Eesti saalijalgpallikoondis ja EM-finaalturniir? Tundub utoopia? Kes on üldse hull soomlane? Eesti koondise uus peatreener Mikko Kytölä (39) nimetab ennast heas mõttes hulluks ja usub siiralt, et Eesti jõuab kunagi Soome näitel suurturniirile.

Ta esindas mängijana 11 hooajal Soome suurklubi Kampuksen Dynamo, kellega krooniti viis korda riigi meistriks. Lisaks on ta mänginud Itaalia kõrgliigas ja esindanud Soome koondist enam kui 100 mängus. Treeneritööd on Kytölä mängijakarjääri kõrvalt teinud alates 2008. aastast, juhendades noortevõistkondi, naiskondi ja olnud mängiv treener Kampuksen Dynamos.

"Tunnistan, et olen saalijalgpalli järele hull inimene! Kirglik spordihull! Ma olen suure osa oma täiskasvanu elust pühendunud saalijalgpallile. Kõige paremad hommikud on siis, kui olen saalijalgpallist, võitmisest ja mängimisest näinud head und," muigas Kytölä.

"Viimasel ajal olen vähem mänginud, sest treeneriamet ei lase mul enam mängida. Noored saavad aina paremaks ja mina olen üle läinud täiskohaga treeneritööle. Pean olema enda suhtes aus - tahan võistelda ja olla osa meeskonnast, treeneriamet on praegu selleks parim võimalik asi," rääkis läbi ja lõhki saalijalgpalli inimene.

Rahvusvahelised mängud

Kuidas soomlased Kytölä ja abitreener Ville Sihvonen (49) sattusid Eesti koondise juurde? Kytölä jättis esialgu vastamise kolleegile. Sihvoneni sõnul juhtus see juhuslikult. "Praegune Leedu koondise peatreener Mico Martic, kellega töötasin Soome koondises, kuulis kuskilt, et Eesti üritab leida uusi treenereid. Küsisin Mikkolt, mida ta sellest arvab, kui teeks midagi uut. Ta oli nõus. Esialgu oli kuu aega vaikus, aga siis lõpuks oli Eesti huvitatud ja nüüd oleme siin."

Miks ikkagi Eesti koondis? Kytölä sõnul said määravaks rahvusvahelised mängud. "Ma igatsen rahvusvahelisi mänge! Tahan seda uuesti tunda. Olin esialgsest pakkumisest huvitatud ja meil on Villega pikk ajalugu Soome koondises. Eesti on väga huvitav väljakutse, sest tundsime, et suudame Eesti saalijalgpalli aidata ja arendada. See oli üks peamiseid põhjuseid."

Sihvonen on sarnaselt Kytöläle endine mängija ja kogenud treener. Ta alustas saalijalgpalliga eelmisel sajandil, kui see spordiala Soome jõudis. Kümme aastat noorem Kytölä on Sihvoneni hinnangul praegu Soome parim saalijalgpallitreener. "See on põhjus, miks tahtsin Mikkole seda väljakutset. Aga miks Eesti? Mulle meeldivad samuti rahvusvahelised mängud!" sõnas ta.

Kytölä ja Sihvoneni sõnul oli Soome saalijalgpall 10-15 aastat tagasi Eestiga sarnasel tasemel. Kui Eesti edusammud on olnud minimaalsed, siis Soome sammud väga suured, sest mullu mängiti esmakordselt EM-finaalturniiril, kus jõuti veerandfinaali. Kaheksa parema hulgas kaotati hiljem Euroopa meistriks kroonitud Portugalile napilt 2:3. Sihvonen oli sellel turniiril Soome koondise abitreener.

"See on Soome saalijalgpalli edulugu! Soome koondis on väga konkurentsivõimeline ja kuulub praegu Euroopa parimate hulka," märkis Kytölä. "Koondisel läheb väga hästi! Tase kasvab kogu aeg ja paljud Soome mängijad on viimastel aastatel läinud välismaale profimängijaks, aga samal ajal tulevad paljud välismängijad ja -treenerid Soome. Siiski on paljud meeskonnad poolprofessionaalsed ja saalijalgpall on veel amatöörsport," lisas ta.

Küsimusele, kas Eesti jõuab kunagi Soome näitel EM-finaalturniirile, vastas Kytölä: "Ma arvan, et kindlasti. Kust meie Soomes alustasime? See ei ole nii, et alati on mänginud profimängijad. Nad on peamiselt amatöörid, kes lihtsalt armastavad sporti. Saalijalgpallis on kirg kõige olulisem ja kui Eestil on see olemas, siis suudame kõike teha!"

Kaks soomlast ja kaks eestlast

Kahe soomlase kõrval on treeneritetiimis ka kaks eestlast - endised Eesti koondise juhendajad Dmitri Skiperski (50) ja Madis Rajando (34), kes on Kytölä abilised. Ka nemad usuvad, et kui tehakse õigeid asju, siis võib Eesti ühel päeval EM-finaalturniiril mängida.

Skiperski meenutas üheksa aasta tagust aega. "Ma mäletan, et minu esimene mäng koondise peatreenerina oli Soome vastu ja Mikko mängis selles mängus. Kaotasime 1:3, mäng oli enam-vähem okei, nad valdasid rohkem palli, aga 1:3 ei ole suur kaotus. Kaheksa aastat hiljem jõudis Soome EM-ile.

Kui kõik osapooled - jalgpalliliit, treenerid, klubid, mängijad - pühenduvad ja annavad endast alati sada protsenti, siis on kõik võimalik. Kui ühendame oma jõud, vaatame kõik ühes suunas ja asjad langevad õigesti kokku, siis olen kindel, et saame EM-ile," sõnas Skiperski.

Rajando lisas omalt poolt: "Meie probleemid on erinevad. Igal klubil on probleemid, mängijatel on probleemid. Aga kui tahame ja pingutame, siis kindlasti suudame oma taset tõsta, aga see kõik võtab aega. Probleem on ka mõtlemises. Tuleb rohkem unistada ja pingutada."

Eesti treenerid loodavad kogenud soomlaste kõrvalt palju õppida. "See on tore võimalus saada häid kogemusi. Kui leiame inimesed, kelle kõrvalt on võimalik õppida, siis arvan, et seda võimalust tuleb igal juhul kasutada. Ma arvan, et Mikko ja Ville on head valikud. Loodan, et suudame neid kuidagi sellel teekonnal aidata," lausus Rajando.

Talle sekundeeris Skiperski: "Mulle tundus, et vajasime uut verd. Mikko ja Villega on hea alustada. Samas on see ka hea võimalus kogemusi jagada. Võib-olla saame ka meie neile kasulikud olla, aga kindlasti õpime midagi enda jaoks. Üritame ennast täiendada ja aidata Eesti saalijalgpalli."

***

Kytölä ja Sihvonen teevad debüüdi Eesti koondise eesotsas Taanis toimuval Balti- ja Põhjamaade karikavõistlustel, kus osalevad Eesti, Läti, Leedu, Taani, Norra ja Gröönimaa, kes on jagatud kahte kolmeliikmelisse alagruppi. Eesti kuulub samasse alagruppi Läti ja Leeduga. Eesti esimene mäng toimub 12. detsembril Leedu ja teine 13. detsembril Läti vastu.

"Eesti koondise juhendamine on mulle suur au. Olen põnevil, et kohtun esimest korda mängijatega ja saan nendega alustada ühist teekonda. Eeldan, et üksteise tundma õppimine vajab veidi aega, seega on karikavõistlused alguseks suurepärane võimalus," sõnas Kytölä.

Kytölä lisas, et mängudele minnakse eesmärgiga koguda infot hetkeseisu kohta ja tutvustada mängupildiliselt enda mõtteid. "Meie eesmärgiks on tutvustada olulisi taktikalisi konseptsioone ja teha esimesi samme oma mängu arendamisel - seda nii kaitses kui ründes.

Eelseisvad mängud annavad meile väärtuslikku teavet meie hetkeseisu kohta ja toovad esile valdkonnad, mis vajavad lähitulevikus tähelepanu. Seda ka selleks, et olla võistlusvalmis aprillis toimuvas Euroopa meistrivõistluste eelvoorus," rääkis peatreener.