Paide Linnameeskonna eurohooaeg lõppes viie aasta jooksul juba kolmandat korda Konverentsiliiga kolmandas eelringis, mis iseenesest on kõva saavutus, kuid seal löödi uks nende ees taas ülikindlalt kinni. Viini Rapid võitis kahe mängu kokkuvõttes viieväravalise vahega, nagu varasemalt ka belglaste Anderlecht ja rootslaste Häcken.

Avamängu kodus 1:4 kaotanud Paide alustas Viinis hästi ja esimesed paarkümmend minutit püsis pallivaldamine suhteliselt võrdsena. Tõrjetööd jagus aga ainult Ebrima Jarju valvatava värava ette ning mida aeg edasi, seda rohkem vajus kogu mäng Paide väljakupoolele. Tablool kajastus see 38. minutil, mil austerlased kombineerisid nii edukalt, et Marco Tilio sai palli tühja võrku kõksata ja VAR pööras ka väljakul määratud napi suluseisuotsuse ümber - 1:0!

Teine poolaeg jätkus Rapidi taktikepi järgi, nõudes Jarjult mitu tõrjet. Paide mängu parim variant avanes 73. minutil, mil Henri Anier lükkas Henrik Ojamaa püstsöödu järel palli viimasest kaitsjast mööda ja pääses väravavaht Niklas Hedliga silmitsi, kuid lõi 14 meetrilt otse puuriluku suunas. 

Kümmekond minutit enne lõppu karistas VAR Paidet teistkordselt, kui esmalt tavaliseks karistuslöögiks määratud Michael Lilanderi viga hinnati trahvikastis sündinuks. Tulemuseks penalti, mille Louis Schaub läbi Jarju sõrmeotste võrku läkitas - 2:0! Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Kolm üllatuskäiku

Paide tegi avamänguga võrreldes algkoosseisus kaks muudatust: Henri Anier ja Hindrek Ojamaa alustasid Abdourahman Badamosi ja Edgar Turi asemel. Mõlemad on kogenud mehed ja Anier kahtlemata üks võtmemängijaid, aga siiski olid need üllatuslikud valikud, sest põhikoosseisus olid nad sel hooajal harva figureerinud. Teiseks poolajaks tegi Tarmo Kink veel ühe üllatava käigu, asendades Martin Milleri keskväljal Ramon Smirnoviga.

Esialgu on teadmata, mil määral olid nende vangerduste taga tervislikud, taktikalised või muud kaalutlused. Tur toodi igatahes teise poolaja keskel Hindrek Ojamaa asemele, samas kui Paide müügiartikkel Badamosi jäigi pingile - lõpu eel asendas Anieri hoopis Kristofer Piht. 

2. Lootuskiire kustumine

Paide peatreener Tarmo Kink ütles mängueelses intervjuus, et jalgpallis võib kõike juhtuda ja loomulikult tulebki nii mõelda, vastasel juhul poleks mõtet väljakule astudagi. Reaalsuses ennustasid kihlveokontorid aga Rapidit ülisuureks soosikuks ka kordusmängu võidule. Seda võimalust, et Paide võiks kolmeväravalise kaotusseisu võõrsil tagasi teha, peeti nii pisikeseks, et enamjaolt sellist ennustust üldse ei pakutudki.

Isegi avapoolaja esimeses pooles, mil Paidel õnnestus aktiivse algusega pallivaldamine suhteliselt võrdsena hoida, püsis mäng tegelikult kindlalt Rapidi kontrolli all. Paide ei jõudnud oma parimal perioodil ainsagi pealelöögini, samal ajal kui austerlastel tekkis ridamisi poolvõimalusi.

Avapoolaja lõpuks jäi Paide arvele vaid üks löök – Modou Sohna poolt müüri saadetud karistuslöök –, samas kui Rapidil oli FlashScore'i andmeil kirjas juba 14 lööki, millest üks lõpetas väravas. Teine poolaeg jätkus sarnase jõudude vahekorraga, seekord kogunes Rapidile 9 pealelööki Paide 1 vastu.

xG ehk eeldatav väravate hulk oli mängu lõpuks Rapidil 3,06 ja Paidel 0,13.

3. Eesti lipulaev Euroopas?

Paide debüteeris eurosarjas alles 2020. aastal ning tunnistas kahel esimesel eurohooajal ainult kaotuseid. Alates 2022. aastast on nad aga ainult ühe korra (2023) Konverentsliliiga esimeses eelringis välja langenud, mullu langeti teises eelringis ja koguni kolmel korral (2022, 2024, 2026) jõuti välja kolmandasse.

See teeb Paidest mitte ainult viimaste aastate edukaima Eesti klubi eurosarjades, aga suhtarvude poolest lausa ajaloo edukaima Eesti klubi. Seda siiski vaid eelringide tulemuste järgi, sest absoluutseks tippsaavutuseks jääb FC Flora jõudmine 2021. aastal Konverentsliiga põhiturniirile.

Paide on ühtekokku nokauteerinud oma 14 eurovastasest 7 ehk täpselt 50%. Protsentuaalselt on see näitaja Eesti klubidest konkurentsitult parim – järgnevad Nõmme Kalju, kes on alistanud 24 vastasest 9 (38%) ja Levadia, kes on alistanud 46 vastasest 15 (33%).

4. Lagi on ees

Paide vägitegudest Euroopas ei ole paraku ligilähedaseltki piisanud mõne eurosarja põhiturniirile murdmiseks. Konverentsiliiga kolmandasse eelringi jõuti juba kolmandat korda, aga iga kord on siis lootusetult karile sõidetud – 2022. aastal kaotati Anderlechtile koondskooriga 0:5, 2024. aastal Häckenile 2:7 ja nüüd Rapidile 1:6.

Paide käekäik illustreerib hästi seda, kuivõrd keeruline on Eesti klubidel jõuda eurosarja põhiturniirile ilma eelnevalt kodumaa meistriks tulemata. Kõik peale meisterklubi peavad leppima Konverentsiliiga eelringidega, kus iga allajäämine tähendab euroteekonna lõppu ning vastased muutuvad järjest võimsamateks.

Et Paide saaks oma euromängude võimekuse tõeliselt maksvusele panna, tuleb neil kõigepealt Premium liigas kullale tõusta. Eesti meistrile avaneb mitmete õlekõrtega teekond, kus võib loosiõnne kaasabil põhiturniiri uks avaneda ka ainult oma kaalukategooriasse kuuluvate vastaste alistamisega.

Koduliigas ei ole Paide aga suutnud sugugi nii hiilgavalt esineda kui eurosarjades. Tänavugi on tiitlilootused sisuliselt juba maha maetud, kui 21 vooru järel hoitakse Premium liigas alles neljandat kohta ja kaotatakse liider Levadiale 15 punktiga.

5. Paide parim - Oskar Hõim

Paide kapten paistis keskväljal silma terve rea väikeste õnnestumistega, luges hästi mängu ja sai ikka ja jälle otsustaval hetkel jala vahele.