Nagu igal aastal, kuulutatakse maailmataseme klubijalgpalli hooaeg lõppenuks Meistrite liiga finaaliga. Pika ja intensiivse hooaja lõpetuseks astuvad rahvusvahelise klubijalgpalli kirkaima auhinna nimel võistlustulle Pariisi Saint-Germain ja Londoni Arsenal.

Põnev lõpp kurnavale hooajale – too fraas kehtib 2025/2026 hooaja mängudearvu vaadates kahtlemata mõlema võistkonna kohta. Arsenali jaoks on see tänavusel hooajal juba 63. mäng, seejuures olid nad veel kuni aprillikuuni esikohaheitluses koguni nelja erineva võistlussarja arvestuses. Pariisi suurklubi jaoks kannab finaalmäng hooaja arvestuses järjenumbrit 56, kui jätta välja mullusuvised klubide MM-i kohtumised.

PSG läheb seejuures finaalmängule vastu tiitlikaitsjana: eelmise hooaja otsustavas mõõduvõtus purustati Milano Inter suisa 5:0 ning toodi klubi auhinnakappi kõigi aegade esimene Meistrite liiga trofee.

Tänavugi paistab olevat PSG-l Arsenali ees väike eelis, sest ehkki mänge on olnud palju, näivad mängijad värskemad. Mõlemad meeskonnad tulid koduliigades ehk vastavalt Prantsusmaal ja Inglismaal meistriteks, ent võistlussarjade taset ei saa siin alahinnata – kui PSG peatreener Luis Enrique sai mängitada nõrgemat koosseisu ning võis ikkagi kindel olla, et töö saab tehtud, siis Arsenali juhendajal Mikel Artetal sellist luksust polnud. Ega asjata ju nimetata Premier League'i maailma tugevaimaks liigaks.

Meistrite liiga hooajale tagasi vaadates on PSG finaalipääs mitte just üllatus, aga hooaja esimeses pooles paistsid asjad märksa vaevalisemad. Niisiis ongi Prantsusmaa meeskond mänginud Meistrite liigas kaks mängu rohkem kui Arsenal – liigafaas lõpetati alles 11. kohal ehk otsepääse kaheksandikfinaali jäi tagamata. Seevastu Arsenal ei jätnud liigafaasis midagi juhuse hooleks, võitis kõik kaheksa mängu ning lõpetas ühtlasi esikohal.

Should Arsenal win Saturday's #UCL final, they will set a new record for winning the most matches in a Champions League season - surpassing Bayern's 11 wins from the 2019/20 season 🎁

Only 12 clubs have dared to go a title-winning season unbeaten, and the Gunners could become… pic.twitter.com/4mFXtI2BA3

— TELBET (@TelbetPromos) May 29, 2026

PSG kogus hoogu, Arsenal liikus tasa ja targu

Ring ringi haaval liikudes on näha, et PSG mäng muutus eurosarjas üha kindlamaks. Kui 1/16-finaalist pääseti Monaco vastu edasi vaid tänu üheväravalisele edule – kahe mängu kokkuvõttes võitis PSG 5:4 – siis edasi läks juba hõlpsamini.

Kaheksandikfinaalis tõmmati Chelseal kahes mängus vaip alt ning võideti kokkuvõttes 8:2, veerandfinaalis Liverpooli vastu võideti mõlemad kohtumised seisuga 2:0 ehk kahe mängu peale 4:0. Nood tulemused annavad kahtlemata aluse seadmaks soosikukoormat veidi tugevamalt PSG õlule – Inglismaa meeskonnad on neile tänavu sobinud!

Poolfinaal Müncheni Bayerni vastu kulges keerulisemalt – 5:4 seisuga lõppenud avamängust räägitakse ilmselt veel aastaid – kuid edasipääs tuli siiski ära.

Arsenal sammus finaali suunas tasa ja targu – Leverkuseni Bayer alistati kahe mängu kokkuvõttes 3:1, Lissaboni Sporting aga vaid 1:0. Poolfinaalis oldi Atletico Madridist üle 2:1.

Arteta viljeletav vähebravuurikas mängustiil ei pruugi olla küll pealtvaatajate jaoks kuigi atraktiivne, ent lõpuks ei sõltu sellest vähimatki – loevad tulemused ning neid on Arsenal tänavu pakkunud täie raha eest. Tõsi, kodustest karikasarjadest langeti küll märtsi lõpus ja aprilli alguses välja, kuid seal edu saavutamine pole mingil juhul ühegi Inglismaa tippklubi põhieesmärk – fookus on ikka kodu- ja Meistrite liigal.

The PSG section at the Puskas Arena is set up and waiting for 17,000 supporters 🏟️💙❤️ pic.twitter.com/UQmBhtRpE2

— Ultras Clips (@ultras_clips) May 28, 2026

Ent kuidas on see PSG ikkagi nii edukas?

Küsimusele vastamise algete leidmiseks tuleb hüpata mõned lõigud tagasi. Eelpool mainitud koormustega optimeerimist on Luis Enrique tänavu tõepoolest igal võimalikul hetkel ära kasutanud. Kuna Prantsusmaa liiga ei paku PSG kaliibriga võistkonnale piisavat väljakutset, sai Enrique seal vabamalt platsile saata mehi, kes teevad töö ära, kuid ei mahu rahvusvahelistel võistlustel meeskonna põhikoosseisu.

Võtame näiteks 32-aastase kaptenist keskkaitsja Marquinhose. Meistrite liigas on ta hooaja jooksul osalenud 16-st võimalikust mängust 14-s. Neist 11 puhul on brasiillane kuulunud põhirivistusse ning kolmel korral sekkunud vahetusest. Kõlab nagu kõva koormus? Euromängude mõistes küll, aga ...

Enrique vangerdused on loonud olukorra, kus Marquinhose nime taga seisab hooaja lõppedes tõenäoliselt rohkem eurosarja kui koduliiga mänge. Meenutame, et Prantsusmaa kõrgliiga hooaeg koosneb 34 voorust – Marquinhos on aga osalenud vaid 14-s. Näiteks vahemikus veebruari keskpaigast kuni aprilli keskpaigani ei mänginud ta Prantsusmaa liigas seitsme mängu peale ainsatki minutit, ent viibis kõigis kuues euromängus platsil algusest lõpuni.

Maakeeli öeldes on selline nähtus, kus meeskonna kapten mängib rohkem mänge Meistrite liigas kui kodustel meistrivõistlustel, üliharuldane. Samas, miks ka mitte – PSG koosseisu sügavus ning vähene pinge koduses liigas võimaldavad Enriquel sellisel moel vangerdada. Mullu maailma parimaks jalgpalluriks valitud Ousmane Dembele on näiteks mänginud tänavu 90 minutit vaid ühes liigamängus.

Arsenal pole saanud endale sellist lähenemist lubada. Esiväravavaht David Raya mängis kaasa kõikvõimalikud liigaminutid, enne kui ta viimaseks vooruks Crystal Palace'i vastu – kui tiitel oli juba kindlustatud – pingile jäi. Ka Declan Rice, William Saliba, Gabriel ja Martin Zubimendi said kirja vähemalt 30 liigamängu. PSG poolelt ei küündinud selle arvuni mitte keegi – tippu jäid Warren Zaire-Emery 28 ja Ilja Zabarnõi 27 mänguga.

Ei saa salata, et hooaja viimase – ja tähtsaima! – mängu eel on väike soosikukoorem PSG õlul. Nemad on samas olukorras hiljuti edukad olnud ning ühelgi mängijal pole seljataga ränkrasket hooaega. Samas on ju üldteada jalgpallivanasõna, et tiitli kaitsmine on selle võitmisest raskem.

Arsenali kandvaks jõuks võiks olla hea emotsioon liigamängudest – tuldi ju 22 aasta pikkuse pausi järel taas Inglismaa meistriks! Meistrite liiga tiitel nõuab aga PSG mulluse vägitüki kordamist, sest uskumatuna näival kombel pole võimsa ajalooga klubi ealeski sarja võitjaks tulnud. 2006. aastal pääseti küll finaali, kuid seal tuli tunnistada Barcelona paremust.

Ometi näivad londonlased olevat eneses kindlad. "Laupäeval saavad meist Euroopa parimad!" hüüdis peatreener Arteta hiljutisel klubiüritusel mikrofoni, pälvides sellega rahvalt sooja aplausi. Kas enesekindlus tasub end ära – see saab selgeks juba laupäeva õhtul.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!