Lindpere oma legendaarse hüüdlause sünniloost: Eesti jalgpall tundus mulle liiga lihtne (0)
Joel Lindpere käis külas Sportland Eesti taskuhäälingus "Be 1st!" ja meenutas muuhulgas, miks kõlas 2015. aasta mais üle Lilleküla staadioni tema autobiograafia pealkirjaks saanud kuulus fraas "mina otsustan mänge, mina!".
"See tuli ühest Eesti mängust, kus ma võib-olla ise teatud määral põlesin läbi. Ma tegin seal küll ise kõik väga hästi, aitasin klubil karika võita," kirjeldas Lindpere nelja ja poole aasta tagust Evald Tipneri karikasarja poolfinaali, kus Nõmme Kalju sai 0:1 kaotatud avapoolaja järel 2:1 jagu tema kunagisest tööandjast FC Florast. Võiduväravale eeltöö teinud Lindpere hüüdis Flora pingi eest läbi joostes ülalkirjeldatud sõnad, mis muutusid hoobilt osaks Eesti jalgpallifolkloorist.
"Oma välismaakarjääri järel sain aru, et Eesti jalgpall ei paku mulle piisavalt motivatsiooni. Et see on mulle liiga lihtne. Võib-olla see tuligi mu peast sel hetkel välja," rääkis Lindpere. "Ma otsustasin selle mängu ära väga lihtsalt, panin sajale protsendile kümme protsenti juurde – oli vaja tõestada, et nii lihtne see mäng on."
Lisaks rääkis Lindpere hetkest, mil ta tundis esimest korda, et on elus midagi saavutanud. "Kui viimase koondisemängu tegin. A Le Coq Arenal oli praktiliselt täismaja. Mõtlesin, et mul on nii kahju lahkuda. Kui vaatan, mida suudaksin reaalselt veel anda ja mul on mängu järele nälg … Aga tervis – oli teada, et pean seljaoperatsiooni ette võtma. Kuid siis tundsin, et ma olen midagi saavutanud," kirjeldas Eesti koondise eest lõpuks 107 mängu pidanud poolkaitsja.
"Tagantjärgi saab iga sportlaskarjääri kohta öelda, et oleks võinud seda või seda paremini teha. Aga sel hetkel tundsin, et mis iganes ei juhtu, ma olen midagi ära teinud. Igaüks vaatab seda omamoodi, aga see oli minu hetk. See oli üks kurvemaid ja uhkemaid hetki minu elus. Õnneks olin lõpetamiseks päris pikalt valmistunud. Ma ei kujuta ette neid mängijaid, kes on viieaastasest peale mänginud ja peavad siis näiteks vigastuse tõttu päevapealt lõpetama. Siis ma ei oskaks neid inimesi kuidagi lohutada," tõdes ta.
Küll aga märkis Lindpere, et tahaks endasuguseid mängijaid praegugi väljakul näha. "Ootan! Kui koondisest lahkusin, ütlesin ka, et annan oma koha edasi. Ootan, et selliseid nahaale tuleks. Mina ütlen seda heas mõttes ja kiidan ning inimesed, kes on eluaeg olnud jalgpalli juures ja mõistavad jalgpalli, ütlevad samamoodi. Karaktereid on juurde vaja, kes mängu elavamaks teeksid. Passiivne jalgpall on suhteliselt mõttetu jalgpall,” kinnitas Lindpere.
Kuula Sportland Eesti taskuhäälingu "Be 1st!" täispikka episoodi siit.
