Kaks nädalat tagasi Mallorcat alistades püstitas Barcelona Hispaania kõrgliiga uue rekordi, püsides võõrsil kaotuseta juba 18. mängu järjest. Eilne 3:3 viik Interiga, mis lükkas katalaanid teist hooaega järjest Meistrite liiga alagrupist väljalangemise äärele, tähistab aga uutmoodi ja palju negatiivsemat "tipptulemust".

Nimelt on Barcelona suutnud viimasest 13 Meistrite liiga mängust võita vaid kolm ja viigistada samuti kolm. Kaotatud on aga koguni seitse kohtumist, mis tähendab, et nii kehva vormi pole pika ja kuulsusrikka ajalooga klubi selles sarjas varem iialgi kogenud.

Seeria ulatub 2020. aasta detsembrisse, kui viimases alagrupimängus jäädi kodus 0:3 alla Juventusele. Itaalia klubi tõusis sellega alagrupi võitjaks ja lükkas Barcelona teisele kohale, mis tähendas, et loos viis katalaanid kaheksandikfinaalis vastamisi Paris Saint-Germainiga. Kodus kaotati prantslastele 1:4 ja võõrsil ei suudetud enamat 1:1 viigist, mis tähendas väljalangemist.

Eelmisel hooajal jäi Barcelona Meistrite liiga alagrupis kolmandaks, kuna ainsad võidud õnnestus võtta Kiievi Dinamo vastu. Müncheni Bayernile jäädi mõlemas mängus 0:3 alla, Benficalt saadi võõrsil 0:3 kaotus ja kodus tehti 0:0 viik.

Tänavu on Barcelonal neljast mängust kirjas üksainus 5:1 võit, mis saadi avavoorus grupi autsaider Plženi Viktoria üle. Seejärel on aga kaotatud 0:2 Bayernile ja 0:1 Interile ning ehkki eile õhtul päästeti kaks korda kaotusseisust viik, ollakse ikkagi seisus, kus juba eelviimase mängu eel võib edasipääsulootus olla kadunud - peaks Inter mõni tund varem algavas kohtumises kodus seni ainsagi punktita olevat ja nelja mänguga 16 palli võrgust võtnud Viktoriat võitma, polegi Barcelona ja edasipääsu juba taganud Bayerni kohtumisel enam tähtsust.

Alagrupi kolmanda koha nimel tasub Barcal siiski pingutada, sest see viiks nad Euroopa liiga play-off-mängudele. Mullu saadi aga sealgi kuuest mängust kirja vaid kaks võitu. Esmalt tehti Napoliga 1:1 viik, aga võideti korduskohtumine 4:2. Kaheksandikfinaalis Galatasarayga viigistati avamäng jällegi 0:0, kuid võõrsilt saadud 2:1 võit viis veerandfinaali, kus 1:1 viigi järel kaotati korduskohtumine kodus Frankfurti Eintrachtile 2:3 ja eurohooaeg oligi sellega läbi.

Mitukümmend miljonit miinust

Kui imet ei juhtu ja Barcelona Meistrite liigas alagrupist edasi ei jõua, jääb neil auhinnarahadena kindlasti saamata vähemalt 21 miljonit eurot. Seda ei leevendaks väga ka Euroopa liiga auhinnarahad, mis on esiteks väiksemad, teiseks tähendaks Meistrite liigast väljalangemine aga ka telerahade ja mängupäeva tulude kahanemist.

Alles äsja kinnitas klubi juhtkond käimasoleva hooaja eelarve, milles sissetulekud hinnati 1,255 miljardi euro suuruseks. Kasum peaks seejuures ulatuma 274 miljoni euroni. Eelmisel hooajal teenis klubi tulu 1,017 miljardit eurot ja kasumit 98 miljonit eurot.

Sellise sissetulekute kasvu saavutamiseks pidi Barcelona samas astuma samme, mida pole võimalik aastast aastasse korrata. Nimelt müüdi investeerimisfirmale Sixth Street juunis maha 10% La Liga teleõigustest ning juulis korrati tehingut veel 15% ulatuses. Esimese käiguga likvideeriti eelnenud finantsaastasse ulatuvad probleemid, teisega mõeldi aga juba käimasolevale. Kokku teenis klubi tehingutega umbes 500 miljonit eurot.

Seejärel müüdi ka osalus klubi audiovisuaalse poolega tegelevas ettevõttes Barca Studios, mille eest teeniti veel 200 miljonit eurot. Tegu on ühelt poolt märkimisväärse edusammuga võrreldes hooajaga 2020-21, kui kahjum ulatus 400 miljoni euroni ning selle tulemusena oli klubi sunnitud loobuma Lionel Messi teenetest.

Jaanuariks oli Barcelona kulupiir langenud 144 miljoni euroga miinusesse, kuid edukate tehingutega on see nüüdseks suudetud 650 miljoni euro ulatuses plussi viia. See võimaldas suvel osta nii Robert Lewandowski, Raphinha kui ka Jules Kounde, lisaks saabusid vabaagentidena klubisse samuti tippmängijale kohast palka küsivad Franck Kessie, Andreas Christensen, Marcos Alonso ja Hector Bellerin.

Samas on La Liga siiski klubi juba hoiatanud, et sissetulekute näol on tegemist ühekordse tuluga ja palgafondiga seonduvaid muresid see pikas plaanis ei lahenda. Liiga presidendi Javier Tebase sõnul tegutseb Barcelona praegu palgalimiidi ülemisel piiril ning just seetõttu viibis ka uute mängijate registreerimine liigasse, millega saadi ühele poole alles vahetult enne hooaja algust. 

"Ilma müükideta võib neil järgmisel aastal prolbeeme tekkida. Võimalik, et nad peavad vähendama palgafondi, mängijaid müüma või siis veel kord varasid loovutama. Asepresident Eduard Romeu on öelnud, et palgalimiit tuleb viia umbes 400 miljoni euroni. Igatahes ei ole neil kerge seda saavutada," sõnas Tebas augustis.