Keegi hea inimene võiks kogu artikli üles riputada! Milleks promoda postimeest kui üle kolme rea lugeda ei saa!

«Üheski mu klubis pole olnud rikast omanikku. Ka Narvas on rahalised võimalused tagasihoidlikud. Palgafondi ei anna Tallinna tippklubidega võrreldagi, lisaks on meil häid Eesti mängijaid märksa keerulisem värvata. Tänavuse hooaja eel saime viielt kogenud pallurilt «ei» põhjendusega: Narva asub liiga kaugel. Isegi endi kasvandikke on keeruline siin hoida – pealinna tuled ju helendavad,» kirjeldab ta reaalsust. «Aga ma mõistan neid ega võta seda takistusena. Ma pole iial lihtsust otsinud. Vastupidi, saan naudingu, kui pean ületama raskusi. Peamine, et klubis valitseks mõistmine ja usaldus. Siin on, täielikult. Ka Narva linna tugi on tähtis – harjutamistingimustele pole midagi ette heita. Meil on kõik vajalik olemas. Siin armastatakse jalgpalli ja siin on palju lootustandvaid noori, kelle arendamine pakub mulle rohkelt rõõmu.»

Kuzjajev ütleb: kõike eeltoodut arvestades on Flora, Levadia ja Kaljuga keeruline konkureerida. «Peame aga vaatama tulevikku, olema äärmiselt kannatlikud ning lootma ainult iseendi tarkusele ja pingutustele. Kasvatama noori ja püüdma neid siin hoida.»

Arvestades, et Kuzjajev on mitmes paigas kokku puutunud suure Venemaa jalgpalliga, mõjub tema järgnev jutt üllatavalt: «Vahel kuulen, et teil siin Eestis on küllaltki palju rahulolematust. Jah, ka minul on tekkinud eriarvamusi – näiteks leian, et hooaega võiks alustada veidi hiljem. Aga üldiselt, ma ütlen ausalt ja mitte viisakusest: sageli ma ei mõista, miks te ise oma jalgpalliga rahul ei ole!?»

Välismaalase pilguga toimuvat vaatav spetsialist räägib imestamise põhjusist veidi põhjalikumalt. «Liiga keskmine tase ja konkurents on viimase paari aastaga selgelt tõusnud. Toon vaid ühe näite: üle-eelmisel aastal mängis meil Transis Dmitri Prošin. Mulluse hooaja veetis ta Venemaa teises liigas. Tänavuseks naasis aga rõõmuga meie juurde, põhjendades, et siinne tase on kõrgem,» toob Kuzjajev välja. «Ka muruväljakud on hea kvaliteediga – Venemaal kohtab selliseid vaid kõrgliigas.»

Kuzjajev nimetab end emotsionaalseks ja nõudlikuks treeneriks. «Kui kõlab vile, elan mängus. Välistatud, et istun rahulikult pingil. Istuksin, kui mul oleks meeskond, kes mõistab ise kõik soovitu ellu viia. Aga praegu oleme arenemisjärgus ning minu kohus on aidata, õpetada ja nõuda. Järsku kunagi tuleb päev, kui saan lihtsalt istuda, vaadata ja nautida…»

Talendi lahkumisest: ta tegi vea

Äsja kaotas Trans oma säravaima talendi, kui 16-aastane ja juba tunamullu meistriliigas debüteerinud poolkaitsja Georgi Tunjov liitus Itaalia kõrgliigaklubi SPALi akadeemiaga. Adjam Kuzjajev ja Nikolai Burdakov andeka palluri otsust ei mõista.

«Järjekordne näide, kuidas noor mängija ei suuda välismaa ahvatlusele ja agentide lubadustele vastu panna. Siin saanuks ta meeste hulgas rohkelt minuteid, Itaalias ootab teadmatus ja noortejalgpall,» esitas Burdakov nägemuse. «Üritasime teda ja ta ema veenda mitte kiirustama ning veel vähemalt ühe hooaja meie juures olema, aga agendi jutt mõjus kahjuks rohkem. Sõda ega vaenu pole, ainult kahju, kui oled kümme aastat mängija arengusse edukalt panustanud ja ta lihtsalt lahkub.»

«Poiss käitus inetult ja mõistab loodetavasti õige pea viga,» kostab Kuzjajev. «Mõistagi soovin südames talle edu, aga midagi pole parata: olen üsna veendunud, et ta kiirustas. Hooaeg meiega arendanuks teda kindlasti rohkem, nüüd on pigem küsimärgid.»