Premium liiga 28. vooru lõpetanud kohtumises Nõmme Kaljuga jäi tabeliliider FCI Levadia kaotusseisu, aga pääses sealt kiiresti tänu pehmele penaltile. Peagi asuti 2:1 juhtima ning kuigi matši lõpp oli ärev, kaitsti edu lõpuni ning säilitati kuuepunktiline edu Flora ees.

"Olge mehed, võtke Flora järgmine nädal ära!" kõlas võidumeeste mängujärgne palve nõmmekatele, kui end Lillekülas üheskoos koduteele sätiti. Kuigi Kalju koosseis on hõredamast hõredam, näidati täna Levadia vastu mehist sisu ning midagi lihtsat Florat nädala pärast ees ei oota.

Aga Levadia sisu oli täna Kalju omast piisavalt palju kõvem, et saada kätte võit, mis tabeliliidri jaoks väga tähtis pärast kahe nädala tagust äpardust Viljandis, kui Tulevikule 2:3 alla jäädi. Toona lõppes Levadia 13-mänguline võiduseeria, aga võiduta seerial täna alata ei lastud, mis on tiitlisoosiku jaoks väga tähtis.

Kohtumise esimene hea väravavõimalus avanes juba 5. minutil, kui Igor Subbotin andis valesöödu, mille järel pääses üks-üks olukorda Brent Lepistu, kes tabas aga posti. Mäng loksus rööpasse, kus pall püsis rohkem Levadia valduses, aga ründama pääses ka Kalju.

Kui pall Levadialt võideti, viidi see ruttu rünnakule. Enamasti äärte kaudu, kuhu kolme keskkaitsjaga mängiv Levadia teadlikult rohkem ruumi jätab. Kui kaitsest rünnakule üleminek Kaljul toimis – lahendused olid lihtsad, aga kõik mehed teadsid täpselt, mida tuleb teha – siis vastupidi oldi raskustes, mistõttu jäid kaitse- ja poolkaitseliini vahele tühimikud, mida Levadia ära kasutas.

Selgeid väravavõimalusi mõnda aega ei tekkinud. 33. minutil kukkus pall karistuslöögi järel Alex Matthias Tamme jalale, kes kõmmutas küljevõrku. 39. minutil murdis vasakult teravalt sisse Aernest Agyiri, aga vigastuse tõttu mängu pooleli jätnud Andri Markovitši asemel sekkunud Deniss Tjpakin klaaris madala palli värava eest minema.

Poolaja lõpuminutitel avanes mõlemal meeskonnal üks väga hea šanss. Esmalt võitis Lepistu 40. minutil keskväljal palli, söötis Agyirile, kelle tsenderdus leidis penaltipunktilt Robert Kirsi. Levadia ründaja löögis nappis jõudu ja Marko Meerits püüdis. 44. minutil mängis Vladislav Homutov üks-üks olukorda Aleksandr Volkovi, aga Karl Andre Vallner tõttas väravast välja ja tõrjus.

Pärast vaheaega hakati ka väravaid lööma. Otsa tegi lahti Kalju. 55. minutil saatis standardolukorra järel vastase karistusala lähistele jäänud keskkaitsja Mihhail Babitšev vasakult äärelt teele tsenderduse, millega tegelemist ei suutnud Vallner ja keskkaitsjad ära jagada. Levadia väravavahi näppudest jõudis pall Vladimir Avilovile, kes lõi selle mõnelt meetrilt tühja võrku.

Levadia vastas vaid kaks minutit hiljem, kui Giannis Tsivelekidisele fikseeriti karistusalas viga Frank Liivaku vastu ning penalti saatis sihile Zakaria Beglarišvili. Kiiresti kaotusseisust pääsemine andis Levadiale hea energia, mille toel asuti 64. minutil ka mängu juhtima, kui Beglarišvili väga hea eeltöö realiseeris täpse ja tugeva löögiga tabamuseks Agyiri.

Kaotusseisu jäämise järel hakkas Kalju võtma rohkem riske ning Levadia oli piisavalt närviline, et teenis mitu kollast kaarti. Maximiliano Ugge ja Rasmus Peetson peavad järgmise mängu, kus vastaseks Legion, vahele jätma. Kalju survestas Levadiat pikkade pallidega, aga kindlat väravavõimalust nad enam tekitada ei suutnud.

Küll aga avanes Levadial 87. minutil väga hea šanss lüüa kolmas värav ning pingeväli maandada, kui Robert Kirss oli silmitsi Meeritsaga. Kalju väravavaht jäi duellis peale ning Levadia pidi veel mõned minutid vastu pidama. Sellega saadi hakkama. Võit kirjas, edu Flora ees endiselt kuus punkti. "Kolm punkti käes ja läheme nüüd koju," muheles rahulolev Liivak. Soccernet.ee tähelepanekud:

Hooaja otsustavad kohtumised peetakse kunstmuruväljakutel teist aastat järjest. Kui hooaeg lõppeks novembri alguses, nagu näeb ette ideaalne kalender, siis näeb plaan ette naturaalmuru. Aga nüüd, kui koroonapandeemia ja FC Flora eurosarja alagrupiturniirile kvalifitseerumise tõttu peetakse viimane voor 5. detsembril, mängitakse viimased voorud kunstmurul.

See tähendab teistsugust jalgpalli. Mitte tingimata halvemat, aga teistsugust küll. Kasvõi juba põhjusel, et Eesti kunstmuruplatsid ei anna üldjuhul välja staadioni mõõtu (isegi Sportland Arena on ju kolmelt küljelt täiesti avatud ning puudub tabloo) ja atmosfäär seetõttu erinev. Aga pall põrkab teisiti, plats lõhnab teisiti ja kõik muud asjad, mis on teisiti, tekitavad teistsuguse tunde.

Tänane Kalju – Levadia matš oli tüüpiline sügisese kunstmurujalgpalli tõu esindaja – võitluslik, tempokas ja ärev. "Hea mäng oli," ütlesid jalgpallurid pärast matši riietusruumide juures asju arutades. Kui seda kuuleb ka kaotuse saanud meeskonna liikmetelt, siis võib üldjuhul kindel olla, et jutt on täiesti õige. Täna nii see ka oli.

Kas Giannis Tsivelekidis tegi Frank Liivakule vea või mitte? Ehk kas kohtunik Kristo Külljastinen talitas õigesti, kui määras Levadia kasuks penalti, millest nad lõid viigivärava kaks minutit pärast kaotusseisu jäämist ehk enne, kui 0:1 seisu õudus koos kaasnevate pingetega tiitlipretendendi teadvusse üldse kohale jõudis?

Sellele 2021. aasta Eesti meistritiitli seisukohalt väga tähtsale küsimusele vastust otsides on paslik meenutada tänavuse EM-finaalturniiri poolfinaali Inglismaa – Taani lisaaega. Raheem Sterling sisenes karistusalasse ja kukkus pärast õhkõrna kontakti Joakim Maehlega. Hollandi kohtunik Danny Makkelie vilistas penalti ning VAR ei sekkunud. Penalti jäi kehtima, Harry Kane lõi selle väravasse ja Inglismaa pääses finaali.

UEFA kohtunike komisjoni hinnang, mis on järgnevate kuude jooksul välja lekkinud, oli järgmine: kuna leidus mõni argument penalti määramise toetuseks, siis VAR sekkuda ei saanud (säärane on VAR-ile antud tegutsemisraamistik) ja penalti pidi kehtima jääma, aga selliseid pehmeid penalteid nad näha ei soovi ja nad eelistanuks kindlasti, et Makkelie poleks penaltit vilistanud.

Kui Premium liigas oleks VAR, liigitunuks Tsivelekidis – Liivak olukord samasse lahtrisse. Kuna väike tõuge selga oli, siis penaltit 100% valeks otsuseks nimetada ei saa, aga kindlasti oli see ülimalt pehme penalti, mille vilistamata jätmist poleks Külljastinenile ette heitnud mitte keegi peale Levadia. Tabeliliidril vedas, et nad kohe pärast kaotusseisu jäämist pehme penalti said.

Kalju peatreener Sergei Frantsev on selle hooaja käigus mitmel puhul meeskonna esitust ja taktikalist plaani puudutavatele küsimustele vastates naasnud fraasi "tegutseme meie käsutuses olevate võimaluste piires, poistele mul etteheiteid pole, nad töötavad tublisti" juurde. Frantsev on alati armastanud oma mõtteid ümber nurga öelda, otsekohesus pole üldjuhul tema stiil.

Pilk tänase kohtumise protokolli sisustab ilmekalt Frantsevi selle aasta lemmikväljendi. Kui hooaja eel meistritiitliambitsioonist rääkinud ja eurosarja naasmise suunas püüdlev klubi tuleb kohtumisele nelja vahetusmängijaga, kellest üks väravavaht ja teine tänavu Premium liigas mänguminutiteta, siis see ei ole normaalne.

Jah, Aleksandr Kulinitš kandis võistluskeeldu ning Pavel Marin ja Maksim Gussev jäid eemale vigastuse tõttu, aga ikkagi ei tohiks säärane olukord juhtuda. Arvestades Frantsevi käsutuses olevaid ressursse ongi neljas koht Kalju absoluutne maksimum, millest enamat ei saa nõuda ja mille saavutamine väärib isegi mõõdukat tunnustust.

Protokollist vaatab vastu 1+1, aga seekord on see tagumine üks selgelt tähtsam ja suuremat õnnestumist nõudnud. Penalti nõuab küll külma närvi ja oskuslikku lööki, aga selle realiseerimine on jalgpalluri jaoks ikkagi kohustuslik ülesanne. Ent Beglarišvili eeltöö 2:1 väravale oli väga hea. Esmalt manööver, millega ta end vabastas. Ning seejärel sööt filigraanne sööt Ernest Agyirile.

Beglarišvili pakkus täna kvaliteeti, mis oli vajalik võitlusliku ja tiheda kohtumise saatuse otsustamiseks.

Protokoll:

31. oktoobril kell 15.00 Sportland Arenal

Nõmme Kalju FC - Tallinna FCI Levadia 1:2 (0:0)
55. Vladimir Avilov - 57. pen. Zakaria Beglarišvili, 64. Ernest Agyiri

Väravasöödud: 55. Mihhail Babitsev - 57. Frank Livak, 64. Zakaria Beglarišvili
Hoiatused: 49. Alex Matthias Tamm, 56. Giannis Tsivelekidis, 79. Mihhail Babitšev - 31. Maksim Podholjuzin, 32. Marko Putincanin, 61. Maximiliano Ugge, 80. Rasmus Peetson, 82. Milan Mitrovic
Mänguolud: +11, päikesepaisteline ilm, kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 284
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Sander Saga, Lauri Salei
Neljas kohtunik: Martti Pukk

Kalju: Marko Meerits, Aleksandr Ivanjušin (80. Kaarel Usta), Giannis Tsivelekidis, Vladimir Avilov, Andri Markovitš (33. Deniss Tjapkin), Igor Subbotin, Mihhail Babitšev, Aleksandr Volkov, Kaspar Paur, Alex Matthias Tamm, Vladislav Homutov.
Varus: Henri Perk, Deniss Tjapkin, Kaarel Usta, Stanislav Tsõmbaljuk.

Levadia: Karl Andre Vallner, Milan Mitrovic, Maksim Podholjuzin, Maximiliano Ugge, Brent Lepistu, Marko Putincanin, Ernest Agyiri (72. Karl Rudolf Õigus), Mark Oliver Roosnupp, Zakaria Beglarišvili (80. Amir Natho), Frank Liivak (67. Rasmus Peetson), Robert Kirss.
Varus: Artur Kotenko, Rasmus Peetson, Hannes Anier, Amir Natho, Trevor Elhi, Karl Rudolf Õigus, Ilja Antonov.

Tabeliseis: