Luup peale | Kosmilistesse kõrgustesse tõusnud Flora pakkus aegade parima lahingu (6)
Tallinna Flora kaotas Euroopa liiga teise eelringi avamängus kodus 1:2 Saksamaa tippklubile Frankfurdi Eintrachtile. Ometi esitus, mis pakuti, oli ülimalt nauditav.
Matš algas külaliste domineerimisega ning esimese veerandtunni jooksul pidi Flora väravavaht Matvei Igonen mitmel puhul otsustavalt sekkuma. Ometi ei olnud Flora krambis ja sai aja möödudes üha enam julgust juurde.
24. minutil jättis kodumeeskond külalistele aga liialt palju ruumi ja Real Madridi kooliga keskpoolkaitsja Lucas Torro virutas ligi 30 meetri pealt palli Flora värava paremasse nurka. Igonen ei liigutanud ka - 1:0 Eintrachtile.
Värava järel Flora aga ei lagunenud, vaid kogus hoogu aina juurde. 34. minutil vedas Konstantin Vassiljev Mijat Gacinovicit haledalt ninapidi, pööras ta pealt vasakul äärel maha, lasi tsenderduse kasti ning Mihkel Ainsalu suskas kuuelt meetrilt palli võrku. Rahvas staadionil hullus ja Ainsalu suunas rusika võidukalt taeva poole. Frankfurdi väravalukk sai ju murtud.
Teisel poolajal tundus korraks mäng juba üsna võrdsustatud. Frankfurt ei leidnud ettepoole käike, samas kui võõrustajad proovisid ikka ja jälle teravalt nõelata. Tunni täitumise järel hakkas aga lõpuks sakslaste mootor õlitatult tööle. Pallivaldamine kukkus neile ning eestlaste väsimusenootidelt leiti hõlpsamalt võimalusi löögile pääsemiseks.
71. minutil lõi vaid veidi varem vahetusest sekkunud 19-aastane ründaja Dejan Joveljic peaga ristnurka Danny da Costa tsenderduse - 2:1. Flora jätkas võitlemist ja Erik Sorga lõi muuhulgas ka latti, ent vastust ei leitud. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Aegade parim õhkkond
See, mis neljapäeva õhtul Lillekülas toimus, oli fantastiline. Sellist õhkkonda ja meeleolu ei ole varem mitte ühelgi Eesti jalgpalliklubi kodumängul olnud. Staadion oli võrdlemisi täis - kindlasti püstitati kodumängude publikurekord - ja laulud kõlasid juba soojendusel. Väga suur roll selles oli umbes 2000-pealisel Eintrachti fännirühmitusel, ent nad motiveerisid ka eestlasi.
Mõlemapoolne laul ei katkenud hetkekski. Trummid paukusid, ääretribüünidel istunud fännid tulid aeg-ajalt Viienda Sektori hüüetega kaasa ... Sellist meeleolu ei mäleta ka viimase aja koondise mängudelt, sest Jalgpallihaigla organiseeritus on olnud nadim kui Flora fännidel.
2. Igonen hoidis Florat pinnal
Matvei Igoneni toomine Lilleströmist Richard Alandi asemel Flora esiväravavahiks tekitas mõne nädala eest palju küsimusi, ent väljakul näidatu on need jutud vaigistanud. Aland mängis Igoneni tulekuni küll võrdlemisi kindlalt, ent see kogus paraadtõrjeid, mida Igonen kasvõi euromängudes on teinud, avaldab muljet.
Igoneni jalaga mäng väärib kriitikat ja tööd, kuid see, kuidas noor puurilukk suudab nurkadest ja lati alt palle ära tuua, on lihtsalt fantastiline. Torro väravat vaatas ta küll pealt, aga eelnevalt oli pantrihüppega sama mehe löögi ära võtnud, tõrjunud hiilgavalt Gacinovici löögi jne.
Võrdlemisi kindel seljatagune andis Florale eneseusku.
3. Mängid nii hästi kui vastane
Esimese poolaja lõpus tabasin end mõttelt, et vaatasin just väga heal tasemel rahvusvahelist jalgpalli. Flora häälestatus mängus oli perfektne. Treenerite koostatud taktikaline plaan küps. Aga see, kui enesekindlalt Eesti mängijad maailma tipptegijate vastu toimetasid, oli nauditav. Erik Sorga alustas kannasöötudega, Vassiljev tegi vastastega mida tahtis, Martin Miller, Frank Liivak ja Mihkel Ainsalu triblasid Frankfurdi meestest mööda nii, nagu nad teeksid seda iga päev. Vastane andis lisaannuse motivatsiooni ja sundis florakaid kiiremini tegutsema - mehed näitasid, et kui vaja, siis seda ka suudetakse.
4. Frankfurt kavaldas
Adi Hütteri käe all tavapäraselt kolmemehelise kaitseliiniga mängiv Frankfurt üritas avavile eel eestlasi üle kavaldada, kui kandis omade koosseisu paberile 4-4-2 asetuses. Kas mitmete muutuste taustal üritas Hütter Jürgen Henni segadusse ajada või oli asja taga mõni proosalisem põhjus, teavad asjaosalised. Aga see väljendas külaliste teatavat ebakindlust.
Olid ju nemad ainult kolm ja pool nädalat treeninud, samas kui Flora oma hooajaga poole peal. Flora ei lasknud end aga selle nurga alt üle kavaldada, sest Eintracht mängis oma tavapärast 3-4-1-2 asetust ja Henni hoolealused olid selleks valmis.
Lõpuks aitas Frankfurdi võidule kõrgem individuaalne klass ja mõnes mõttes oli see paratamatu. Aga taktikaliselt andis Flora külalistele väga kõva lahingu ja ei lasknud end ninapidi vedada.
5. Flora parim - meeskond
Siin võiks esile tõsta oma parimas mahlas esinenud maestrot Vassiljevit, innukalt rüganud Sorgat, värava löönud Ainsalut, keskvälja betoneerinud Vladislav Kreidat või häid tõrjeid teinud Igoneni, aga selline esitlus väärib ühtlast kiitust kõigile.
Flora mängis täna nagu meeskond. Flora oli meeskond. Flora jättis endast väljakule kõik ja sai selle tasuks Saksamaa tippklubilt üheväravalise kaotuse. Lõpuvile kõlades tänas publik meeskonda ovatsioonidega. Tõusti püsti ja plaksutati. See oli etendus, mis vääris vaatamist.
Protokoll:
25. juulil kell 20 Tallinnas A. Le Coq Arenal
Tallinna FC Flora - Frankfurdi Eintracht 1:2 (1:1)
34. Mihkel Ainsalu - 24. Lucas Torro, 71. Dejan Joveljic
Hoiatused: 82. Filip Kostic
Mänguolud: 22 kraadi, päikeseline ilm, väljak kuiv
Pealtvaatajaid: 8537
Peakohtunik: Ali Palabiyik
Abikohtunikud: Mustafa Eyisoy, Cem Satman
Neljas kohtunik: Yasar Kemal Ugurlu (kõik Türgi)
Flora: Matvei Igonen, Gert Kams, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Henri Järvelaid, Vladislav Kreida, Mihkel Ainsalu, Frank Liivak (85. Rauno Alliku), Konstantin Vassiljev, Martin Miller (76. Vlasi Sinjavski), Erik Sorga (82. Mark Anders Lepik).
Varus: Richard Aland, Mikael Anselmi Nurmela, Marco Lukka, Markus Poom, Vlasi Sinjavski, Rauno Alliku, Mark Anders Lepik.
Eintracht: Felix Wiedwald, Danny Da Costa (88. Timothy Chandler), David Abraham, Makoto Hasebe, Evan N'Dicka, Mijat Gacinovic (64. Daichi Kamada), Dominik Kohr, Lucas Torro, Filip Kostic, Goncalo Paciencia (64. Dejan Joveljic), Ante Rebic.
Varus: Jan Zimmermann, Jonathan de Guzman, Dejan Joveljic, Almamy Toure, Timothy Chandler, Erik Durm, Daichi Kamada.
