Premium liigas tegid jätkuvalt tiitlit taga ajav FCI Levadia ja Nõmme Kalju 1:1 viigi, mis oli mängupildi põhjal õiglane, kuid rõõmustas enim tabelijuhti FC Florat.

• Vaata Brit Maria Taela galeriid siit või artikli alt!

Kolm minutit oli mängitud, kui Mark Oliver Roosnupp kaugelt õnne proovis, aga Marko Meerits püüdis võrdlemisi muretult. Kalju esimene teravam šanss tekkis 12. minutil, kuid paremalt äärelt antud madal tsenderdus lendas värava eest kedagi puutumata läbi. Kohe tegi teises väljakuotsas pika ja vägeva soolo Murad Velijev, jõudes välja Meeritsani, kelle jalatõrje taas Levadia ründajal tee kinni pani.

Võitluslikus mängus oli mõlemal poolvõimalusi, kuid nappis viimistlusoskust – või olid vastase kaitsjad piisavalt kõrgel tasemel. Veidi enne pooltunni täitumist sahistas Pavel Marin küljevõrku,

34. minutil mängis aga Levadia karistuslöögi kavalalt lahti. Til Mavretici löök valmistas Meeritsale omajagu peavalu, väikese pudistamise järel sai Kalju väravavaht palli siiski sülle püütud.

Mõni minut hiljem tehti pallivälises olukorras viga Alex Matthias Tamme vastu, Henri Järvelaid sättis karistuslöögi ristnurga suunas teele. aga lõpuks keeras pall ristnurgast päris palju mööda. Avapoolaja lõpetas tagumisse nurka sihitud terava kaarpalliga Kalju keskkaitsja Yohan Mannone ja nüüd pidi sekkuma ka Karl Andre Vallner, suunates löögi edukalt väravast eemale.

Teist poolaega alustas Levadia teravalt ja sai juba viie minutiga teenitud tasu. Roosnupp ja Karl Rudolf Õigus mängisid paremal äärel hästi Kalju kaitsjad üle ning Õigus keerutas karistusalasse suurepärase tsenderduse. Velijev hüppas endast märksa pikema Mannone puhtalt üle ja Meeritsal ei olnud täpse pealöögi vastu vähimatki rohtu – 1:0!

Edu haaramise järel loovutas Levadia mõnevõrra ootamatult initsiatiivi Kaljule ja hakkas kaitseliinis lühikest söötu mängides ise eksima. Vallner jäi mitmel puhul hätta kõrgete pallidega, 59. minutil oleksid Brent Lepistu ja Milan Mitrovic äärepealt Kaljule ohtlikus tsoonis palli kinkinud. Teises otsas hoidis teravust Velijev, kes 62. minutil healt positsioonilt palli Meeritsale sülle saatis ja korra ihuüksi värava ees olnud Zakaria Beglarišvilile söötmata jättis.

Kui Levadia värav järgis loogiliselt mängu käiku, siis sama saab öelda Kalju viigitabamuse kohta. Vahetusest sekkunud Andre Fortune sai vaid kaks minutit hiljem proovida karistuslööki, sest Maksim Podholjuzin kukutas mõnekümne meetri kaugusel väravast üsna tarbetult seljaga sihtmärgi poole olnud Aleksandr Volkovi. Fortune’i kaunis löök ei jätnud Vallnerile tõrjeks erilist võimalust – 1:1!

Levadia jätkas lohakalt ja peatreener Ivan Stojkovic oli kohati küljejoone taga hoolealuste peale püha viha täis. Ehk võinuks Kalju võidunigi jõuda, kui 83. minutil ei oleks Fortune kangelasest patuoinaks kehastunud. Poolkaitsja hüppas Roosnupule jalgadesse ja tabas Levadia meest putsakorkidega piisavalt tugevalt, et mängu vilistanud Kevin Kaivoja otsis taskust välja punase kaardi.

Vähemusse jäänud Kalju langes surve alla, 85. ja 86. minutil proovis õnne Lepistu, kuid tulemusteta. Minut hiljem eksis äärel rängalt Järvelaid ja kaotas palli Markus Jürgensonile, kes karitusalasse jõudnuna kukkus, ent Kaivoja hinnangul puudus kontaktis penaltivääriline rikkumine. Jätkuolukorrast sai veel hästi löögile Beglarišvili, kelle õnnetuseks oli taas ülesannte kõrgusel Meerits.

Sama mees jõudis veel korra healt positsioonilt üle kõmmutada, ent lisaminutid kuulusid hoopis Kaljule. Vallner oli mitu korda kõrgete pallidega hädas, aga kaitsjad suutsid vajalikul hetkel abistada ja Levadia hoidis värava puhtana. Lõpuvile kuulutas 1:1 viiki, mis ei rahuldanud õieti kumbagi. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Levadiat ei saanud mängukeelu tõttu aidata Maximiliano Ugge ja Rasmus Peetson ehk kolmest tavapärasest keskkaitsjast kaks. Nende kohad võtsid üle Brent Lepistu ja Maksim Podholjuzin. Mõlemad said ülesannetega enam-vähem hakkama, ehkki Lepistu vääratas mitmel korral tagaliinis söötudega ja Podholjuzini arvele jäi üpris tarbetult kingitud karistuslöök, millest sündis Kalju viigivärav.

Ehk enamgi võis Levadia aga puudust tunda sellest, et Lepistust tühjaks jäänud kohale keskväljal polnud neil samasugust kontrollivat poolkaitsjat võtta. Nii Ilja Antonov kui ka Til Mavretic pole Lepistust kehvemad, kuid lihtsalt veidi teise ampluaaga mehed.

Veel rohkem tunti rünnakul puudust vigastatud Ernest Agyirist ja Robert Kirsist. Kui viimane õnnestub ilmselt õige pea tagasi saada, siis sel hooajal tugevalt Levadia parima mängija tiitlile pretendeerivast Agyirist ollakse ilmselt pikemaks ajaks ilma – ääreründaja liikus Lillekülas ringi, jalga kaitsmas pehmendav saabas.

Olude sunnil mängis tavaliselt äärel tegutsev Murad Velijev tipuründes ja sai seal ka väga hästi hakkama, samuti oli terav tänavu alles viiendat korda algkoosseisu mahtunud Karl Rudolf Õigus. Pink oli Levadial seekord aga õige õhuke, sest uuel mehel Rustam Soirovil, kes debüüdi kirja sai, läheb kohanemiseks kindlasti veel aega. Esimese paarikümne minuti põhjal on tadžiki kohta väga raske midagi põhjapanevat öelda.

Lisaks sekkus vahetusest kogenud Markus Jürgenson, teised mehed on aga noored. Juba kolmapäeval mängib Levadia võõrsil Paidega, järgmisel pühapäeval ootab ees heitlus Floraga, mis võib kujuneda meistritiitli osas väga otsustavaks. Kirss loodetakse selleks ajaks mängukorda saada, aga ülemäära palju valikuvõimalusi Ivan Stojkovicil pole.

Kaljulgi oli puudu Mihhail Babitšev, ilma kelleta ei näi Eddie Cardoso soovivat kasutada kolme keskkaitsjaga asetust, sest keskväli poleks siis piisavalt hästi kontrolli all. Vigastus hoiab eemal ka Nikita Komissarovit ning vangerdamisruumi polnud portugallasel seetõttu kuigivõrd Stojkovicist rohkem.

Viimastel hooaegadel vaimset tugevust trumbiks seadnud Levadia kõige kehvem periood ulatus Velijevi 50. minuti tabamusest peaaegu Fortune’i eemaldamiseni ehk venis pea poole tunni pikkuseks. Stojkovic tunnistas pärast mängu otsesõnu ja ausalt, et peamiselt jäi asi kinni kõrvade vahele – võidukohustus tekitas kerge krambi ja soovi edu hoida, Kaljul polnud seevastu enam kaotada midagi ja nende asjaolude kombinatsioonis anti initsiatiiv ise käest.

Kui kaitseliin oli paratamatult ebaharilik ja selles koosseisus kokku mängimata, siis kindlust ei süvendanud ka Vallneri tegutsemine. Mitme kõrge palli alt hüppas ta läbi või ei suutnud neid puhtaks lüüa, korra oleksid nad koos Lepistuga äärepealt palli süütus olukorras üle väravajoone pudistanud. Ka vana viga ehk liigne enesekindlus kaitsest sööduga mängu alustamisel võinuks Levadiale mõnel korral saatuslikuks saada.

Kümne päeva tagune võit karikasarjas andis Kaljule kindlasti vaimselt palju usku, et tabelis eespool olijatele saadakse vastu. Kuigi mäng oli tippmeeskondade duelli kohta üle keskmise praagirohke, jagus võitlust kõvasti ning selles ei jää Kalju tänavu kellelegi alla.

Levadia kaitsjad aitasid küll mõnevõrra kaasa, kuid on märkimisväärne, et Kaljul õnnestus hea partii teha sellest hoolimata, et esiründaja Alex Matthias Tamm jäi üpris märkamatuks. Uggest ja Mitrovicist füüsiliselt veidi tagasihoidlikum, ent liikuvam ja jätkuvalt ülimalt sitke Podholjuzin tõestas, et vääriks endiselt ka algkoosseisukohta, mis on tal tänavu käest libisenud. Tamme neutraliseerimine õnnestus tal koos Lepistu ja Mitroviciga üsna hästi.

Küll aga vaevab Kaljut sama mure, mis Levadiatki – pingilt on võtta vähe jõudu. Uus ründaja William Jebor vajab sarnaselt Levadia täiendusele Soirovile veel aega, noored on kogemuseta ja vaid Aleksandr Volkov oli täna Fortune’i kõrval see, kes võimeline mängu muutma. Nii tegid Levadia ja Kalju mängus, kus mõlemad tahtsid ja vajasid võitu, viie lubatud vahetuse asemel neid vastavalt vaid kaks ja kolm.

26-aastane Kevin Kaivoja vilistas Premium liiga mängu esmakordselt mullu oktoobris ja kahe Eesti tippklubi vaheline kohtumine anti talle ohjamiseks esmakordselt. Jäägu süvaanalüüs asjatundjatele, kuid suures plaanis õigustas Kaivoja valikut igati. Suured otsused ehk punane kaart Fortune’ile ja lõpuminuti võimalik penalti Levadia kasuks langesid kõrvaltvaataja pilgu läbi pigem õigesti, lisaks suutis Kaivoja mängu, kus kumbki meeskond ühtegi duelli minnes jalga tagasi ei tõmba ning mõlemalt pingilt mängu jooksul väljakule emotsioone paiskub, kokkuvõttes hästi ohjes hoida.

Hooaja algul duublis kogemust kogunud Velijev on tõusnud viimaste nädalatega meheks, keda Stojkovicil niigi raske algkoosseisust välja jätta, kuid Agyiri vigastuse tõttu kasvab tema mänguaeg ilmselt veelgi. Endale mitteomasel positsioonil mängides suutis Velijev tänu heale kohavalikule ja kiirusele mitmel puhul Kalju kaitsjad sõlme keerata ning lõi ka väga ilusa ehtründajaliku värava.

Protokoll:

28. augustil kell 19.30 A. Le Coq Arenal

Tallinna FCI Levadia - Nõmme Kalju FC  1:1 (0:0)
50. Murad Velijev - 71. Andre Fortune

Väravasöödud: 50. Karl Rudolf Õigus - 71. Aleksandr Volkov
Hoiatused: 72. Milan Mitrovic - 55. Maksim Gussev
Eemaldamine: 82. Andre Fortune
Mänguolud: +22, vahelduv pilvisus, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 717
Peakohtunik: Kevin Kaivoja
Abikohtunikud: Silver Kõiv, Jaan Roos
Neljas kohtunik: Martti Pukk

Levadia: Karl Andre Vallner, Milan Mitrovic, Maksim Podholjuzin, Brent Lepistu, Ilja Antonov, Til Mavretic, Artur Pikk (80. Markus Jürgenson), Karl Rudolf Õigus, Murad Velijev (69. Rustam Soirov), Mark Oliver Roosnupp, Zakaria Beglarišvili.
Varus: Artur Kotenko, Markus Jürgenson, Artur Voilenko, Bourama Fomba, Andres Järve, Daniel Luts, Patrik Kristal, Artur Sakarias, Rustam Soirov.

Kalju: Marko Meerits, Henri Järvelaid, Giannis Tsivelekidis, Yohan Mannone, Trevor Elhi, German Šlein, Daniel Sudar (69. Andre Fortune), Maksim Gussev (69. Aleksandr Volkov), Kaspar Paur, Pavel Marin (88. William Jebor), Alex Matthias Tamm.
Varus: Sergei Lepmets, Artur Šarnin, Andre Fortune, William Jebor, Kaur Georg Maksimovski, Aleksandr Volkov, Rommi Siht, Stanislav Tsõmbaljuk.

Tabeliseis: