapuris, seal on vist aasta läbi 35 kraadi. Olen küll juba sellega harjunud, aga Eestis on praegu väga mõnus ilm!"
Anier hoiatas ajakirjanikke juba enne intervjuud lõbusalt, et on viimase ööpäeva reisides veetnud ja ei pruugi kõige värskem olla. Aga kodumaal on see-eest alati mõnus! "Siin on nii vaikne, nii rahulik, nii turvaline... Südames on alati soe tunne. Siin on täiesti teistmoodi maailm! Just sõitsin lennukiga 14 tundi Hongkongist Frankfurti - Frankfurdis avastasin, kuidas inimesed on hoopis teistsugused kui Aasias. Hongkong, Singapur, nüüd läheme Bangkokki. Siis ootab koondisega ees Bakuu ja Bratislava, siis klubiga Vietnam... neli võõrsilreisi väga erinevatesse kohtadesse. Päris karm, noh! Vabu päevi põhimõtteliselt polegi. Äge ja väsitav! Niiskusevahe, kliimavahe, nüüd vahetus treener - klubi ilmselt otsib uut treenerit välismaalt. Huvitavad ajad on ees! See sügis on väga tihe - ja koondis on veel lisaks!"
Kas pidev kliimavööndite vahel reisimine tervise pihta ka hakkab? "Tippsport hakkab üldse tervisele!" muigas Anier. "Ma ei ole enam esimeses nooruses ka ja viga ei taha keegi saada. Mentaalne pool on ka oluline - tuleb end positiivse ja energilisena hoida. Mulle ei meeldi kurta, see ei aita. Proovin taastuda nii kiirelt kui võimalik, et mängida ja väravaid lüüa. Tõesti üks tihedamaid perioode mu karjääris - oleksin ainult kümme aastat noorem! Aga proovin seda kõike nautida. Põhiasi on terve püsida, nii füüsiliselt kui mentaalselt."
