Vändra Vapruse juhendaja Ranet Lepik tõdes pärast 1:4 kaotust Pärnu Vaprusele, et klubil on väravavahtide osas kindel poliitika, mis nüüd Andreas Kallaste punase kaardi läbi valusalt kätte maksis.

Vändra peatreener Ranet Lepik: "Kui rääkida punase kaardi olukorrast, siis probleem algas juba vastase poolel, kus pidanuksime rünnaku ära lõpetama ja palli kas või varuväljakule lööma. Aga vaheltsöödud tulid üksteise järel ja mingil hetkel pidime sealt kärisema. Me leppisime kokku, et ajame kaitseliini suhteliselt keskvälja lähistele, aga mängijate vahed olid piisavalt suured, et sealt vahelt sai läbi sööta, ja karistati ära."

"Me läksime selle peale, et natuke Pärnut üllatada - me ei läinud oma värava ette seisma, nagu me teisel poolajal olime sunnitud tegema. Läksime neile natuke hambaid näitama ja üllatama sellega, et me tahame ka vastase poolel palli kätte saada."

"Oleme tegelikult kõik Esiliiga hooajad mänginud nii, et käime mängudel ühe väravavahiga. Klubide ja mängijate võimalused käia on erinevad. Meil on lihtsalt klubis selline otsus, et väravavahid seisavad kordamööda või siis, kui saavad, ja lihtsalt pingile istuma pole mõtet tulla. Umbes seitse aastat olime nii teinud ja ühe korra pidime sellega lõpuks näppu lõikama. Tegelikult me ei lõiganudki täna näppu, kuna Oliver [Ojala] oli väravas väga tubli. Aga nüüd ei tea, kas neljapäeval Hans [Naano] töölt ära saab, ja Andreas [Kallastel] on punane kaart, nii et nuputamist jagub. Igatahes Oliver neljapäeval kindlasti väravas ei ole."

"Esiliigas on meil kõik mängud rasked, aga raske on ka meie vastu, eriti Vändras, seda teavad kõik. Mängime nii hästi kui oskame ja püüame kõigile hambaid näidata."

Koroonapausi kohta rääkis Lepik: "Nüüd sai kogu Eesti tunda seda, mida meie oleme aastast aastasse tundnud - mängijad ise treenivad kusagil, kes kus. Nüüd saadi siis tunda, et kui distsiplineeritud ja motiveeritud mängijad ise trenni tegema on. Meie jaoks oli see olukord suhteliselt tavaline, aga kuna meil on võistkonnaga liitunuid ka mujalt, siis nemad ei ole sellise asjaga harjunud. Omad mängijad olid võib-olla natuke tublimad, mitte et kellelegi tuhka pähe raputada, aga oli ka neid, kes seda perioodi natuke lihtsamalt võtsid, ja seda oli väljakul näha."

Vapruse peatreener Taavi Midenbritt: "Võit teeb tuju heaks, aga mängupilt oli täna tegelikult väga rabe. Oli keeruline, palju valeotsuseid ja eksimusi. Selles vallas veel on, kuhu minna."

"Juba enne mängu rääkisin mängijatele, et kõige olulisem on kannatlikkus - sa ei võida mängu esimesel minutil ega ka esimesel poolajal, võitja otsustatakse ikkagi lõpuvile järel. Sama infoga läksime ka teisele poolajale, sest avapoolajal oli pärast punase kaardi olukorda igasugune tempo ära kadunud, paus pausi otsa, sedasi ei ole võimalik võita. Oli äärmiselt oluline, et hoiaksime pea külmana ja säilitaksime rahu. Mänguline pool oli küll väga rabe, aga mul on hea meel, et mängijatel püsis pea lõpuni külm. Kui füüsis hakkas järele andma, siis suudeti ikkagi asja võtta mõistusega ja see on üks võti, miks me lõpuks jõudsime vajalikud väravad ära oodata. Oleksime tahtnud väravat saada ka juba varem, aga mõned otsused, millal värava ette sööta, ja realiseerimine vedasid natuke alt."

"Vändra osutas väga kõva vastupanu. Nad olid ka ise pidevalt ohtlikud, jätsid piisavalt mängijaid ette. Valeotsuse ja kiire pallikaotuse korral olid nad alati valmis ründama."

Koroonapausi ajal tehtud töö kohta sõnas Midenbritt: "Ma ei saa ühtegi halba sõna mängijate kohta öelda, nad olid väga tublid. Kui nad tagasi tulid, oli näha, et vormis pole järele antud. Muidugi on mänguline vorm ja lihtsalt metsajooksu vorm hoopis erinevad asjad. Kui pall mängu pandi, siis võttis korra näost punaseks küll, aga nad olid tõesti tublid."