Tallinna FC Flora sai pärast keerukat kolmveerandtundi mängu natukenegi käima, kuid Andorrast tuli ikka kaasa 0:2 kaotus.

Matš oli algusest peale Andorra valitseva meistri Escaldesi Interi kontrolli all. Nad valdasid palli või vastasel juhul survestasid kõrgelt, et mänguvahend uuesti enda hoole alla saada. Kohe esimestel minutitel ähvardas Inter tsenderdustega, mis jäid neid üsna edukalt saatma mängu lõpuni. Viiendal minutil ei saanud Flora ühega neist eriti hästi hakkama, Mihhail Kolobov suutis vastast küll pisut segada, aga pall jäi ikkagi lahtiseks ja Faysal Chouaib kõmmutas selle terava nurga alt võrku - 1:0 Interile.

Avapoolaja keskpaigaks oli kohalikel kirjas üle kümne löögi, neist 3-4 üsna ohtlikud, samal ajal kui Florale kogunes üksainus katse. Korra pääses löögile Sergei Zenjov, aga pall lendas üle väravalati. Veidi enne vaheaega näitas teravamaid jalgu Danil Kuraksin, kes läks lõikavalt otsima esiposti, aga leidis Javi Diaze.

Vaheajalt naasid florakad päris särtsakalt. Esimesel poolajal päris kadunud Sander Alamaa võttis julgemalt ette, kuid ikka oli teine äär kasulikum. 50. minutil leidis Zenjov kasti terava palli, millele väga heas positsioonis olnud Maksim Kalimullin pihta ei saanud ning kohe tema taga olnud Rauno Sappineni jaoks tuli ebaõnnestumine üllatusena - ka tema ei saanud löögile. Minutid hiljem triblas Alamaa end löögile, mis lõpetas valel pool küljevõrku.

62. minutil oli see kõik valus möödanik. Flora suutis Interi järjekordse tsenderduse küll kastist välja suunata, aga David Lopez lõi Evert Grünvaldi jaoks niivõrd keeruliselt peale, et tõrjus vaid ning Domi Berlanga oli esimesena ligi karistama - 2:0.

Viimasesse veerandtundi mahutas Flora kaks raamilööki, kuid neist kumbki ei pakkunud Diazele erilist väljakutset. 85. minutil põrkas pall õnnelikult ette Rauno Allikule, kes lõi ühelt puutelt madalalt värava keskele. Neli minutit hiljem edestas Kuraksin napilt vastast, kerkis karistusala taha ja kruttis, aga samuti täpselt väravavahi peale. Soccernet.ee tähelepanekud:

1. Õnnetus hüüdis

Õhtu algas väikese viperusega, kui Evert Grünvald avastas, et värava üks toruke on postist pisut lahti. Peakohtunik avavilet andma ei rutanud, vaid kutsus nipukatega mehe kohale ja värav putitati paari minutiga mängukõlblikuks. Kohaliku töömehe kvaliteet pandi paraku aga varakult proovile, sest juba viie minuti möödudes pidi Grünvald võrgust palli korjama.

2. Kokkuklopsitud kaitseliin

Oli teada, et kaitsenelikus tuleb tervisemurede tõttu eksperimenteerida - nagu tervel senisel hooajal. Paremalt vasakule lugedes astusid Interi vastu üles Danil Kuraksin, Mihhail Kolobov, Airon Kollo ja Robert Veering, kellest kolm ei tunne end vastaval positsioonil lõpuni kindlalt. Kuraksin on ju tüübilt selge ääreründaja, Kollo pole nii suures mängus varem olnudki ning Veering on tänavu olnud pigem vahetusmees. Eriti just Euroopas paistab välja, kui väga igatseb Flora liidrit just kaitseliini.

3. Karmid numbrid

Esimese poolajaga löödi lukku, et Inter lõi peale 13 korda, samal ajal kui Flora vaid kaks. Mängu lõpuks õnnestus eestlastest külalistel vahet pisut siluda, kuid käärid jäid: pealelööke 17:10, raamidele 9:5. Kindlasti pole kordusmängule mõeldes midagi läbi, kuid tuleb leida võimalus suruda liinid oma väravast kaugemale. Kuna Euroopas on enam-vähem kõik vastased tundmatud, võib midagi panna selle arvele, aga mängust mängu ei saa üllatuda, et tempo ja nõudlikkus on Eesti liigaga võrreldes kõrgemad. Kodus tuleb kindlasti julgem, aga ka enese suhtes nõudlikum olla. 

4. Pochettino ja teised

Interi ridadesse kuulub UEFA-sse üles antud nimekirja järgi neli Andorra meest, kellest vaid üks minutitest mänguaega teenis. Suurem osa on Hispaania passiga ja ka mäng oli üsna seda nägu - palli vallati enesekindlalt, kohati ühe puutega ning mäng voolas suuremate tõrgeteta. Jättes kõrvale väravad, kandis kohtumise ühe meeldejäävama momendi eest hoolt Mauricio Pochettino äärekaitsjast poeg Maurizio, kes on saanud õpetust nii Southamptoni kui Tottenham Hotspuri akadeemiast. 24. minutil jäi ta nurgalöögi järel veel korraks esiposti kõrvale rünnakule, tasuks terav sööt, mida ta proovis väravasse suunata peene löögiga kanna tagant. Flora õnneks läks katse postist natuke mööda.

5. Flora parim - Sergei Zenjov

Tahtmata 37-aastasele Zenjovile liiga teha, aga noortest talentidest pakatavas tiimis ei tohiks ta olla nii selgelt rünnaku silmapaistvaim lüli. Zenjov tegi äärtel mitu head tõusu, nagu noor kitseke, ning jõudis korra ka heasse löögipositsiooni. Näiteks Sander Alamaa ärkas alles teiseks poolajaks, sedagi üsna lühikeseks perioodiks, ning Rauno Sappineni ei näinud nagu kordagi.