Suurte jalgpallurite karjäärid on tihti nagu meres möllav laine - algus on rahulik, siis tõuseb kõrgele ning lõpuks vajub kaldale. Paljud mängumehed valivad randumispaigaks madalama intensiivsusega kohad, näiteks USA kõrgliiga. Aga osa seadis sammud klubisse, kus nende laine sai alguse või võttis uue mõõtme.

Jalgpallis lõppevad karjäärid erinevalt. Mõned varem, teised hiljem, mõnel tuttavas paigas, teisel kuskil sootuks kodust kaugel. Aga kuidas on lood näiteks kümnendi taguse ehk 2013. aasta maailma sümboolse koosseisuga? Sinna kuulusid Manuel Neuer, Philipp Lahm, Sergio Ramos, Thiago Silva, Dani Alves, Franck Ribery, Andres Iniesta, Xavi, Cristiano Ronaldo, Zlatan Ibrahimovic ja Lionel Messi.

Neist meestest mängib hetkel samas klubis vaid üks - Neuer. Ülejäänud on kas karjääri lõpetanud või lõpetamas. Allesjäänud kümnest mängumehest läks teekonna lõppfaasis südamelähedasse paika samuti üks - Alves. Lahmi kohta saaks ka sama öelda, kuid ta mängis kogu oma karjääri Bayernis - temal polnudki kuhugi naasta.

Aga milline on seis laiemalt? Soccernet.ee toob vabalt valitud järjekorras välja 11 jalgpalli superstaari, kes taasliitusid karjääri hilises faasis klubiga, kust algas nende tähelend.

1. Angel Di Maria - Benfica

Di Maria karjäär algas Argentina klubis Rosario Central. 2007. aastal liitus ääreründaja Benficaga, kus temast sai kiiresti vutimaailma uus kuum nimi. Legendaarne Diego Maradona kuulutas toona, et Di Maria on järgmine Argentina superstaar. Tagantjärele võib öelda, et ta ei valetanud.

Ääreründaja siirdus 2010. aastal Real Madridi, kus ta sai nelja aastaga kirja 190 kohtumist, 36 väravat ja 85 väravasöötu. Seejärel läks argentiinlane hooajaks Manchester Unitedisse, kuid Inglismaal jäi mängumees kahvatuks. Sellest polnud hullu - aastatel 2015 kuni 2022 müttas ta Paris Saint-Germainis ning näitas jälle tippklassi. Seitsme hooaja jooksul osales ta 295 mängus, lõi 93 väravat ja jagas 119 resultatiivset söötu.

Möödunud hooajal kandis 35-aastane pallur Juventuse särki. Ta oli kohati väga hea, kuid mitte enam see, kes säras Madridis või Pariisis. Aga tippjalgpall pole tema jaoks veel läbi - ta pallib uuel hooajal taas Benficas, kus 16 aastat tagasi algas tema särav tähelend.

2. Wayne Rooney - Everton

Rooney on vaieldavalt üks läbi ajaloo parimaid Inglismaa jalgpallureid. Manchester Unitedi kõigi aegade parim väravakütt alustas oma teekonda tipu poole Evertonis. Ta liitus klubiga 9-aastaselt ja seitse aastat hiljem debüteeris juba Inglismaa Premier League'is. Kahe hooajaga lõi inglane 77 mänguga 17 väravat, mille järel ostis United ta pea 32 miljoni euro eest ära.

Rooneyst sai Punaste Kuradite legend, kes virutas 13 hooajaga 253 väravat ja andis 145 resultatiivset söötu. Tolla ajastu lõpus sai temast ka klubi kapten. Ründaja taasliitus Evertoniga 2017. aastal ning lõi 11 väravat. Hiljem tegi ta ühe hooaja nii MLS-i klubis D. C. United kui ka Inglismaa esiliigas Derby Countys, misjärel riputas putsad varna ja hakkas treeneriks.

3. Gareth Bale - Tottenham Hotspur

Bale alustas  profikarjääri 2006. aastal Southamptonis, aga juba järgmisel hooajal maandus ta Tottenhamis. Vasakkaitsjana tegutsenud Walesi pallurist sai ääreründaja 2010. aastal, samal ajal kinnitas ta kanda Spursi põhimehena. Hooajal 2012-13 lõi Bale Premier League'is 33 mänguga 21 väravat ja andis kaheksa väravasöötu, mis viisid ta 101 miljoni euro eest Real Madridi.

Aeg Hispaanias möödus nii ja naa. Ühest küljest oli Bale üks maailma paremaid pallureid, teisalt kiusasid teda vigastused. Sellele vaatamata sai ta seitsme hooajaga kirja 251 matši, 105 väravat ja 67 väravasöötu. Lisaks hiilgas waleslane 2018. aasta Meistrite liiga finaalis kahe väravaga ning vedas klubi tiitlini.

2020. aastal naasis ta aastase laenulepingu alusel Spursi. Pärast seda liikus Bale tagasi Reali, kus tegi kaasa vaid seitsmes mängus. Lõppenud hooaega alustas mees MLS-is LAFC-s, kuid pärast talvist MM-i otsustas karjäärile joone alla tõmmata.

4. Gianluigi Buffon - Parma

Kui mõelda Itaalia jalgpalli väravavahtide peale, tuleb esimesena silme ette raudvara Buffon, kes on seejuures endiselt tegevmängija! Praeguseks 45-aastane mees alustas oma teekonda kindameeste eliiti Parmas, kus tegi professionaalse debüüdi 1995. aastal. Lapsepõlveklubis veetis Buffon kuus hooaega, pärast mida tõmbas selga Juventuse rüü.

Lojaalsusest pakatav Buffon mängis Juventuse eest kuni 2018. aasta suveni ehk koguni 17 aastat. Sealhulgas oli ta üks vähestest, kes jäi pärast 2006. aasta kihlveoskandaali esiliigasse kukutatud klubisse. Esimese Juventuse-perioodi järel mängis ta ühe hooaja PSG-s, seejärel naasis Vana Daami ridadesse.

2021. aastal ütles itaallane oma pikaaegsele koduklubile viimaks hüvasti ning läks tagasi juurte juurde ehk esiliigas pallivasse Parmasse. Klubi oli lõppenud hooajal lähedal kõrgliigasse tõusmisele, ent kaotas play-off 'is, Buffon sai aga nende eest kirja 17 mängu ja pikendas lepingut veel üheks aastaks.

5. Fernando Torres - Atletico Madrid

Hispaania koondisega maailmameistriks ja kahekordseks Euroopa tšempioniks tulnud tipuründaja Torres on Atletico Madridi kasvandik. Akadeemiast sirgunud mees debüteeris esindusmeeskonnas 2001. aastal, olles siis vaid 17-aastane. Kaks aastat hiljem sai temast juba klubi ajaloo noorim kapten. 

Hispaanlasest väravakütt möllas kodumaal kuni 2007. aastani, mil liikus Liverpooli. Atleticos näidatud hoog läks Inglismaa sadamalinnas veel võimsamaks - kui ründaja lõi Madridis viimase nelja hooajaga 69 väravat, siis Liverpoolis skooris ta sama perioodi jooksul 81 korda.

Torres liitus 2011. aastal Chelseaga, ent seal tema minek rauges. Hispaanlane lõi 172 mänguga 45 väravat ja võitis klubiga nii Meistrite liiga kui Euroopa liiga, aga tema tippaeg oli möödas. Pärast Chelseat mängis ta veel ühe hooaja Milanis, seejärel naasis koju Atletico Madridi. Torres mängis Atleticos kolm hooaega, seejärel pallis aasta Jaapanis Sagan Tosu ridades ning lõpetas karjääri. Hetkel töötab ta Atletico Madridi noortetreenerina.

6. Thierry Henry - Arsenal

Prantsusmaa legendaarne (ääre)ründaja Henry on Premier League'i läbi aegade üks säravamaid tähti. Tema teekond algas Monacos, kust ta siirdus viie hooaja järel pooleks aastaks Juventusesse ning sealt juba edasi Londonisse.

Henry tõi Arsenali legendaarne peatreener Arsene Wenger, kes tegi toona 22-aastasest prantslasest klubi ajaloo ühe võimsama mängija. Kui viimasel hooajal enne Arsenaliga liitumist lõi prantslane 38 mänguga neli väravat ja andis kaks resultatiivset söötu, siis Kahurite debüüthooaja statistikaks jäi 48 matšiga 26 tabamust ja üheksa väravasöötu. Henry esimene periood Arsenalis kestis kaheksa aastat, mille sisse mahtus ka hooaeg 2003-2004, mil tuldi ühegi kaotuseta Inglismaa meistriks.

2007 liikus Henry Barcelonasse, kus näitas samuti head minekut ning võitis 2009. aastal Meistrite liiga, Hispaania meistritiitli ja Hispaania karika. 2010. aastal liitus ta MLS-i klubi New York Red Bullsiga, kus jagas kahel aastal platsi teiste seas Joel Lindperega.

2012. aasta talvel, mil MLS-i hooaeg oli lõppenud, naasis prantslane kaheks kuuks Arsenali, kus lõi kuue mänguga kaks väravat. Ta veetis pärast seda veel kaks hooaega Red Bullsis ning lõpetas 2014. aastal karjääri, töötades nüüdseks hinnatud stuudioeksperdina.

7. Carlos Tevez - Boca Juniors

Carlos Tevez jõudis 20 aastat kestnud karjääri jooksul kolm korda Boca Juniorsisse - mees alustas seal, käis lõppfaasis korra läbi ning tuli luigelauluks tagasi. 171 sentimeetrit pikk ründaja tegi profidebüüdi 2001. aastal, kui oli alles 16-aastane. Kolm aastat hiljem siirdus ta Argentina klubist hooajaks Brasiiliasse Corinthiansi ridadesse, sealt edasi juba Inglismaale West Ham Unitedisse.

Pärast esimest hooaega Inglismaal, kus ründaja sai 29 mänguga kirja vaid seitse väravat ja neli väravasöötu, liitus ta Manchester Unitediga. Tevez muutus koos paremate tiimikaaslastega tugevamaks ning lõi kohe esimesel Unitedi-hooajal 19 väravat, andis seitse väravasöötu ning krooniti Inglismaa ja Meistrite liiga tšempioniks. Ta püsis Manchesteris kuni 2013. aasta suveni, ent tegi selle käigus vastuolulise sammu, kui asendas punase särgi helesinisega, liitudes 2009. aastal Cityga.

Aastatel 2013-15 mängis Tevez Juventuses ja seejärel naasis esmakordselt Juniorsisse. Aga Argentina teda kaua kinni ei hoidnud - aastatel 2016-18 pallis ründaja Hiina kõrgliigas. Pärast seda läks Tevez tagasi kodumaale, kus lõpetas 2021. aastal karjääri.

8. Robin Van Persie - Feyenoord

1999. aastal Feyenoordi akadeemiaga liitunud ja 2001. aastal esinduse eest debüüdi teinud van Persie lõi Hollandis kolme hooajaga 21 väravat. See oli piisav, et liikuda kolme miljoni euro eest 2004. aasta suvel Arsenali. Ründaja tegutses Londonis kaheksa hooaega. Ka esimesel seitsmel oli ta üks meeskonna liidritest, aga eriti eredalt säras tema täht neist aastatest viimasel ehk kaheksandal, mil ta lõi 37 väravat, neist 30 liigas. Kuna Arsenal võitis selle aja jooksul vaid kaks superkarikat ja ühe Inglismaa karika, liitus ta 2012. aasta suvel Manchester Unitediga.

Van Persie kroonitigi Unitedis kohe järgmisel hooajal Inglismaa meistriks, kusjuures hollandlane panustas tiiltivõitu 26 liigavärava ja 15 väravasööduga. Järgmised kaks hooaega läksid aga nii tal endal kui ka klubil untsu. Mängijat segasid vigastused, sellal kui klubi jäi pärast legendaarse juhendaja Sir Alex Fergusoni pensionileminekut hätta. Ründaja läks Unitedist edasi Fenerbahcesse, kus viibis kolm aastat. Seejärel naasis ta karjääri viimaseks hooajaks Feyenoordi ning on praegu ametis meeskonna abitreenerina.

9. Andri Ševtšenko - Kiievi Dõnamo

Ukraina kõigi aegade parim väravakütt Ševtšenko oli 21. sajandi alguses üks maailma teravamaid ründajaid. Tema teekond algas Kiievi Dõnamo noortepüramiidist, profidebüüdi tegi mees 1993. aastal. Ševtšenko sai Ukrainas alla niivõrd kuldsed jalad, et need viisid ta 1999. aasta suvel pea 23 miljoni euro eest AC Milani.

Ukrainlane lõi punamustas särgis juba esimesel hooajal 29 väravat. Oma esimesel perioodil, mis lõppes 2006. aastal, skooris ta 296 mänguga 173 korda. Seejärel liitus Ševtšenko kaheks aastaks Chelseaga, kuid jäi seal kahvatuks ning naasis hooajaks 2008. aastal Milani laenule. Juba Inglismaale minnes olid ta parimad ajad möödas, mis tähendas, et karjääri lõpp oli lähedal. 2009. aasta suvel, pärast laenuperioodi Milanis, naasis ründaja Dõnamosse ning tegi 2012. aastal oma viimase mängu.

Pärast seda juhendas Ševtšenko viis aastat kodumaa koondist ja paar kuud Itaalia kõrgliigaklubi Genoat. Poliitikaski kätt proovinud ja vahepeal riigi olümpiakomitee asepresidendina töötanud ründaja võitleb praegu heategevust korraldades Ukraina vabaduse nimel.

10. Arjen Robben - Groningen

Kui jalkafänn kuuleb fraasi "vasak jalg", siis suure tõenäosusega meenub talle esimesena Robben. Hollandlasest parempoolne ääreründaja, kes kasutas paremat jalga enamasti jooksmiseks, mängis end rahva südamesse ning tõusis Müncheni Bayerni legendiks. Kuid Saksamaale eelnes pikk teekond, mis sai alguse Hollandist Groningeni klubist.

Robben liitus Põhja-Hollandis asuva tiimi akadeemiaga 1996. aastal, neli aastat hiljem debüteeris ta põhimeeskonnas. Pärast kaht hooaega, kus ääreründaja sai kirja 12 väravat ja seitse väravasöötu, liitus ta samuti kaheks aastaks PSV-ga. Pärast Hollandit mängis mees Londoni Chelseas ja Real Madridis ning saabus 2009. aastal Bayernisse.

Saksa suurklubi eest mängis Robben 10 hooaega, lõi 144 väravat ja andis 101 väravasöötu. Muuhulgas oli just tema see, kes lõi 2013. aasta Meistrite liiga finaalis Dortmundi Borussia vastu 89. minutil võiduvärava.

Ääreründaja teatas 2019. aasta suvel, et lõpetab karjääri. Aga üks peatuspaik ootas veel ees - aasta hiljem taasliitus ta Groningeniga, et aidata oma lapsepõlveklubil võidelda koroonaviirusest tingitud probleemidega. Robben mängis kogu hooaja peale seitsmes mängus ja andis kaks väravasöötu. Pärast seda lõpetas ta uuesti karjääri, sel korral jäädavalt.

11. Cristiano Ronaldo - Manchester United

Nimekirja suurim täht mängib hetkel Saudi Araabia kõrgliigas Al Nassris. Portugallase karjäär algas Lissaboni Sportingus, kus temast sai esindusmeeskonna liige 2002. aastal. Ta mängis klubi eest ühe hooaja ning lõpetas selle viie värava ja kuue resultatiivse sööduga. Järgmise hooaja eel mängis Sporting treeningmängu raames Manchester Unitediga, Unitedi peatreener Ferguson oli noormehe oskustest vaimustuses ning viis ta otsekohe Inglismaale.

18-aastasest poisit sai Manchesteris veedetud kuue hooajaga mees. Algus oli raske - esimese kolme hooajaga lõi Ronaldo kokku 27 väravat ja andis 25 söötu -, aga juba 23-aastasena krooniti ta esmakordselt maailma parimaks jalgpalluriks. Portugallane võitis Punaste Kuradite ääreründajana ühe Meistrite liiga karika, ühe Inglismaa karika ja kolm Inglismaa meistritiitlit.

2009. aastal siirdus Ronaldo Real Madridi, kus lisas oma CV-sse veel neli Ballon d'Ori ja Meistrite liiga trofeed, samuti kaks Hispaania meistritiitlit. Pärast üheksat edukat hooaega liitus selleks ajaks juba tipuründaja positsiooni hõivanud staar Juventusega, kus oli aastatel 2018-21.

2021. aasta suvel plahvatas üllatuspomm, kui Ronaldo taasliitus Man Unitediga. Ründaja esindas kasvulavaks olnud klubi poolteist aastat. Ta oli avahooajal meeskonna parim, kuid lahkus teise hooaja keskpaigas suure tüli saatel.