FC Flora viimane esitus enne Euroopa Konverentsiliiga esimest alagrupimängu KAA Genti vastu lõppes Pärnus 6:0 purustustööga, kuid nende mäng oli oluliselt kõikuvam kui skoor näitab. 

• Vaata Brit Maria Taela galeriid siit või loo alt!

Flora valitses mõistagi enamust mänguajast, kuid nende lähenemine muutus kohtumise jooksul korduvalt. Suurem osa väravavõimalustest loodi avapoolaja esimesel poolel ja teise poolaja teisel poolel. Kui esialgu raisati kõvasti, siis lõpuks avanesid ka väravaluugid.

Flora asus küll juhtima juba 9. minutil, aga seda läbi Uku Kõrre omavärava, kui Sergei Zenjovi löök võttis kõigepealt Magnus Villotast rikošeti ja põrkas seejärel teise keskkaitsja kaudu värava eest sisse - 0:1. Rauno Sappinenil oli avapoolajal kaks head šanssi, Zenjovil palju löögiüritusi, üks kuldne šanss langes ka Martin Millerile, aga ise nad jalga valgeks ei saanud.

Kohtumise murdepunktiks osutunud teine värav lasi end oodata kuni 68. minutini ja sündis kiirrünnakul pärnakate koostööst, kui Rauno Alliku söötis ja Zenjov lõi 15 meetrilt ühe puutega tagumise posti kõrvale - 0:2. Sealt alates hakkas Flora ründemäng sujuma ja iga rünnak muutus taas ohtlikuks, nagu need olid olnud ka mängu alguses.

Kolmanda vormistas Zenjov 74. minutil penaltist, mille põhjustas Kõrre viga Millerile. Neljanda ja viienda lisas lühikese aja jooksul Daniil Kuraksin, kes oli 60. minutil sekkunud Rauno Sappineni asemele ja tegi seekord kogenud kolleegile realiseerimise osas silmad ette. Mõlemad Flora vasakääre tabamused sündisid kiirrünnakutel, kui ta realiseeris esmalt Alliku ja seejärel teise vahetusmehe Henri Välja söödud kindlate löökidega.

Viimase tabamuse sai enda nimele Alliku, kui Vapruse väravavaht Hendrik Vainu tema löögi üle väravajoone pudistas. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Flora ei halastanud sugugi

Mõlemas eelmises omavahelises kohtumises oli Flora tugevalt koosseisuga roteerinud, võites Vaprust sellest hoolimata kodus 2:0 ja võõrsil 4:0. Täna ei tehtud aga püsimajäämise eest võitlevale meeskonnale erilisi järeleandmisi, rivistades üles peaaegu sajaprotsendiliselt põhituumiku. Vaid Konstantin Vassiljev vaatas mängu pingilt, samal ajal kui Ken Kallaste ning Henrik Ojamaa jäid üldse koosseisust välja.

Ilmselgelt oli küsimus selles, et saavutada eesootava Konverentsiliiga kohtumise eel õige mängurütm. Selles osas täitis tänane kohtumine kindlasti oma eesmärki, sest esitus ise oli Flora poolt üsna kõikuv ja vajas kõvasti vaeva, enne kui kõik klappima saadi ja kindel võit ära vormistati. Samas aga võib tekitada pisut muret see, et Rauno Sappinen jäi väravata, mis ühes koondisemängudega pikendab tema "väravapõua" neljale kohtumisele.

2. Flora vahetas käike

Flora esialgne mänguplaan nägi ette välkkiireid üleminekuid kaitsest rünnakule ja tempo kõrgel hoidmist. Samal ajal kui Vapruse lähenemine oli üsna julge, karistasid florakad nende julgust armutult ära, kui esimese tosina minutiga tuli Flora juba neljal korral kiirelt kaitsest rünnakule ja kõik need olukorrad lõppesid ka terava löögiga. 

Avapoolaja teises pooles mängu iseloom muutus, kui Flora hakkas ka pikemalt palli valdama, surudes Vaprust aegajalt sügavale kaitsesse, kuid kaotades ees senise teravuse. Teise poolaja alguseks see suundumus süvenes veelgi, sest Vaprus panustas nüüd puhtalt kontrarünnakute peale, aga samal ajal oli Flora tõsises hädas nende kaitsemüürist läbimurdmisega.

Alles teine tabamus oli see, mis Flora lõplikult painetest vabastas ja skooril inetuks minna lubas. Vaprus oli sunnitud ise ründama, liinide vahed venisid pikaks ning Flora karistas seda ikka ja jälle.

3. Sappinen jäigi Vapruse vastu kuivale

Eesti 2020. aasta parim jalgpallur Rauno Sappinen on tõestanud end koduliigas ja rahvusvahelistes mängudeski pidurdamatu väravamasinana, ent kummalisel kombel jäigi tal tänavu Pärnu Vaprusele värav löömata, olgugi et tegemist on Premium liiga kõige nõrgema kaitsestatistikaga klubiga. Eelmises kahes omavahelises mängus sekkus ta 60. minuti paiku vahetusest, aga jäi mõlemal korral kuivale, täna ei saanud ta jalga valgeks ka algkoosseisus alustades, luhates avapoolajal kaks suurepärast väravavõimalust.

Nii kogunes talle sel aastal Vapruse vastu ühtekokku kahe tunni jagu viljatut mänguaega. Kuna kolmanda ringi järel jagatakse liigatabel kaheks, siis neljandat võimalust enam ei tule.

See on eriti üllatav, arvestades Sappineni ülivõimsaid üldnumbreid. Pärast 2020. aasta hooajaks Floraga liitumist on ta löönud 82 ametliku kohtumisega uskumatud 59 väravat, seda siis kõigi koduste liigamängude, karikamängude, aga ka euromängude ja koondisemängudega ühtekokku. Vapruse vastu jäi aga kirja kolmest null.

Kui üldiselt on Eesti liiga väravaküttidele võidud ette heita, et tasemevahe on suur ja statistika koguneb tabeli tagumiste klubidele löödud väravate arvelt, siis tänaseks ei ole see enam sugugi nii lihtne. "Kuressaarele võib ju igaüks väravaid lüüa!" ütles 2007. aastal mälestusväärselt Ats Purje. Aastal 2021 võib aga Kuressaare ise tippklubile kolm lüüa.

4. Mängu parim - Sergei Zenjov

Kui teinekord jääb Zenjovi esitusi vaadates mulje, et koduliigas ei pane ta endast kõike välja, jättes euro- ja koondisemängudeks tublisti varu, siis täna saalis ta küll äärmise isukusega mööda paremat äärt ja lõi oma läbimurretega pidevalt ohtu. Kaks väravat ja väravasööt on selle kinnituseks, kusjuures see oli Zenjovile juba teine duubel järjest.

Protokoll:

12. septembril kell 13.00 Pärnu Rannastaadionil

Pärnu JK Vaprus - Tallinna FC Flora  0:6 (0:1)
9. ov. Uku Kõrre, 68., 74. pen. Sergei Zenjov, 75., 79. Daniil Kuraksin, 82. Rauno Alliku

Väravasöödud: 9. Sergei Zenjov, 68., 75. Rauno Alliku, 74. Martin Miller, 79. Henri Välja, 82. Markus Poom
Hoiatused: 48. Robin Limberg, 87. Magnus Villota - 8. Markus Soomets
Mänguolud: +17, pilves ilm, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 351
Peakohtunik: Maksim Ramazanov
Abikohtunikud: Aron Härsing, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Andrei Karhu

Vaprus: Hendrik Vainu, Reno Mark, Uku Kõrre, Marek Kaljumäe, Magnus Villota, Tõnis Vihmoja, Tauno Tekko, Robin Limberg (64. Anton Krutogolov), Rocco Mõtt, Enrico Veensalu (69. Virgo Vallik), Kristen Saarts.
Varus: Ott Nõmm, Georg Grahv, Rasmus Villota, Mathias Villota, Rasmus Koikson, Anton Krutogolov, Virgo Vallik.

Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Markkus Seppik, Märten Kuusk, Marco Lukka, Rocco Robert Shein, Markus Soomets (68. Markus Poom), Martin Miller (76. Henri Välja), Sergei Zenjov, Rauno Alliku, Rauno Sappinen (60. Daniil Kuraksin).
Varus: Karl Romet Nõmm, Kristo Hussar, Markus Poom, Konstantin Vassiljev, Henri Välja, Daniil Kuraksin, Sten Reinkort.

Tabeliseis: