Hooaega kolme järjestikuse võiduga alustanud FCI Levadia sai kätte ka neljanda, kuigi Nõmme Kalju vastu oli kangutamist kõvasti. Lõpuks viis kannatlikkus sihile ning Zakaria Beglarišvili 67. minuti iluväravast saadud 1:0 võit tähendab, et Levadia omab endiselt täisedu.

Prognoosi järgi oli oodata mängu, kus Levadia valdab palli ja kombineerib ning Kalju kaitseb ja panustab kontrarünnakutele. Jalgpallisünoptikute tööd tuleb kiita, sest täpselt sellises võtmes kohtumine ka kulges. Tõsi, säärane stsenaarium polnud absoluutselt üllatav, vaid umbes sama hõlpsasti ennustatav, et päike tõuseb idast ja loojub läände.

Esimene pinev moment tekis 14. minutil, kui Bogdan Vaštšuki nurgalöök leidis üles Rasmus Peetsoni, kelle pealöök lendas aga selgelt üle. Levadia mängis ja kombineeris kannatlikult, aga sai 20. minutil hoiatada, kui Kaarel Usta ja Aleksandr Volkov võtsid palli ära Maksim Podholjuznilt ja Milijan Ilicilt. Kontrarünnak päädis Volkovi madala pealelöögiga terava nurga alt. Karl Andre Vallner tõrjus jalaga.

Levadia haaras uuesti ohjad. Järgmised teravused sündisid 31. minutil, kui esmalt mängisid kauni kombinatsiooni Ilic, Frank Liivak ja Beglarišvili, kelle sööt leidis trahvikastist Strahinja Krstevski. Makedoonlane jäi aga veidi kohmitsema ja Kalju kaitsjad jõudsid blokeerida.

Järgnenud nurgalöök jõudis Volodõmõr Bajenkoni, aga Levadia keskkaitsja ei suutnud mõne meetri pealt korralikku lööki sooritada ja pall põrkas tänuliku Sergei Lepmetsa käte vahele. 34. minutil kaotas Igor Subbotin keskväljal palli Liivakule, kes sööstis karistusalasse ja lõi. Lepmets tõrjus ja olukord jätkus nii, et kaugelt pääses tulistama Ilic. Lepmets tõrjus taas.

Avapoolaja lõpus avanes aga üks šanss veel ka Kaljule, mis oli vast senise kohtumise parim. Pavel Marini andis vasakult tsenderduse, mille Volkov tagasi värava ette mängis. Seal oli Alex Matthias Tamm, kes ei saanud aga mõnelt meetrilt pallile korralikult pihta ja lõi üle.

Kalju ohustas taas kohe teise poolaja avaminutil, kui Vallner pidi tõrjuma Subbotini terava pealelöögi. Seejärel haaras aga Levadia ohjad taas endale. 55. minutil mängis end trahvikastis löögile Vaštšuk, aga Kalju kaitsjad blokeerisid, 64. minutil lõi Beglarišvili mõnelt meetrilt peaga Lepmetsale sülle. Ent järgmist šanssi Levadia enam raisku ei lasknud.

67. minutil pani Bojenko teele järjekordse diagonaalpalli Vaštšuki suunas. Seekord ei jätkanud poolkaitsja palli vasakule äärele, nagu ta sageli oli teinud, vaid võttis omaks, liikus keskele ja leidis sööduga Beglarišvili, kes kiirete sammudega end Kalju kaitsjate lähitähelepanust vabastus ning 20 meetrilt löögisektori tekitas. Vasaku jala kaarjas löök ei jätnud Lepmetsale mingit šanssi ja maandus Kalju värava ristnurgas.

Levadia oli 73. minutil lähedal 2:0 eduseisule, aga Vaštšuki madala löögi suutis Lepmets püüda. Siis alustas Kalju lõpuspurti, aga teenitud standardolukordadest antud tsenderdused langesid pea kõik Vallneri saagiks. Ärevaim hetk sündis 89. minutil, kui nädala keskel FC Kuressaarele kaks väravat löönud Vladimir Avilov sai kornerit peaga udjada, aga pall tabas suluseisus olnud Aleksandr Kulinitšit ja olukord rauges.

Minut hiljem oli väljaku teises otsas veel üks šanss Liivakul, aga Lepmets tegi järjekordse tõrje. Lõpuvile tähistas preemiat Levadia kannatlikkusele. Kaljul on sarnaselt Levadiale peetud neli mängu, aga täisedu asemel tabelis kõigest pooled punktid, sest kahe võidu kõrval on neil ka kaks kaotust. Soccernet.ee tähelepanekud:

"Käsi oli ju!" kõlasid Kalju mängijate ägedad hüüded 89. minutil, kui segadus Levadia värava all päädis nõmmekatele suluseisu fikseerimisega. Mõne sekundi jooksul juhtus väga palju ja sestap on tähtis see pulkadeks lahti võtta. Volkovi toimetatud nurgalöök jõuab Avilovini, kes pääseb peaga löögile, seejärel võtab pall ilmselt kerge rikošeti Podholjuzini käest ja jõuab siis Kulinitšini, kelle suluseisus pole mingit kahtlust.

Samas on selge, et kui Podhojuzini käepuude oleks karistatav, siis eelneks see Kulinitši suluseisule ja Kaljule tuleks määrata penalti, mitte Levadiale vabalöök. Mida ütlevad kordused? Levadial natuke vedas, sest kui kohtunik Joonas Jaanovits oleks määranud penalti, poleks neil suurt midagi kobiseda olnud.

Jah, Podholjuzin ei mängi käega sihilikult. Ning distantsi löögist tema käeni on väga väike ja reageerimine sisuliselt võimatu. Aga Levadia keskkaitsja käsi ei ole loomulikus asendis, vaid keha kõrvale tõstetud. See on karistusalas alati risk. Intsident pole must-valge, vaid hallis alas. Neid penalteid on antud ja on ka andmata jäetud. Igas maailma otsas, kus jalgpalli mängitakse.

89. minuti intsidendist rääkides tasub lisada, et kuigi faktiliselt täiesti tähtsusetu, sest Kulinitši suluseis oli ilmselge, tegi Vallner pärast seda ja enne, kui kohtuniku vile oli kõlanud, ühe fantasilise tõrje, kui viskus ise pikali olles blokeerima Tamme lähilööki. Statistikasse need kirja ei lähe, aga enesekindlust ja Levadia väljakumängijate usaldust noore väravavahi suhtes kasvatavad kõvasti.

Levadia ilmutas terve kohtumise vältel silmapaistvat kannatlikkust ja distsiplineeritust. Kui meenutada Aleksandar Rogici juhendatud Levadiat, mis proovis samuti pallivaldava stiiliga edu saavutada, siis mida keerulisemaks mängud läksid, siis seda sagedamini kippus meeskonnast kaduma eneseusk valitud tee õigsusesse. Ning siis juhtuski vahel nii, et kõik lendas vastu taevast ehk Levadia veeretas ja veeretas palli, aga vastasele ohtlikuks ei muutunud.

Mille poolest erineb Rogici assistentide Marko Savici ja Vladimir Vassiljevi juhendatud Levadia nende endise ülemuse omast? Mäng tundub dünaamilisem ja mitmekesisem. Ning täna tuleb rõhutada, et vaatamata pikalt püsinud 0:0 seisule, ei hakanud Levadia rapsima, vaid ajas endasse uskudes edasi oma asja.

Rünnakulahendus, kus Bajenko otsib pika diagonaaliga vasakpoolsest taskust Vaštšuki, kes siis peaga või jalaga palli äärele jätkab või siis selle omaks võtab ja ise midagi tekitada proovib, oli Levadia üks eelistatumaid. Teistpidi seda mängida ei saa, sest parempoolne ründav poolkaitsja Beglarišvili pole õhus nii võimas ja vasakpoolse keskkaitsja Podholjuzini vasaku jala diagonaalpallid mitte nii kvaliteetsed.

Aga teljel Bajenko – Vaštšuk see lahendus toimis ja sealt tekkisid teravused. Kohtumise ainus värav sündis muidugi eelkõige tänu Beglarišvili tehnilisele meisterlikkusele, sest pärast Vaštšukilt söödu saamist oli 90% tööd veel tegemata ja selle tegi grusiin ära üksinda. Aga asjaolu, et värav sündis mitmel korral proovitud lahenduse tulemusel, valmistas Savicile ja Vassiljevile kindlasti heameelt.

Esiteks on neil nüüd võtta väga hea näide mängust teise tippmeeskonnaga, mille abil oma mängijatele järgnevate nädalate ja kuude jooksul meenutada, et kannatlikkus tasub end ära. Teiseks said nad ilmselt ka ise törtsu enesekindlust juurde.

Kalju ründaja Alex Matthias Tamme pärastlõuna oli vastakas. Ründajate töö on lüüa väravaid ja nende tulemuslikkust hinnatakse eelkõige selle järgi, kas pall on võrgus või mitte. Tamm on tänavu juba korra Kaljule väga vajaliku võidu toonud, kui mängus Tallinna Legioniga 90. minutil 1:0 värava lõi. 42. minutil oli tal oivaline šanss Levadia vastu sedasama teha, aga tasakaal oli kehv ja sirutuse pealt sooritatud pealelöök mõnelt meetrilt läks üle. Ründaja jaoks andestamatu eksimus, need tuleb ära lüüa.

Samas kui too moment Tamme esitusest välja võtta, mängis 19-aastane ründaja igati mehise partii. Enne käesolevat hooaega ainult 6 Premium liiga mängus Kalju põhikoosseisu kuulunud Tamm nimetati Sergei Frantsevi poolt algrivistusse kolmandat mängu järjest. Põhjusel, et ta mängib oma koha kindlalt välja. Tempo on jõukohane, füüsis võitlusteks valmis ja klapp ülejäänud tiimiga hea. See on vigastustega sageli kimpus olnud Tamme jaoks selge edasiminek ja Kalju jaoks vahelduseks ka üks hea uudis.

Kui Kalju nädal aega tagasi Narva Transilt 0:1 lüüa sai, vahetas peatreener Sergei Frantsev ründava poolkaitsja Amir Natho 60. minutil välja. Venelane oli silmnähtavalt vihane ja pettunud. Samas oli Frantsevi otsus mõistetav, sest Natho esitus oli tõesti olnud mittemidagiütlev (nagu ka nädal aega varem Legioni vastu, kui Tamm lõi võiduvärava pärast seda, kui Natho oli 81. minutil välja vahetatud).

Nädala keskel Kuressaares alustas Natho kohtumist vahetuspingilt ja sekkus viimaseks 23 minutiks. Täna läks samamoodi. Natho toodi platsile 71. minutil, kui Kalju oli 0:1 kaotusseisu jäänud. Efekt oli korralik – Natho liitumisel muutus Kalju ründemäng mitmekesisemaks ja Levadia jaoks ettearvamatumaks.

Nüüd on Frantsevil vaja lahendada ülesanne. Natho on tujukamat sorti mängija, kelle tegevus kaitsefaasis on kohati puudulik, mis Frantsevile selgelt vastumeelne. Samas on ta Kalju ründemängu jaoks käivitavaks teguriks, kelle puudumine tähendab, et loota saab sisuliselt ainult standardolukordadele. Mida kauem Frantsev ja Natho erinevatel lainepikkustel asuvad, seda keerulisem see Kalju jaoks on.

31-aastane Ukraina keskkaitsja on tõusnud hooaja algfaasis Levadia kaitseliini liidriks. Selles mõttes meenutab ta 2019. aastal klubis mänginud Jevgeni Ossipovi. Viimasega kaasnesid aga mäletatavasti erinevad probleemid. Nii distsipliiniga väljakul kui ka suhtumises kaasmängijatesse. Bajenkol, paistab, neid muresid pole. Mitte, et ta pehmo oleks – kui vaja, andis vastasele keha ja tegi ka haiget.

Aga tegemist paistab olevat aruka ja tehniliselt osava jalgpalluriga. Tänases mängus Kaljuga hoidis ta Levadia mängu kompaktsena, jagades nii ise kaitsest häid sööte (diagonaalpallid on tõesti head) kui ka tagades seda, et pall liikus kaitsjate vahel kiiresti. Huvitav on näha, kuidas saab Bajenko hakkama, kui Levadia vastaseks Premium liiga tippründajad Rauno Sappinen (FC Flora) ja Henri Anier (Paide Linnameeskond).

Protokoll:

11. aprillil kell 15.00 Sportland Arenal

Nõmme Kalju FC - Tallinna FCI Levadia 0:1 (0:0)
67. Zakaria Beglarišvili

Väravasöödud: 67. Bogdan Vaštšuk
Hoiatused: 54. Mihhail Babitšev - 84. Milijan Ilic
Mänguolud: +11, päikesepaisteline ilm; kunstmuru väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 0, pole lubatud
Peakohtunik: Joonas Jaanovits
Abikohtunikud: Aron Härsing, Riivo Stolts
Neljas kohtunik: Eiko Saar

Kalju: Sergei Lepmets, Aleksandr Kulinitš, Mikk Reintam, Vladimir Avilov, Andri Markovitš, Igor Subbotin, Mihhail Babitšev, Pavel Marin, Alex Matthias Tamm, Kaarel Usta (71. Amir Natho), Aleksandr Volkov (90. Kaspar Paur).
Varus: Marko Meerits, Deniss Tjapkin, Amir Natho, Kaspar Paur, Aleksandr Ivanjušin, Stanislav Tsõmbaljuk, Mark Edur.

Levadia: Karl Andre Vallner, Milijan Ilic, Maksim Podholjuzin, Volodõmõr Bajenko, Rasmus Peetson, Brent Lepistu, Ernest Agyiri (59. Robert Kirss), Bogdan Vaštšuk, Zakaria Beglarišvili (79. Hannes Anier), Frank Liivak, Strahinja Krstevski (69. Igor Žurahhovski).
Varus: Artur Kotenko, Mark Oliver Roosnupp, Robert Kirss, Hannes Anier, Trevor Elhi, Igor Žurahhovski, Ilja Antonov.

Tabeliseis: