Valitsev Eesti meister FC Flora näitas Premium liiga 29. vooru kohtumises Nõmme Kaljuga oma kvaliteeti küljest, kust seda sel sügisel veel näha pole olnud. Koerailmas peotäie superšansse ära raisanud Flora jäi kannatlikuks, jõudis sihile ja pidas lõpuks kaitses vastu.

Esimese poolaja järel võinuks Flora tekitatud võimaluste põhjal otsustades juhtida 4:0, aga tegelikkuses olid väravad löömata. "Mulle paistis, et kiirustasime. Aega oli neis olukordades rohkem," märkis peatreener Jürgen Henn pärast mängu. Nii oli. Mõned Flora esimese poolaja šansid olid kohe uskumatult külluslikud.

Esimene väga hea võimalus avanes 12. minutil, kui Kristo Hussari tsenderdust pääses trahvikasti keskelt lööma Henrik Ojamaa. Vigastusega kimpus olevat Kalju põhiväravavahti Marko Meeritsat asendanud 22-aastane Henri Perk sirutas käe välja ja tegi hiilgava reaktsioonitõrje. 18. minutil mängis Sergei Zenjov üks-üks olukorda Markus Poomi, kes suutis aga palli ära kaotada ja löögini ei jõudnudki.

26. minutil oli Poom taas üks-üks olukorras, aga Perk tõrjus jalgadega. Kaks minutit hiljem söötis Kalju väravavaht palli hooletult kastist välja ja Poom pääses taas temaga silmitsi. Seekord proovis Flora poolkaitsja end Kalju puurivahist mööda mängida, aga ebaõnnestus ja järjekordne soodne šanss läks kaotsi.

33. minutil nägi Igor Subbotinil pärast Markus Soometsale ülestõstetud jalaga tehtud viga kergendatult, et kohtunik Kristo Tohveri taskust tõusis ainult kollane kaart. Kolm minutit hiljem oli Kaljul kasutada nende teine nurgalöök, mille käigus pääseti trahvikastist kolm korda löögile, aga Flora suutis kõik need sooritused blokeerida.

Kombinatsioon enda realiseerimata šanssidest ja Kalju poolt puhuti üles näidatud ohtlikkusest (näiteks 22. minutil võttis Kalju üles päris lubava kontra, mille lõpetuseks ei suutnud Alex Matthias Tamm aga korralikku pealelööki sooritada) tekitas Flora ridades närvilisust. "Ei saa kasutada seda, läheb ära libeal!" hüüdis Michael Lilander, kui Märten Kuusk mängis talle vastase kaitseliini taha pika palli, milleni enne otsajoont jõudmise varianti lausvihmast väga libeda platsi tõttu polnud.

Enne vaheajale minekut pääses korra Kalju kaitseliini taha ka Rauno Sappinen, aga Flora ründaja terava nurga alt sooritatud pealelöök lendas värava eest läbi ja tagumisest postist mööda. Vaheajavilet kuuldes pidi Kalju 0:0 viigi üle väga rahul ja Flora seevastu väga pettunud olema. Võis eeldada, et pausilt naastes Kalju vastasele enam nii palju võimalusi ei kingi ja täpselt nii see ka läks.

54. minutil avanes hoopis Kaljul hiilgav võimalus mängu juhtima minna, kui Henrik Pürgi valesöödu järel pääseti kontrasse, mille käigus mängiti trahvikastist löögile Vladislav Homutov. Madal ja tugev löök oli teel alla nurka, aga Matvei Igonen tegi suurepärase tõrje. Kuus minutit hiljem murdis paremalt läbi Tamm ja läkitas värava ette terava tsenderduse, millega Flora raskustesse sattus. Igonen siiski seekord sekkuma ei pidanud.

Flora pani Kalju neid võimalusi kahetsema üpris ruttu, sest 64. minutil löödi kohtumise ainus värav. Konstantin Vassiljev võttis keskväljal enda kontrolli alla lahtise palli ja algatas kombinatsiooni, kus pall liikus Zenjovi, Poomi ja Ojamaa kaudu talle tagasi. Paremast servast trahvikasti sisenenud Vassiljev andis värava ette tugeva söödu. Sappinen pallini ei küündinud, aga Kalju keskkaitsja Mihhail Babitševi jalgadest põrkas see Zenjovile kes tagapostis varba vahele pani ja palli väravasse sudis.

Kaotusseisu jäänud Kalju proovis esmalt kaugelt, kui 68. minutil lõi 30 meetrilt peale Kaspar Paur. Igonen tõrjus. Viimase paarikümne minuti jooksul teenis Kalju viis nurgalööki, aga Flora suutis need kõik ära klaarida. Korra pääses karistusalast löögile Paur, aga Flora kaitsjad said jala vahele. Viimased minutid mängis Flora oskuslikult aega ja kaitses 1:0 edu, mille abil nihkuti Levadiast nelja punkti kaugusele. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Flora vajab Levadia vastu endiselt kahte võitu

Premium liiga liider FCI Levadia mängis mäletatavasti laupäeval Tallinna Legioniga 2:2 viiki. Kuna Flora sai täna Kaljust jagu, kahanes Levadia edu kuuelt punktilt neljale, aga ühes plaanis status quo ikkagi säilis – kui rohkem midagi ei muutu, vajab Flora hooaja lõpetavast kahest Tallinna derbist endiselt kahte võitu.

Nõudmine kahanenuks võidule ja viigile juhul, kui (endine Flora duubelrivistuse mängija!) Aleksandr Šapovalov oleks eilse kohtumise lõpuhetkedel üks-üks olukorrast Levadia vastu 3:2 võiduvärava löönud. Selleks, et Flora ei peaks meistriks tulekuks mõlemat Tallinna derbit võitma, peaks Levadia veel kuskil punkte kaotama.

Küll aga suurenes 29. vooruga Flora eksimispuhver muudes kohtumistes. Ehk et kui tiitlikaitsja lubab endale viigi emmas-kummas Tallinna derbidele eelnevas kohtumises (vastasteks Paide ja Legion), siis tiitlivõimalused ei kao, vaid säilib olukord, et kaks võitu Levadia üle teevad Florast Eesti meistri.

Eesti tippklubide omavahelistes duellides juhtub üpris harva, et kõik neli ühe hooaja omavahelist meistrivõistluste kohtumist lõppevad ühe tiimi võiduga. Tõsi, FC Flora mullu Paide Linnameeskonna vastu seda suutis, aga üldiselt juhtub seda harva.

Raudteederbi 13-aastases ajaloos (Kalju tõusis kõrgliigasse 2008. aastaks, mil nende ja Flora vastasseis alguse sai) polnud seda seni juhtunud mitte kordagi, aga nüüd on see tõsiasi. 2:1, 1:0 ja 2:0 võitudele järgnes nüüd 1:0.

Neljapäeval Konverentsiliiga kohtumises Famagusta Anorthosisega (2:2 viik) üleplatsimeheks osutunud ja Soccernet.ee poolt Flora parimaks valitud poolkaitsja Markus Poomi tänane esitus läks aia taha, sest kui kolmest üks-üks olukorrast ei õnnestu ainsatki realiseerida ja ka korraliku pealelöögiga lõpeb neist vaid üks, pole jalgpalluril põhjust endaga rahul olla.

Poomi söödumäng oli tavapäraselt heal tasemel, aga puudujääkidest olukordade realiseerimisel pole võimalik mööda vaadata. Kui proovida otsida selles kõiges positiivset nüanssi, siis klapp kaaslastega ja kohavalik, mille toel need võimalused üleüldse avanesid, on järelikult head. Viimistlemine peab aga olema parem. Polnud kaugel, et Poomi eksimused saanuks Florale saatuslikuks.

Tõsist tõrjetööd oli Flora väravavahil vaja teha vaid kahel puhul – 54. ja 68. minutil. Kaspar Pauri kauglöögi tõrjumine oli efektne ja akrobaatiline, aga sooritus, mida tulebki rahvusvahelise tasemega väravavahilt eeldada. Ent Homutovi 54. minuti pealelöögi väravast väljahoidmine näitas Igoneni ekstraklassi.

See oli moment, kus Flora tiitlijaht võinuks lõppeda. Kui Kalju asunuks juhtima ja suutnuks seejärel eduseisu lõpuni kaitsta (arvestades Sergei Frantsevi meeskonna head organiseeritust, poleks see olnud üldse võimatu), ei olnuks asjad enam Flora enda kätes.

Levadia teadnuks, et võidud Paide ja Narva Transi üle tagavad neile Eesti meistritiitli juba enne, kui jõuavad kätte detsembrikuu viis esimest päeva, mille käigus mängitakse kaks Tallinna derbit. Aga Igoneni tõrje hoidis tol hetkel tablool nullid ning võimaldas lõpuks Floral võtta raske, aga väga vajaliku ja eneseusku kergitava võidu.

Protokoll:

7. novembril kell 15:00 Sportland Arenal

Nõmme Kalju FC - Tallinna FC Flora 0:1 (0:0)
65. Sergei Zenjov

Väravasöödud: 65. x
Hoiatused: 24. Kaspar Paur, 33. Igor Subbotin
Mänguolud: +4, vihmane ilm, kunstmuru väga heas seisukorras.
Pealtvaatajaid:
Peakohtunik: Kristo Tohver
Abikohtunikud: Silver Kõik, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Juri Frischer

Nõmme Kalju: Henri Perk, Aleksandr Kulinitš, Vladimir Avilov, Mihhail Babitšev, Aleksandr Ivanjušin, Deniss Tjapkin, Igor Subbotin, Kaspar Paur, Vladislav Homutov, Aleksandr Volkov, Alex Matthias Tamm (62. Kaarel Usta).
Varus: Sergei Lepmets, Kaarel Usta, Emir Dikajev, Stanislav Tsõmbaljuk.

FC Flora: Matvei Igonen, Michael Lilander, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Kristo Hussar, Markus Soomets, Markus Poom, Henrik Ojamaa (85. Daniil Kuraksin), Konstantin Vassiljev (66. Martin Miller), Sergei Zenjov, Rauno Sappinen (71. Rauno Alliku).
Varus: Karl-Romet Nõmm, Rauno Alliku, Martin Miller, Erko Jonne Tõugjas, Rocco Robert Shein, Markkus Seppik, Daniil Kuraksin.

Tabeliseis: