Sel hooajal on Tartu Merkuuri tegutsemine tekitanud vutihuviliste seas hulgaliselt küsimusi ja arutelusid. Kahe hooaja vahel toodi sisse uus treener ja tehti auahneid plaane trügida esinelikusse. Pärast ebaõnnestunud hooaja algust lasti aga meeskonnast ära pea terve algkoosseisu jagu mängijaid. Materjali puudusele viidates lahkus ka treener.
Hoolimata toetajate hämmingust leiab klubi president Vladimir Karev, et vastu võetud otsused on olnud ratsionaalsed ning uuele hooajale kavatsetakse vastu minna taas kõrgete sihtidega.
Palju on räägitud sel hooajal JK Merkuuri otsusest oma paremad mängijad välja laenata. Mis siis ikkagi juhtus?
Kõik ju teavad, et kolm medalile tulnud klubi ning neljas meeskond pääsevad Euroopa karikasarjadesse. Sinna pääsemine jälle omakorda tähendab ka klubi rahalise seisu paranemist. Ma olen kogu aeg rääkinud, et Meistriliiga meeskonna ülalpidamine on kallis ja seetõttu otsustasime juba enne hooaega, et kui näeme, et meeskond ei suuda ennast esimeste sekka suruda, siis leiame teise võimaluse hooaja lõpetamiseks. Selle asemel, et ülal pidida tervet hulka professionaalseid mängijaid, suuname selle raha parem noortetöö arendamisse.
Kui saame piisavalt toetajaid, siis tahame ikka konkureerida kõrgematele kohtadele. Eespool olevatel klubidel on ju ka palju suuremad eelarved ja nad suudavad tuua sisse tugevaid mängijaid kohtadele, mis neil probleemsed on.
Samas on teisedki klubid enne sarnaste probleemide ees seisnud. Levadia hoidis ju alguses mitut meeskonda Meistriliigas, aga siis tekkisid neilgi raskused ning nad otsustasid kõrgemasse seltskonda jätta ainult esindusklubi ning lasta noortel mängida esiliigas duubelmeeskonna koosseisus.
Ühesõnaga: peale seda, kui me nägime, et hooaja algus ebaõnnestus, leidsime võimaluse mängijate jätkamiseks teistes klubides. Narva Transiga on meil olnud head suhted ja sinna enamik mehi läkski. Trans on püüdnud juba kümmekond aastat medaleid saada, aga seni ei ole see õnnestunud. Nüüd on neil selleks hea võimalus.
Kas kõik mängijad, kes minema lasti, mängivad praegustes klubides laenu alusel?
Jah, nad on kõik lepinguga novembri lõpuni laenul. Ja juba praegu käib töö selle kallal, et otsida võimalusi järgmisel hooajal kõigi mängijate Tartusse tagasi toomiseks.
Paljud kommenteerijad meie portaalis on kahtluse alla seadnud ka uue treeneri sisse toomise vajaduse. Eelmisel aastal suutis Sergei Zamogilnõi ju lühikese ajaga panna mehed ühtse ja arvestatava meeskonnana mängima.
Ma olen algusest peale olnud natuke skeptiline uue treeneri sissetoomise koha pealt. Aga kui klubi otustas, et neil on vahendid olemas, siis miks ka mitte.
Hooaja algus näitas siiski, et uuel treeneril kulus palju aega, et Eesti jalgpalli olude ja iseärasustega harjuda ning siis, kui ta lõpuks muudatusi oli valmis tegema, oli juba palju punkte kaotatud ning rong esimeste püüdmiseks läinud.
Samas oli Sergei Zamogilnõi eelmisel hooajal väga suure töö ära teinud. Tollal saime detsembris teada, et meeskond hakkab mängima Meistriliigas ja alles siis hakkasime koos meeskonda komplekteerima. Suutsime korraliku rivistuse kokku saada. Võtsime punkte nii Levadialt, TVMK-lt kui Narvalt. Viimasega jäi kokkuvõttes isegi positiivne bilanss.
Kui oleks andnud Zamogilnõile selle hooaja alguses samad mehed, siis kes teab, mis saada võinuks.
Zamogilnõi on ka peale meeskonna muutusi suutnud uued mängijad korralikult mängima panna. Nõrgematele ei ole väga palju punkte loovutatud. Viimane mäng Dünamoga läks küll veidi kehvemini kui oleks oodanud, aga Pruttenko pole õige väravavaht ja Lepmets oli just põlvetraumaga väljas.
Üldiselt on mehed Zamogilnõi kui treeneriga väga rahul. Mitte ükski treening ei sarnase eelmisega. Treener otsib pidevalt võimalusi harjutusprotsessi täiustamiseks ning huvitavamaks muutmiseks. Ja ka väljakul on tema autoriteeti näha. Mehed teevad, mis treener ütleb ja annavad endast parima, et meeskond võidaks.
Millised plaanid on seatud uueks hooajaks?
Otsime endiselt toetajaid ja vahendeid, et luua löögivõimeline meeskond. Mujal maailmas suudavad isegi teise liiga klubid ennast ära majandada, aga ei tea, kas Eesti on võimeline nii palju meeskondi ülal pidama. Meil on ju kõik klubid mingi suure firma külge kinnistatud. Levadiat toetab klubi presidendi firma, TVMK-d jällegi mööblikombinaat, Transi kohalik autovedude firma. Vaid Flora on teistmoodi klubi, kes suudab ka oma mängijaid rohkem müüa ja sellega raha teenida. Aga ei ole kuigi palju firmasid, kes tahaksid panna raha sporti. Eelmisel aastal oli meil selle jaoks koguni spetsiaalne inimene, aga ka tema ütles lõpuks, et ei suuda piisavalt toetajaid leida.
Kas seoses Tõnu Rüütli lahkumisega lõpetasid toetamise ka mõned senised sponsorid?
Ei, seda mitte. Küll aga on mõned toetajad ära öelnud muudel põhjustel. Näiteks Pere Leib leidis, et ei suuda võrkpallimeeskonna kõrvalt jalgpalli toetada.
Rääkisite küll rahade suunamisest noortetöösse, aga praegused noored, kes põhikoosseisu pürgivad on ju kõik hoopis Merkuur Juuniori klubist, mis on iseseisev klubi. Millal võib Merkuur täiendust saada ka oma noorte gruppidest?
Noh alguses oligi ju ainult üks klubi, aga siis löödi klubi lahku ja Merkuur jäi tegelema täiskasvanutega ja Merkuur Juunior lastega. 4-5 aastat tagasi tekkis Tartu JK. Siis sõlmisime kokkuleppe, et teeme Merkuuriga aasta koostööd. Kuna asjad sujusid hästi, siis otsustasime ka edaspidi koostööd jätkata. Tartu JK 1984. aastal sündinud poisid tulid Eesti meistriks. Nüüd on 1988 ja 89 aasta sündinute seast paar poissi ka esiliigas. Nemad on juba täielikult Merkuuri enda kasvandikud. Näiteks Kallandi ja Kaio. Järgmisel aastal saavad ka 1990. aastal sündinud meeste seas mängida ja seal on samuti paar-kolm poissi, kes võivad esiliiga meeskonda lisaks tulla.
Ja ega teisedki klubid ju ainult oma kasvandike toel ei arene. Näiteks Levadia ostis sel hooajal sisse Tartust ja Viljandist nooretkoondise mängijaid. Me rääkisime ka nende Tartu poistega, aga nad läksid Tallinna õppima ja siis oli muidugi loomulik, et nad ka seal mängivad. Varem on samamoodi andekaid poisse kokku toonud Flora.
Kas on oodata, et Merkuur ja Merkuur Juunior ka kunagi ametlikult liituvad?
Ei tea, väga raske on leida inimesi, kellega saab probleemideta tööd teha. Aga praegu suhtleme tihedalt ning Anatoli Trojanov teeb seal noortega head tööd ja need, kes on võimelised ja seda tahavad, saavad võimaluse esiliigas läbi lüüa. Ning miks mitte ka esindusmeeskonnas. Kes teab, elu näitab.
Tänavu on teil palju segadusi olnud ka muude asjadega. Trahve on tulnud väljaku kasutamise, turvameeste puudumise, pallipoiste tegevuse ja muu eest. Kas see peegeldab ka segadust klubis?
Sõltub palju inspektorist. Mõned loevad numbreid, teised vaatavad, kas korraldus sujub. Ametlikult peaks olema 10 turvameest, aga kõrgepalgaliste turvameeste palkamine on kallis. Samuti peaks ametlikult olema pallipoisse 10, aga elu on näidanud, et kui on 6-8, siis tuleb vähem segadusi. Tamme staadioniga oli kokku lepitud, et enne mängu saame teha trenni 1,5 tundi ja Tammeka ka, aga ei tea kuidas see siis üle piirangu läks ja kuidas EJL sellest teada sai.
Samuti on taunitav see, kui meeskond kaotusseisus näiteks kaarte kogub. Selge see, et taolisel juhul tuleb trahvida ning see kõik läheb ju jällegi klubi rahakotist. Aga ka selle koha pealt on meestega räägitud palju ja viimastes voorudes ongi vähem kaarte tulnud. Üldiselt kipuvad eesti kohtunikud märksa lihtsamalt kaarte jagama kui näiteks Inglismaa või põhjamaade kohtunikud. Näiteks on Lepmets saanud üks-ühele vastu minnes mitu punast kaarti ka siis, kui reaalset kehalist kontakti ei ole olnudki. Ründajad ju teavad, et kui nad niisuguses olukorras kukuvad, on penalti kindlustatud.
Eelmisel hooajal avas JK Merkuur esmakordselt eestikeelse kodulehekülje, sel hooajal on see taas suletud. Kas on lootust, et klubi veebileht taas avatakse?
Me oleme juba ammu tahtnud teha kodulehte eesti keelsena ja korralikuna. Praeguseks on vastavate inimestega räägitud ja töö selle suunas käib. Loodetavasti kannab see lähemal ajal ka vilja ning et veel sel hooajal meie koduleht taas avatakse.
Millisena näete JK Merkuuri kaugemas tulevikus?
Noh, eks arendamist vajaks kõik. Klubi juhatus vajaks muutusi, et saaks veelgi paremini ja efektiivsemalt tööd teha. Staadioneid on ju Tartus ka ääretult vähe. Nüüd tehti Annelinna uus väljak ja plaanitakse ka Reiniku Gümnaasiumi juurde. Aga minu jaoks on alati olnud oluline, et saaks lapsed spordi juurde toodud. Praegu teeme Sepa staadionil trenni ja platsi ääres istuvad seal noored poisid, kes tõmbavad suitsu. See ei kõlba ju kuhugi. Seetõttu püüamegi oma treening-gruppidesse vastu võtta kõiki, kes vähegi soovi avaldavad. Kui juba noori on, kes tahavad trenni teha, ja staadionid on, kus trenni teha, siis tulevad ka toetajad ja meeskond areneb edasi.