A. LE COQ PREMIUM LIIGA
MEESTE KOONDIS
NAISTE KOONDIS
EESTLASED VÕÕRSIL
SOCCERNET
Eesti noored alustasid kodust U17 EM-finaalturniiri 1:4 kaotusega Euroopa absoluutse tipu Hispaania vastu. Turniiri avamäng jääb meile meelde Eesti suurepärase värava järgi.
Eesti väravavaht Harly Ollin kogus juba seitsme minutiga kolm tõrjet, aga veerandtunni täitudes said külalised oma tahtmise kätte, kui Mikeli kauglöök suundus Ronald Sammuli kerge puute kaasabil posti kõrvale - 0:1.
30. minutil põrkas teise Hispaania kaitsja Sergi Mayansi kauglöök Ron Neltsase tugevamast rikošetist samuti püüdmatult võrku - 0:2.
Viis minutit hiljem sai jala valgeks ka Hispaania tipuründaja, kuulsa Marcelo poeg Enzo Alves, kes pääses õnnega pooleks palliga keskkaitsjate taha ning kõksas mänguvahendi üle vastu rutanud Ollini - 0:3.
See ei viinud aga Sinisärkide lagunemiseni, vaid avapoolaja lõpus vastasti hoopis omapoolse väravaga. Sammul suunas Robert Mihhalevski karistuslöögi peaga värava ette ning teine keskkaitsja Neltsas surus palli võrku - 1:3!!!
Teise poolaja alustuseks tabas Christian Imga posti ning veidi hiljem teenis ja realiseeris Ebrima Tunkara penalti - 1:4. Hispaania surve rahunes ajapikku ja kodumeeskond sai ka pisut rohkem palliga tegutseda. Eelkõige tuli siiski keskenduda kaitsmisele ning sellega saadi hakkama, abiks külaliste kehv realiseerimine. Soccernet.ee tähelepanekud:
1. Kõva pingutus kaitses
Eesti koondis rivistus üles 5-3-2 asetuses ja oli valmis selleks, et tuleb sisuliselt kõik 90 minutit sügaval kaitsetööd rabada. Kaitseliini ees kaitsesid kesktsooni kolm keskpoolikut, kelle ees jooksid omakorda väsimatult palli järel ründajad Andero Kaares ja Kert Tomingas.
Hispaanlaste tehniline, aga tihti ka kehaline üleolek lubas neil kõigest sellest hoolimata pidevalt ohtlikult löögile pääseda. Juba avapoolajal kogunes külalistele 19 pealelööki, aga meie õnneks olid nende ründemängijate sihikud üsna paigast. Seis võinuks olla Sinisärkide vaatest isegi rõõmustavam, sest kolm esimest väravat sündisid kõik väikese õnne kaasabil - kaks kauglööki võtsid teel väravasse kaitsjatest rikošeti ning Eesti mängija puude aitas ka Enzo Alvesil väravavahiga silmitsi pääseda.
Teisel poolajal õnnestus Eestil pisut rohkem palliga tegutseda kui avapoolajal. Poolaja keskel teeniti ka nurgalöök, kuid pealelöögini sellest ei pääsetud. Hispaania ründajatel avanes ligikaudu sama palju võimalusi kui avapoolajal, kuid nende sihik logises endiselt ning oma osa oli selles kahtlemata ka agressiivsel kaitsetööl, mis ei võimaldanud ründemeestel end mugavalt tunda.
2. Mälestus kogu eluks
Eesti ainus võimalusepoeg andis kodupublikule kohe ka põhjust juubeldamiseks, kusjuures tegu oli väga hästi välja mängitud standardolukorraga. Andero Kaares võitis vasakul äärel karistuslöögi, Robert Mihhalevski saatis palli kasti, Ronald Sammul suunas peaga värava ette ja Ron Neltsas surus kahe katsega palli väravavahist mööda.
Elva kaitsjast sai Karl-Eerik Luigendi järel teine Eesti koondise jalgpallur, kes finaalturniiril skoori on teinud. 14 aastat tagasi tegi Luigend grupimängus Kreeka vastu 90. minutil seisuks 1:3, enne kui kreeklased veel ühe lüüa jõudsid.
Kahtlemata sirgub sellest Hispaania U17 koondisest mitmeid Euroopa tippjalgpallureid ning Neltsas saab elu lõpuni meenutada, kuidas ta sellistele meestele värava on löönud.
3. Kuidas hinnata Eesti noorte esitust?
Arvestades taset, mida omavad Euroopa koorekihti kuuluvad finaalturniiri koondised, ja eriti veel Hispaania erilist staatust tippude tipuna, oli väga keeruline näha Eestil šanssi positiivseks tulemuseks. Suur osa meie koondisest astub ju Euroopa supertalentidele vastu vaid kohaliku Esiliiga taseme pealt.
Peatreener Marko Pärnpuu saatis mängu eel välja õige sõnumi, rõhutades eesmärkidest rääkides mitte tulemust, vaid enesest maksimumi välja pigistamist ning pea püsti hoidmist. Hinnanguid jagades tulebki esmalt vaadata seda, kas enda tase mängiti välja kogu kohtumise vältel, murdumata ja kaotamata distsipliini ka rasketes olukordades.
Just sellise maksimaalse keskendatusega õnnestus 14 aastat varem Eesti U19 koondisel resultaadid viisakatena hoida – 0:3 Portugalilt, 1:4 Kreekalt ja 0:2 Hispaanialt ei olnud midagi häbiväärset. Nüüdki hoiti Euroopa tippklubide noori üsna kenasti ohjes ja tõepoolest võidi väljakult pead püsti lahkuda.
See mäng jääb Eesti jalgpallisõbrale meelde pigem positiivse elamusena ja ennekõike loomulikult meie suurepärase värava järgi.
4. Publik sai tänatud
Oodatud turniiri avamäng tõi Lilleküla peaareeni tribüünidele 4724 pealtvaatajat, kes said avapoolaja lõpus värava näol ka vääriliselt tänatud. Võrdluseks vaatas 14 aasta tagusel turniiril Eesti avamängu Portugali vastu 6691 inimest, mängu Kreekaga vaatas Kadrioru staadionil 3345 ja viimast mängu Hispaaniaga Lillekülas 3877 pealtvaatajat.
Seekord peetakse kõik Eesti kohtumised rahvusstaadionil. Neljapäeval kell 19 võõrustatakse seal Horvaatiat ja pühapäeval kell 14.30 Belgiat.
5. Eesti parim - Ronald Sammul
Flora duubelvõistkonna keskkaitsja paistis silma paljude otsustavate sekkumistega oma värava ees ning kerkis otsustaval hetkel esile ka teisel pool väljakut, andes väravasöödu.

Soccernet.ee ajakirjanikud avaldavad MM-päevikus turniiri käigus pähe torganud mõtteid.
Soccernet.ee taskuhääling "Pikk ette (ja ise järele)" nii helis kui ka pildis!

Soccernet.ee pikemad intervjuud, reportaažid, persoonilood, arvamused ...


Premium liiga numbrinope | Pärnu ja Tartu barankameistrid – juhus või muster?

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:
Jalgpalli sees olijad räägivad ausalt oma teekonnast – platsil ja sellest väljaspool!
ELU PALLI TAGA

ÜKS ÜHELE
