Kes Portugalis debüteerinutest omab (reaalset) šanssi EM-valiksarjas platsile pääseda? (2)
Jalgpallis juhtub harva, et kaua aega sihiks olnud maamärgini jõudmise järel sujub jalgpalluri karjäär edasi mõnusal ludinal. Reeglina nii ei lähe, vaid jalgpall pillub ta teele üha uusi ja suuremaid raskusi. Nendega madistades pakub kannustust ja julgustust see magus tunne, mida kümme Eesti meest möödunud nädalal proovida said.
Eesti meeste jalgpallikoondis naasis eile Portugalist, kus aset leidnud 10-päevase treeninglaagri raames kohtuti A-maavõistlustes Islandi ja Soomega. Tulemusteks vastavalt 1:1 viik ja 1:0 võit. Kahe kohtumise käigus tegid koondisedebüüdi 10 mängijat, mis oli kahtlemata suurem arv, kui peatreener Thomas Häberli esialgu planeeris.
Seda põhjusel, et laagri iseloom muutus seoses vigastuste ja mitme mängija jaanuari alguses aset leidnud klubivahetusega. 24. detsembril avaldatud esmasest nimekirjast ei jõudnud nimetatud põhjustel Portugali lõpuks koguni seitse mängijat: Artur Pikk, Michael Lilander, Marco Lukka, Markkus Seppik, Robert Kirss, Bogdan Vaštšuk ja Mark Oliver Roosnupp.
Nende asemel kaasati laagrisse nooremaid jalgpallureid. Kokku sõitis Portugali 12 vutimeest, kes A-koondise eest platsil käinud polnud. Tagasi tuli sääraseid kaks (Tanel Tammik ja Sander Alex Liit), ülejäänud kümme meest said kõik võimaluse. See võib olla pika koondisekarjääri algus, aga ka ainus või viimane kord, kui need mehed A-koondise eest platsil käisid.
Näiteks Kaarel Kiidron, Jaanus Sirel, Maksim Podholjuzin, Siim Roops ja Kristian Marmor on mehed, kelle koondisekarjäär piirdus ühe matšiga. Kahe koondisemängu klubisse kuuluvad teiste seas aga Pavel Dõmov, Tristan Koskor, Enver Jääger, Andrei Veis ja Joel Indermitte. Põhjused on igaühel erinevad ja spetsiifilised, aga suures plaanis on tegu tippspordi protsessi juurde kuuluva loomuliku kaoga, sest tipp on terav ja sinna jõuavad vähesed.
Seega on loogiline, et mõni Portugalis tuleristsed saanud jalgpallur tulevikus enam koondist ei esindagi. Aga enamik ilmselt ikka mingil määral seda teeb. Võib-olla juba tänavu, mil Eesti A-koondist ootavad ees EM-valikmängud Austria, Aserbaidžaani, Belgia ja Rootsiga.
Järgnevalt tulebki vaagimisele, kes Portugalis debüteerinud koondislastest omab (reaalset) šanssi tänavu EM-valiksarjas platsile pääseda?
Karl Andre Vallner | Terve Häberli ametiaja jooksul koondise kolmandaks väravavahiks olnu sai oma võimaluse mängus Islandiga ja kasutas selle kenasti ära. Penaltitõrje ja enesekindel esitus kindlustasid, et kui tervis korras, laekuvad kutsed Levadia esivahile ka edaspidi.
Aga EM-valiksarjas platsile saamine on ebatõenäoline, sest koondise väravavahtide hierarhias asetsevad Vallnerist eespool Karl Jakob Hein (Arsenal) ja teine number Matvei Igonen (Podbeskidzie). Ning pole põhjust arvata, et Vallner Islandi vastu näidatuga pingereas Igonenist möödus.
Erko Jonne Tõugjas | Üks kahest debütandist, kes sai platsile mõlemas kohtumises, aga ainuke, kes kuulus mõlemal puhul põhikoosseisu (ja tegi ka kohtumised lõpuni kaasa). Vasakujalgsed keskkaitsjad on maailma jalgpallis hinnas, sest keeruline on leida treenerit, kes seda mängu ülesehitamist soodustavat asjaolu eirama kipuks.
Tõugjas tegi kaks igati viisakat esitust. Eriti Soome vastu paistsid silma tema rahulikud ja kindlad sekkumised, mis vastaste rünnakuid peatasid. Aga keskkaitse on Eesti koondises väga konkurentsitihe positsioon. Tavaliselt kutsub Häberli keskkaitsjaid koondisesse kuus või seitse, kelleks peaksid hetkel vaikimisi olema Karol Mets, Joonas Tamm, Märten Kuusk, Maksim Paskotši, Nikita Baranov, Henrik Pürg ja Rasmus Peetson.
Kui keegi neist puudub, kuuluvad järgmisse ringi Andreas Vaher, Marco Lukka, Markkus Seppik ja Tõugjas. Neist Tõugjas on vasakujalgne, mis annab talle konkurentide ees eelise. Et aga valikmängus platsile jõuda, peavad kokku langema väga paljud asjaolud. Hierarhias tõusmine võtab aega ja tööd, milleks annavad innustust Häberli kiidusõnad pärast võitu Soome üle. Väga palju sõltub ka, milliseks kujuneb Tõugja tänavune roll FC Floras.
Nikita Vassiljev | Meeskonna treeningutel ja Islandi vastu vahetusest sekkumise järel näidatu olid sedavõrd tasemel, et mänguks Soomega edutati Vassiljev põhikoosseisu. Koondise treenerid hindavad tema head kohavalikut, võimekust hoida meeskonna mängu tervikuna ja teravaid sööte. Kiirusega tuleb vaeva näha, aga keskväljal on võimalik seda muude omadustega kompenseerida.
19-aastase Vassiljevi lähitulevik seisneb aga pigem ikkagi U21, mitte A-koondise esindamises, sest konkurents keskväljal on tihe. Markus Soomets, Mattias Käit, Konstantin Vassiljev, Martin Miller, Bogdan Vaštšuk, Markus Poom ja Rocco Robert Shein on kõik hierarhias Vassiljevist eespool. Tõenäoliselt ka Georgi Tunjov ja ilmselt ka Kevor Palumets.
Ioan Jakovlev | Premium liigas mullu silma paistnud ja kahe hooaja vahel Tallinna Kalevist FCI Levadiasse siirdunud ääreründaja debüüt mängus Islandiga jäi meelde lisaminutitel avanenud väravavõimaluse läbi. Et Jakovlev tolles olukorras korralikku pealelööki sooritada ei suutnud, tema edasisi koondiseväljavaateid ei mõjuta. Selle määrab ära mänguline areng või selle puudumine. Kui Jakovlev suudab Levadias silma paista, püsib ta Häberli vaateväljas, kuid edasised koondisekutsed tunduvad 2023. aastal ebatõenäolised.
Alex Matthias Tamm | Islandi vastu viimaseks veerandtunniks platsile pääsenud Nõmme Kalju ründaja esitus jäi neli päeva hiljem oma võimaluse saanud Sten Reinkorti omaga võrreldes kahvatumaks. Tõsi, kohtumiste asjaolud olid erinevad. Tamm peab 2023 koondisesse murdmiseks Premium liigas võrgud puruks taguma, kusjuures sahistada tuleb ka tippmängudes.
Marko Lipp | Viimasel hetkel koondisesse kutsutud keskkaitsja sekkus Islandi vastu viimaseks veerandtunniks ja mängis Soome vastu terve kohtumise ning oli tubli. Aga redel, millest tema peaks EM-valikmängus platsile saamiseks üles ronima, on veel kõrgem kui Tõugja oma. Esmalt tuleb tal end kehtestada koduklubis.
Karl-Romet Nõmm | Puur jäi puhtaks, kuigi kahes kõrgete pallidega seotud episoodis tegutses Soome vastu teisel poolajal väravas seisnud Nõmm ebakindlalt. Vallneri positsioon kolmanda väravavahina on kindel. Võtmeküsimus Nõmme seisukohalt on, kas juhul, kui keegi tippkolmikust (Hein, Igonen, Vallner) puudub, saab kutse tema või Marko Meerits? Koondisekutse 2023 pigem ebatõenäoline.
Sten Reinkort | Soome vastu mängitud 40 minutiga tõstis 24-aastane ründaja oma aktsiaid selgelt. Ta tegi häid otsuseid, kasutas targalt oma võimsat keha ja suutis palli hoida. Reinkorti puhul on võtmenüansiks tema staatus FC Floras. Kui ta suudab tõusta esiründajaks ja Rauno Alliku pingile mängida, evib ta tänavusi valikmänge silmas pidades väikest šanssi.
Koondise ründajate esinelikusse kuuluvad vaikimisi Rauno Sappinen, Henri Anier, Erik Sorga ja Robert Kirss. Lisaks kasutatakse edurivis Sergei Zenjovi. Selle viisiku kõigutamine pole lihtne. Eriti arvestades, et Häberlil on kombeks kord juba koondiseringi arvatud mängijaid seal hoida ka siis, kui hetkevorm kõige parem ei ole. Aga kui keegi neist rivist langeb, on Reinkort huvitav variant (eeldusel, et ta Floras mängib ja skoorib).
Robi Saarma | Paide Linnameeskonna ründaja sekkus sel positsioonil ka mängus Soomega, aga võimalik, et tema koondisetulevik seisneb hoopis poolkaitsja rolli täitmises. Omadused ja oskused selleks on tal olemas. EM-valikmängus platsile pääsemiseks tuleb Saarmal aga läbi murda rängast konkurentsist, mille vältimatuks eelduseks on 2022. aasta teises pooles nähtud arengu jätkumine 2023. aastal. Kui Saarma on Paide liider ja lööb väravaid, on Häberlil keerulisem temast mööda vaadata.
Danil Kuraksin | "Kui ta samamoodi edasi areneb, sirgub Eestile juurde üks väga korralik mängumees. 2022 hooajal kasutas ta Floras saadud mänguminutid hästi ära," märkis Viaplay ülekande ekspert-kommentaator Markus Jürgenson 89. minutil, kui 19-aastane vasakujalgne ääremängija Soome rünnaku oskuslikult neutraliseeris.
Kuraksin on küll ääreründaja, mitte äärekaitsja, ent muidugi kaasaegne ehk kaitsetööd oskav ja mõistev mängija. Pole saladus, et just äärekaitse on Eesti jalgpallis juba mõnda aega kõige hõredam positsioon. Just sel põhjusel meisterdaski Häberli koondise jaoks valmis 5-3-2 asetuse, mida ta varem kuskil kasutanud polnud – selle jaoks on ääremängijaid vaja vähe.
Koondise vasakujalgsed ääremängijad on Ken Kallaste ja Artur Pikk, vasakul äärel eelistab tegutseda ka Vlasi Sinjavski. Konkurents on tihe, ent Kuraksini kasuks räägib siin tõik, et ta on kõigist neist kolmest erinevat tüüpi mängija ehk et tal pole vaja otseselt kedagi neist üle mängida, vaid olla mõneks mänguks Häberli silmis sobivaim lahendus näiteks vahetusest sekkuma, kui lõpuminutitel vaja võitu või viiki püüda.
Kokkuvõte | Vigastada saamisi ja mänguväliseid asjaolusid (nii debütantide kui ka nende rivaalide puhul) kõrvale jättes võib kümnest loetletud mängijast EM-valikmänguks saabuvas koondisekutses kindel olla ainult Karl Andre Vallner. Pigem saab koondisekutse Danil Kuraksin. Teatud võimalused on olemas Robi Saarmal, Alex Matthias Tammel ja Sten Reinkortil. Nikita Vassiljev, Ioan Jakovlev, Erko Jonne Tõugjas, Marko Lipp ja Karl-Romet Nõmm 2023. aastal EM-valikmängudeks koondisekutset suure tõenäosusega ei saa.
Ent käesoleva artikli eesmärk oli välja tuua kümne Portugalis debüüdi saanud jalgpalluri seast need, kellel on arvestatav šanss alanud aasta EM-valikmängudes ka platsile pääseda. Sellele küsimusele vastates tuleb Vallnerist mööda vaadata, sest kolmanda väravavahi šansid selleks on väga väikesed.
Ning et jalgpallis on kombeks teha rohkem vahetusi edurivis kui kaitses, saavad antud küsimusele vastust otsides eelise ründemängijad. Siinkirjutaja arvates on EM-valikmängus kõige tõenäolisem Daniil Kuraksini ja seejärel Sten Reinkorti platsile pääsemine.
Mõlema peamiseks eeliseks on eripärane mängijatüüp, mille sugust praegu Häberli valikus pole ja mis tekitab võimaluse, et teatud olukordades võib šveitslane leida, et just emb-kumb nimetatud mängijatest võib olla antud hetkes sobivaim vahetusmängija.
* * *
Eesti A-koondise 2023. aasta mängude kava:
23.03 Ungari – Eesti (maavõistlus)
27.03 Eesti – Austria
17.06 Aserbaidžaan – Eesti
20.06 Eesti – Belgia
09.09 Eesti – Rootsi
12.09 Belgia – Eesti
13.10 Eesti – Aserbaidžaan
16.10 või 17.10 maavõistlus
16.11 Eesti – Austria
19.11 Rootsi – Eesti
