Luup peale | Bara bada bastu ! Paide naaseb teist aastat järjest Rootsist kuuekaga - Soccernet.ee

Luup peale | Bara bada bastu! Paide naaseb teist aastat järjest Rootsist kuuekaga

31. JUULI 23:15

Raul Ojassaar

AIK läks kahe mängu kokkuvõttes edasi 8:0. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

"Kõige olulisem on taga nulli hoida, see on kõige tähtsam. Ja seejärel peame kuidagi värava lööma," rääkis Paide peatreener Vladimir Vassiljev mängueelsel treeningul oma hoolealustele. Paide lõigi kolm väravat, aga paraku kõik valesse võrku. Ja taga nulli hoidmisest jäi asi koguni kuue värava kaugusele.

Vaata Liisi Troska pildigaleriid artikli alt!

Millal ometi juhtus sellisel tasemel viimati, et üks meeskond lõi ühe poolajaga kolm omaväravat?

Äparduste jada algas 16. minutil, kui AIK-i paremkaitsja Mads Thychoseni madal tsenderdus põrkas vastu Michael Lilanderi jalga, sealt omakorda vastu Nikita Baranovit ja Paide võrku - 1:0.. Esimesele kahe puute omaväravale järgnes peagi ka teine, kui AIK küll väga ilusa kombinatsiooni järel kapten Anton Saletrose kastist löögile mängis, kuid tema löök tabas seda blokeerima viskunud Milan Delevici, kellest omakorda pall Martin Milleri pihta ja sealt väravasse lendas - 2:0. Ühest küljest jabur ebaõnn, aga ei saaks öelda, et need väravad oleksid tulnud vastu mängu käiku.

Saatuse ninanipsuna osutus omaväravaks ka AIK 3:0 värav avapoolaja lõpu eel, kui taas Paide kaitseliin esmalt kena söödumänguga lahti harutati ning Johan Hove madal tsenderdus terava nurga alt Luqman Gilmore’i jalast tee võrku leidis. Avapoolaeg lõppeski AIK kolmeväravalise eduga, kusjuures kõik neist oli Paide omaväravad!

Kraane ei suutnud Paide kinni keerata ka teisel poolajal. Milan Delevici valearvestusest sündinud penalti realiseeris taas kapten Saletros, sellele järgnesid veel Hove ja sellesama Saletrose mängust löödud väravad, kus nad Paide trahvikastis selgelt liiga palju ruumi said. Kuigi teisel poolajal sai kohati vastase kasti juurde ka Paide, ei jagunud siiski piisavalt ründeteravust, et pool- või isegi veerandvõimalused väravaks realiseerida.

Paide eurosuvi lõppes suure saunaga – kahe mängu kokkuvõttes läks AIK edasi lausa 8:0. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Bara bada bastu, jälle.

Paide võrdlemisi üürikese euroajaloo jooksul ei ole nad mitte ühegi teise riigi vastastelt pidanud võtma välja nii palju väravaid kui Rootsi klubide vastu ja just Rootsis. Eelmisel aastal lõpetas Paide euroteekonna BK Häcken, kes juba koduses avamängus Paidele 6:1 keretäie küttis. Nüüd tuli Paidel taaskord oma võrgust kuus välja koukida, seekord Stockholmis ja AIK vastu.

Nagu laulsid Rootsi tänavuse aasta eurolaulikud - bara bada bastu ehk teeme sauna...

Joseph Saliste jäi algkoosseisust eemale, aga sekkus teiseks poolajaks. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

2. Puudujad kaitses muutsid Paide haavatavaks

Sedavõrd suure saunaõhtu järel tuleb paraku vaadata kaitseliini poole. Selle südames olnud Milan Delevic ja Nikita Baranov ei ole paraku kumbki teab mis säravat hooaega teinud ning ei paistnud heast küljest silma ka seekord. Baranov jääb juba mõnda aega isegi Eesti tasemel pisut kohmakaks ja eksib tema kogemustega mehe kohta liiga palju. Delevic oli eelmisel suvel Paidega liitudes justkui sõõm värsket õhku, olles meeletult ohtlik ka vastase väravaesisel, kuid tänavu ei ole temagi vajalikku stabiilsust leida suutnud.

Äärekaitses proovis Vassiljev täna Michael Lilanderi ja Mouhamed Gueye duot, mis tähendas Joseph Saliste esialgu pingile jäämist, kuid juba vaheajal liigutati Saliste Gueye asemele platsile. Mängu järel selgitas Vassiljev, et Saliste esialgse pingile jäämise põhjus oli Siim Lutsu alustamine, millega loodeti meeskond ründavamaks muuta, kuid kokkuvõttes lõigati sellega hoopis näppu.

Osaliselt olid valikud kaitses aga sunnitud, sest nii Victor Hugo kui Gerdo Juhkam said viimastel päevadel vigastada, mis tähendab, et viimastes mängudes kasutatud kolme keskkaitsjaga süsteemi Paide sobivate meeste puudumisel kasutada ei saanudki. Iseäranis kahju oli Vassiljevil Victor Hugo vigastusest. Vaevalt, et tema mängimine oleks Paidet kaotusest või isegi suurest kaotusest päästnud, aga mäng oleks igatahes olnud teistsugune.

Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

3. Tasemevahest ei saa üle ega ümber

Lõppude lõpuks jõuame ikka sääraste duellide puhul välja selleni, et vastased saavad iganädalaselt kõrgemal tasemel treenida ja tugevamate vastaste vastu mängida.

"Eesti liigas suudetakse 90 protsendiga mängides mõned asjad ära kompenseerida, aga kõvema vastase vastu loeb iga meeter. Pean hakkama mängijaid suruma, et nad ka Eesti liigas rohkem meetreid jookseks ja intensiivsemalt mängiksid, muidu ei ole võimalik AIK-suguste vastaste vastu mängida. Kogu meeskonnana peame rohkem meetreid tegema," oli ka Vassiljev mängu järel konkreetne.

Kui esimese mängu ajal ja järel tundus, et AIK pole ehk Paide jaoks ootamatult ei midagi erilist, siis koduseinte ja paarikümnetuhandepealise publiku ees oldi juba oluliselt kõvem meeskond.

Nii kolmapäeval Soccernet.ee-ga vesteldes kui ka mängueelses trennis meeskonnaga suheldes õhkus peatreener Vassiljevist mõnusat tahtmist ja usku. Mis võõrsilmäng, mis tugev vastane, mis null-kaks? Meie läheme nulli hoidma, ees väravaid lööma ja edasi pääsema! Sihid olid õigesti paigas ja ambitsioonikust oli tunda, aga paraku rääkis mäng hoopis teist keelt. Mats ja maaühendus.

Henrik Ojamaa näitas end heast küljest. Foto: Liisi Troska / jalgpall.ee

4. Paide mängis selgelt klubi ajaloo suurima publiku ees

Hoolimata väljalangemisest püstitas Paide ühe uue klubi rekordi ja seda päris pika puuga. Nimelt oli tribüünidel umbes 20 000 inimest, mis tähendab seda, et tegu oli väga selgelt suurima publikumiga, mis eales tulnud Paide Linnameeskonna mängu vaatama. Senine rekord pärines samuti eurosarjalahingust: 2022. aastal oli Konverentsiliiga kolmanda eelringi mängul Anderlechti ja Paide vahel 11 235 inimest, kusjuures mäng Tallinnas meelitas tribüünidele 7506 pealtvaatajat.

2021. aasta suvel tuli Konverentsiliiga esimese eelringi mängu Wroclawi Slaski ja Paide vahel Wroclawisse vaatama 10 657 inimest. Rohkem kui eelmisel nädalal Kadriorus (3286 inimest) on Paide euromängul kohal olnud veel vaid 2022. aasta suvel Thbilisis, kui kohaliku Dinamo 2:3 kaotust jälgis 4530 inimest.

Muide: eelmisel suvel, kui Paide samuti Rootsi vastasega mängis, ei olnud kohtumine Läänemere taga üldse teab mis populaarne: Häckeni 6:1 võitu Paide üle tunnistas seal vaid 2889 inimest.

5. Paide parim - Henrik Ojamaa

Paide kõige kogenum mängumees oli oma tiimi ridades üks väheseid, kes kuidagi hätta ei jäänud. Kui Paide vähegi AIK väljakupoolele pääses ja teisel poolajal aeg-ajalt ka rünnata sai, oli just Ojamaa peaaegu alati selleks meheks, kes neid rünnakuid juhtis ja mitmel korral ka heade ründavate söötudega silma paistis.