Vladimir Vassiljev tuli ootamatult tulema Slovakkia esiliigaklubist ŠTK 1914 Šamorin. Kuigi ta oleks meelsasti jäänud vähemasti sinna piirkonda, on ta nüüd tagasi Eestis. Kas selleks, et lüüa käed Paide Linnameeskonnaga?

Soccernet.ee püüdis Slovakkiast naasnud Vassiljevi kinni päev pärast Eestisse naasmist. Ta naeris isegi, et on sattunud ootamatult spekulatsioonide tsentrisse, kuid millestki kindlast veel rääkida ei ole. Endine pikaaegne Tallinna FCI Levadia treener kinnitas, et jääks meelsasti küll Eestisse ning lööks käed Paide Linnameeskonnaga. Et sellest tekiks südames oleva Levadiaga probleem, ta ei usu.

Kuidas läheb? Oled Slovakkiast tagasi, tagasi Eestis.
Jaa, jõudsin eile tagasi Eestisse. Elu on kiire. Hästi palju kõnesid ja spekulatsioone. Ei saa rahulikult istudagi (Naerab.).

Aga milline see seis uue töökoha leidmisega on? Kui lähedal või kaugel on mingisugune leping?
Kui ma hakkasin Eestisse tulema, siis olid mul lihtsalt mõned rääkimised osade klubidega - kaks Eestist ja üks välismaalt - aga ei olnud midagi konkreetset. Tulin lihtsalt siia, tahtsin puhata ja rahulikult ringi vaadata. 

Nüüd, kuna see uudis tuli, et Ivan [Stojkovic] lahkus Paidest, siis hakkas mu ümber väga suur surumine. Praegu on niimoodi, et ma olen lihtsalt valmis selleks sammuks. Kui peaks tulema mingi pakkumine, siis ma olen valmis võtma selle vastu. Jällegi, kõik sõltub veel detailidest, aga ma olen tööks valmis. Praegu olen ma põhimõtteliselt lihtsalt valvel, et teha järgmist sammu.

See on ju tegelikult komplimendiks, kui kohe sind seostatakse ikkagi sellise suure klubiga? On see hea tunne ka mingis mõttes?
Jah, mulle väga meeldib, et mind hinnatakse ja niimoodi meeles peetakse. Ütlen ausalt, et Eestis - võib-olla ma olen seda juba maininud ka - ei ole väga palju klubisid, kellel on väga-väga suur ambitsioon midagi saavutada.

Aga näiteks Paide, kes vallandas praegu treeneri, on üks neist klubidest, kellel on suured ambitsioonid. Kui ma peaks leidma nendega ühise tee, siis oleks see minu jaoks väga äge. Kindlasti on neid klubisid Eestis veel, kes võiksid olla mulle atraktiivsed, aga Paide on üks neist klubidest, mis liigub väga sarnaselt mu filosoofiaga. See, mida klubi viimasel ajal teeb, on väga sümpaatne.

Aga kas Paide Linnameeskonnast on siis mingi kontakt tulnud?
Me oleme rääkinud huvist, aga me ei ole nende juttudega konkreetseks läinud. Lihtsalt on juttu olnud, et nemad otsivad treenerit ja ma olen üks kandidaatidest.

Aga sa oled ju Levadias justkui legend - kas Paidesse minek ei oleks kuidagi reetmine? Või kuidas sa ise mõtled sellele duellile, kui läheksidki Paidesse ja mängiksid Levadia vastu?
Ma ütlen ausalt - Levadia on minu südameklubi. See on klubi, kus ma töötasin hästi pikalt ja kuhu ma läheksin iga kell tagasi, kui tuleks pakkumine. See on minu kasvatajaklubi - nad tegid minust selle, kes ma olen. Ja see jääb mulle alati südamesse, see on minu pere.

Aga treeneri elu on paraku selline, et kõik ei sõltu ainult minust, vaid kõik muu peab ka kokku klappima. Levadial on treener olemas ja neil on praegu head tulemused. Praeguses seisus ma ei saaks istuda aasta aega töötuna ja oodata midagi, vaid ma tahan areneda. Aga jah, kui nad teeksid mulle pakkumise ja see oleks väga atraktiivne, siis ma kindlasti läheks sinna.

Ma ei tunne praeguses hetkes, et kui ma sõlmiks Paidega lepingu, siis oleks see reetmine. Võib-olla oleks see pigem siis, kui ma läheks Florasse - see on ju selline suur vastasseis. Aga kui me mõtleme suuremalt, siis Eesti treeneril Eesti turul ei ole väga palju valikuid. Kui sa tahad areneda ja tegeleda jalgpalliga, siis sa pead tegema valikuid. Ma ei usu, et [Levadia president] Viktor [Levada] oleks mu peale solvunud, kui ma läheks Paidesse. Ma arvan, et ta saaks aru.

Sa olid välismaal poolteist aastat. Kuidas sa treenerina arenesid? Kas sa kuidagi muutusid ka?
Ma võin sulle ausalt öelda, et minu elu- ja mängufilosoofia ei ole muutunud. Ma olen samasugune treener, lihtsalt kogemust on rohkem. Kogemust teha valikuid, kogemust mängustiili adapteerimisega, kogemust kommunikatsioonis.

Ehk näiteks kuidas käituda suures klubis - sest Šamorin töötab koos Dunajska Streda ja Györi ETO-ga ehk mul oli igapäevaselt suhtlus kolme klubiga. Eesti mastaabis on see väga suur asi, sest see ei ole vaid ühe meeskonna manageerimine, vaid ma pidin manageerima hästi paljusid protsesse. Ja inimesed, kellega ma seal tuttavaks sain, andsid ka mulle väga palju infot. Näiteks Martin Škrtel (Dunajska Streda endine spordidirektor - L. J.) oli üks nendest, kellega oli mul õnne töötada kuu aega ja kellega on mul hea suhe tänaseni. 

Need detailid määravad. Need teevad sinust parema treeneri. Lõpuks oli see väärt kogemus. Kui võtta välja kõige suurem muutus, siis arvatavasti oligi kommunikatsioon pluss adapteerumine. Ehk ma olen nüüd palju targem ja tean, kuidas nii mõndagi saab teha paremini vastavalt sellele, kus sa töötad. Ehk sa pead arvestama kultuuriga, meeskonna tugevustega ja ka juhtkonna soovidega. 

Aga kas sa selle pealt ei mõtle, et tahaks eeskätt ikkagi uuesti välismaale minna? Või on sul vahet, kas uus koht oleks Eestis või välismaal?
Kindlasti iga mängija ja treener, kes läheb Eestist välja, ikka unistab seal jätkamisest. Kahjuks andis klubi mulle oma otsusest teada kaks päeva enne viimast mängu ehk mul ei olnud väga palju aega valmistada ette oma järgmist plaani.

Kui mul oleks variant jääda sinna kanti, kus ma olin, Kesk-Euroopas, siis ma oleks hea meelega seda teinud. Mulle meeldis seal. Sealne jalgpallikultuur oli teistsugune, teisel tasemel; pealtvaatajad, mängijate tase, kõik-kõik.

Aga kui ma mõtlen tagasitulekule Eestisse, siis ma arvan, et kui tuleks pakkumine Levadiast, Paidest, Florast või Kaljust, siis sinna minek ei oleks kindlasti taandareng. Šamorin on umbes samal tasemel, kus on meie TOP4 meeskonnad. Ma ei räägi kõikidest aspektidest, aga mängijate kvaliteet on kusagil seal.

Kui ma mõtlen Šamorini peale läbi Slovakkia tugevuselt teise liiga, siis on siia tulek samm edasi. Samas jällegi see jalgpallikultuur: paljud tagasi tulnud mängijad, nagu näiteks omal ajal Tarmo Kink, räägivad, kuidas Eestis on end pärast nii raske motiveerida. Pole pealtvaatajaid ja väljakuid. See on see üks ebameeldiv nüanss - vaatasin Eesti liiga mänge YouTube'ist ja ikka nägin, kui erinev see kultuur on. Mängitakse mitte isegi päris statadel - tribüüne pole ümber.

Ehk siis need pisiasjad võivad olla mulle mentaalseks tagasilöögiks, aga samas olen ma Eestis juba töötanud. Ma tean, mis jalgpall siin on ja ma suudan sellega kiiresti adepteeruda. Ma ei karda seda sammu, vaid pigem arvan, et see teeb minust jällegi natuke parema treeneri. Kindlasti mind jälgitakse ja pikas perspektiivis tuleb järgmine võimalus jälle minna välismaale.

***

Vladimir Vassiljev

• Sündinud 37 aastat tagasi 1988. aasta 13. veebruaril Venemaa linnas Dukatis.
• Merkuur-Juuniori kasvandikuna mängis Maag Tartu ja Viljandi eest Premium liigas 25 mängu.
• Alustas treenerikarjääri 2016. aastal, neli aastat hiljem sai temast Levadia täieõiguslik peatreener. Varem täitis ta antud rolli paar korda kohusetäitjana.
• 2020. aastal töötas toonase Eesti koondise peatreeneri Karel Voolaiu abilisena.
• 2021. aastal viis Levadia koos Marko Saviciga Eesti karikavõitjaks ning Premium liiga tšempioniks, järgmise hooaja eel võideti ka superkarikas.
• 2022. aasta suvel lahkusid Vassiljev ja Savic Levadiast.
• 2022. aasta detsembris hakkas Vassiljev tüürima Nõmme Unitedit, aidates klubi ajaloos esimest korda Premium liigasse.
• 2023. aasta 3. detsembris sõlmisid Vassiljev ja tema senine abiline Nikita Brõlin Slovakkia esiliigaklubi Šamoriniga lepingu.
• Alates 17. maist on Vassiljev vabaagent.