Premium liiga on põnev ja ettearvamatu, aga jõuvahekorrad püsivad siiski paigas. Seda tõestas FC Flora ja Nõmme Kalju kohtumine, kus Flora kohtas ajuti väga arvestatavat vastupanu, aga võttis lõpuks ikkagi jõuga 1:0 võidu ja kolm punkti.

• Vaata Jana Pipra galeriid mängust artikli alt või siit!

Tiitlikaitsja alustas seisusekohaselt ja vaid kaks minutit oli mängitud, kui Rauno Sappinen end esimest korda Kalju kaitsjate haardest vabaks murdis, ent tema löök siiski blokeeriti. Flora võitis järjest Kalju platsipoolel palle, järgemööda said löögitäpsust proovida nii Konstantin Vassiljev kui ka Henrik Ojamaa, ent üritused lendasid kas mööda, värava keskele Marko Meeritsale sülle või raksatasid Kalju kaitsjatesse.

Hetkeks, mil Flora fännid traditsiooniliselt 12. minutil oma pürotehnika aina tihenevas vihmasajus käima tõmbasid, ei olnud Kalju veel kordagi nende nina all ehk Matvei Igoneni valvatavat väravat kollitamas käinud. Aga see muutus hetk hiljem – Pavel Marin tõusis keskväljalt ise palliga, möödus mängleva kerglusega Henrik Pürgist ja kõmmutas põiklatti. Järgmisel rünnakul leiti värava eest Vladislav Homutov, kelle kavala pealükke Igonen igaks juhuks üle otsajoone suunas.

Kerge äratuse saanud Flora võttis seejärel initsiatiivi uuesti enda kätte ja Sergei Zenjov sahistas terava nurga alt küljevõrku. Kalju rünnakuid üritas vedada Kaspar Paur, ent kord ei rünnanud tema head madalat tsenderdust ükski kaaslane, seejärel lendas kauglöök paar meetrit väravast mööda.

Poolaja lõpus unustasid Flora kaitsjad karistusalas täielikult Igor Subbotini, aga peaga teele saadetud kaarpalli noppis Igonen põiklati alt suurema vaevata. Kaks võimalust avanes veel järjest Floralgi, aga esimesel juhul otsustas Sappinen löögi asemel veel Ojamaale söötmise kasuks ning hetk hiljem kõmmutas ise karistusala joonelt üle.

Teise poolaja alguses ehmatas Sergei Zenjov Ojamaa tsenderduse järel Meeritsat pealöögiga, kuid Aleksandr Kulinitš jõudis talle viimasel hetkel kehasse hüpata ja löök jäi nõrgaks. Seejärel hakkas rohkem juhtuma Flora värava all. Kõige ohtlikuma Kalju võimaluse eest hoolitses ootamatult Igonen, kelle sööt Markus Soometsale jäi pehmeks ja Subbotin lõikas selle vahelt. Soomets suutis õigeaegse spagaadiga siiski palli puhtalt tagasi võita, ehkki Kalju poolkaitsja üritas karistuslööki välja kavaldada.

Pikalt kulges mäng ilma ohtlike võimalusteta, kuid pinge, et midagi võib kohe-kohe tekkida, oli pidevalt õhus. Lõpuspurti alustas esimesena Kalju ja 75. minutil tulistas Subbotin eesmise ristnurga suunas, kuid Igonen sai käed vahele. Neli minutit hiljem jõudis Kalju mõne sekundi jagu juubeldada, kuna Marinilt söödu saanud vahetusmees Aleksandr Volkov suunas palli Igoneni selja taha. Peo lõpetas aga suluseisulipp.

Ning nagu jalgpallis tihti – kes ise ei löö, sellele lüüakse. Kohe järgmisel rünnakul purjetas samuti vahetusest sekkunud Rauno Alliku Kalju kaitsjate vahelt läbi, pani selili ka Giannis Tsivelekidise ning suunas palli kukkumise pealt ja postipõrke kaudu Meeritsa selja taha.

Kaljule jäi vastamiseks napilt aega ning üleminutitel neil ka üks šanss tekkis, kui Meeritsa pika ettelöögi suunas hüppasid nii Igonen kui ka Alex Matthias Tamm. Kohtunik Karl Koppel fikseeris Kalju ründajale vea, mis ajas kaljukad kurjaks, ent samas oli Igonen hetk enne vilet jõudnud juba ka Volkovi jätkulöögi blokeerida. Nii kuulutas lõpuvile Flora 1:0 võitu ja sedagi, et tabeliseisust hoolimata need kaks meeskonda teineteisele midagi kergelt ei anna. Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Avapoolajal saatis Florat edu siis, kui pall suudeti kiiresti liikuma panna. Ent seda ei lubatud neil just kuigi tihti teha, sest Kalju kaitseblokk püsis üsna hästi paigas. Teisel poolajal läks peatreener Jürgen Henn kohati päris marru, kui hoolealused piisavalt kiiresti palli ei liigutanud, kuid lõpuks väravani siiski jõuti.

Euromängudeks valmistuvale Florale sobib hästi, et praegu mängitakse järgemööda kahe tabeli ülemisse poolde kuuluva vastasega, sest see harjutab neid rohkem vajaliku tempoga. Ent teisel poolajal oli Marko Meerits Kalju väravas vahepeal sootuks tööta ja see Henni vaevalt rõõmustab.

Flora kaitseliini oli taas tugevdama toodud traumast paranenud Märten Kuusk ning väikestest ehmatustest hoolimata – avapoolajal latti kolistades möödus Pavel Marin Henrik Pürgist lubamatult kergesti – sai tagaliin Kalju ründajate vaoshoidmisega üsna hästi hakkama.

Järgmise vooru kohtumine Paide Linnameeskonnaga peaks paremini näitama, kas Flora on eurokohtumisteks valmis. Seekord suudeti vajalik intensiivsus kätte saada ja seda hoida vaid periooditi.

Kalju kaitsetöö osas ei saa liiga palju nuriseda, ründemängu osas ehk küll. Endine Kalju esiründaja Rimo Hunt võttis ETV otseülekande poolajastuudios oma kunagise tööandja tegutsemise halastamatult pulkadeks, märkides, et mõne mehe koht – nimeliselt leidis väljatoomist Vladislav Homutov – ei ole avapoolaja esituse põhjal platsil, vaid pingil.

Mängu järel oli ETV eetris teravate sõnade pildumise kord juba Frantsevi käes, sest küsimusele, mida on vaja selleks, et paremini ründes mängida, vastas ta: "Tuleb leida paremad mängijad." Pole põhjust arvata, et peatreeneri selline otsekohesus mängijateni ei jõuaks. Muidugi pole seegi veel iseenesest halb märk, sest Frantsevi "peamiselt piitsa, harvemini präänikut" viljeletava juhendamisstiiliga käib selline järsk väljaütlemine kokku. Ja ei maksa unustada, et samasuguse käekirjaga viis ta mõne aasta eest Kalju ka Eesti meistriks.

Küsimärk on siiski kogu senise hooaja jooksul Kalju kohal rippunud – kas ka olukorras, kus mäng ei kipu üleliia hästi sujuma, on karmi käe poliitika tingimata parim? Ligi kuu aega puhanud meeskond pidanuks olema Florast kui mitte värskem, siis vähemasti näljasem, aga platsil seda ei paistnud. Amir Nathost ilma jäämine, mis tundub aina tõenäolisem, võib küll sobida kokku peatreeneri töödistsipliiniga, ent loovust on Kalju praeguses koosseisus niigi napilt.

Kõige selle juures ei teinud Kalju oma senise hooaja kontekstis Flora vastu kokkuvõttes sugugi halba partiid. Mängu, kus Floral oleks sedavõrd napilt häid väravavõimalusi, käesolevast hooajast naljalt ei meenugi. Kuid niisugust klassi, et Flora vastu mängu domineerida, praeguses Kaljus paraku pole.

Üle jääb seega panustamine vasturünnakutele, sirgjoonelisele mängule ja jõulisusele. Flora oli selliseks agressiivsuseks siiski valmis ja suutis samaga vastata. Vaid teise poolaja alguses õnnestus Kaljul mõneks minutiks tekitada vastase karistusalas ja selle lähistel olukord, mida võis isegi kergemat sorti paanikaks nimetada. Suurema osa mänguajast jäi Alex Matthias Tamm ees ründajana aga üksikuks ning kuigi Aleksandr Volkovi mängutoomine seda puudujääki arvestataval määral parandas, pööras mängu enda kasuks hoopis Flora.

Tasavägisest kohtumisest, kus raske võitjameeskonnast kedagi selgelt kiita või laita, sobib välja tuua ainsa värava lööja. Teise poolaja alguses pingilt sekkunud Alliku kogemused võimaldasid tal Kalju kaitsjate jaoks mõnevõrra ootamatult keskele lõigata ja sealt skoori teha. Isegi kui Alliku tehnika polnud väravaolukorras filigraanne, kompenseeris ta selle tahtmisega – ma lihtsalt lähen ja panen ära, kõneles Alliku kehakeel.

Kaljul võib tema nägemisest ilmselt kaunikesti kõrini olla, sest viimastel aastatel ja tegelikult üldse kogu karjääri jooksul on Nõmme meeskonna vastu skoori tegemine olnud Alliku leivanumber. Oma kaheksast viimasest väravast neli on ta löönud just Kaljule ning ühes varasemate aastatega koguneb tema arvele juba kümme sellist tabamust.

Ka elu esimese Premium liiga värava lõi Alliku 2008. aastal Pärnu Vapruse särgis just Kalju vastu ning lisas aasta hiljem veel ühe Viljandi Tuleviku eest. Selgi hooajal on Flora saanud puhtalt tänu Alliku väravatele Kaljult kätte juba kuus punkti, sest hilise võiduvärava lõi ta ka maikuises omavahelises kohtumises. 

Mitteametlik protokoll:

25. juunil kell 20.00 A. Le Coq Arenal

Tallinna FC Flora - Nõmme Kalju FC  1:0 (0:0)
80. Rauno Alliku

Väravasöödud: 80. Martin Miller
Hoiatused: 77. Markus Soomets - 39. Igor Subbotin, 76. Andri Markovitš, 84. Alex Matthias Tamm
Mänguolud: +23, päikesepaisteline ilm; muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 672
Peakohtunik: Karl Koppel
Abikohtunikud: Jaan Roos, Sten Klaasen
Neljas kohtunik: Rasmus Maalinn

Flora: Matvei Igonen, Marco Lukka, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Michael Lilander, Martin Miller, Markus Soomets, Henrik Ojamaa (90. Markus Poom), Konstantin Vassiljev (70. Sten Reinkort), Sergei Zenjov (58. Rauno Alliku), Rauno Sappinen.
Varus: Karl-Romet Nõmm, Sten Reinkort, Rauno Alliku, Henri Välja, Kristo Hussar, Markus Poom, Markkus Seppik.

Kalju: Marko Meerits, Aleksandr Kulinitš, Giannis Tsivelekidis, Mihhail Babitšev, Andri Markovitš, Igor Subbotin, Deniss Tjapkin, Pavel Marin, Vladislav Homutov (72. Aleksandr Volkov), Kaspar Paur (81. Kaarel Usta), Alex Matthias Tamm.
Varus: Sergei Lepmets, Aleksandr Ivanjušin, Aleksandr Volkov, Kaarel Usta, Kristjan Rattasepp, Stanislav Tsõmbaljuk, Mark Edur.

Tabeliseis: