EM-finaalturniiri alagrupifaasi teine ring algas Peterburis kohtumisega Venemaa ja Soome vahel. Jalgpallivälistel põhjustel meelde jäänud avamängus Taanit üllatanud Soomel olid šansid selleski mängus, aga realiseerimine polnud piisavalt lakooniline ning Venemaa võitis 1:0.

• Ennast ja mängijaid kiitnud Tšertšessov: platsil oli meeskond, kes täitis korraldusi

Avavoorus Belgia käest 0:3 sugeda saanud Venemaa olukord muutus tänu võidule paremaks, aga väravate vahe on neil endiselt kehv ja alagrupist edasipääsemiseks vajavad nad Kopenhagenis toimuvast viimase vooru mängust Taaniga ilmselt vähemalt viiki.

Venemaa teenis küll juba 1. minutil nurgalöögi, aga kaks minutit hiljem juubeldasid soomlased Joel Pohjanpalo värava üle. Peorikkujaks oli VAR, sest kordused paljastasid Soome ründaja napi suluseisu ja värav ei lugenud. 10. minutil avanes soodne šanss Venemaal, kui Aleksei Mirantšuki sööt leidis karistusalasse vabanenud Magomed Ozdojevi, kes lõi aga selgelt üle.

Seejärel haaras ohjad Soome. 14. minutil murdis Pohjanpalo trahvikasti ning Venemaa kaitsjad pidid väga kõvasti punnitama, et pealelöök ära hoida. 18. minutil pidi väravavaht Matvei Safonov kastist välja sööstma ja peaga ära klaarima Pohjanpalole kaitseliini taha antud palli ning kui sama ründaja kaks minutit hiljem ikkagi karistusalast löögile pääses, aitas Venemaad Igor Divejevi blokk.

Soome poolvõimaluste järel muutus mäng võitluslikumaks ning Hollandi kohtunik Danny Makkelie koukis mitmel puhul taskust kollase kaardi. Lisaks pidi Venemaa tegema 24. minutil sunnitud vahetuse, kui kaitsja Mario Fernandes kukkus õhuvõitluse järel väga valusalt turja peale ja toimetati platsilt ära kaelatoe ja kanderaamiga.

Venemaa sai aga kaitse enam-vähem pidama ning suutis üles ehitada rünnakuid. Tõsi, nende ohtlike pealelöökide lõpetamine välja ei tulnud, aga ründemäng paranes. 45+2. minutil pandi võrk sahisema. Soome kaitse lubas Mirantšuki enda karistusalas manööverdama ning poolkaitsja vasaku jala pealelöök maandus Soome värava ristnurgas.

Vaheajalt naasis Soome päris hea hoiakuga. 53. minutil lõi Teemu Pukki karistusalast peale, aga Safonov püüdis. 56. minutil murdis Robin Lod trahvikasti, aga Venemaa kaitsjad blokeerisid pealelöögi nagu ka Pohjanpalo 60. minuti soorituse.

Venemaa peatreener Stanislav Tšertšessov reageeris vahetusega, tuues Ozdojevi asemel platsile Rifat Žemaledtinovi, kes suutiski võõrustajate esitust elavdada, olles 66. minutil läbisöödu sihtmärk. Lukas Hradecky hüpe oli päris murelik, aga pall läks siiski Soomee väravast veidi mööda.

Venemaa aga jätkas proovimist. 72. minutil eksis Soome kapten Paulus Arajuuri (tavapärane kapten Tim Sparv oli vahetusmängijat seas) keskväljal palli klaarimisega ning Venemaa pääses kontrasse. Artjom Dzjuba leidis kastist sööduga Daler Kuzjajevi, ent Hradecky hiilgav tõrje alumisest nurgast hoidis skoori muutumatuna.

Soome ründemäng oli kohtumise lõppfaasis jäänud üpris ideetuks, aga jalgpalliklišee, et ühe võimaluse üheväravalises kaotusseisus võistkonna ikka saab, pidas paika ka seekord. 89. minutil põrkles pall Soome karistuslöögi järel trahvikastis ringi, kuniks jõudis Arajuuri pea peale, kelle löök maandus aga Venemaa värava katusel.

See oli ka Soome viimane šanss. Lisaminuteid mängiti seitse, aga selle aja jooksul avanes ainuke hea võimalus Venemaal, kui Aleksander Sobelevilt hea söödu saanud Žemaledtinov lõi 90+3. minutil soodsast kohast selgelt üle. Väravate vahet parandada aidanud tabamus oleks Venemaale väga ära kulunud, aga võit tuli minimaalse marginaaliga. Soccernet.ee tähelepanekud:

2018. aasta kodusele MM-finaalturniirile läks Venemaa vastu kartlikult, sest eelnevate aastate tulemused olid kehvad ja neid ähvardas oht saada ajaloo teiseks MM-i võõrustajaks, kes avaringist edasi ei pääse. Midagi sellist ei juhtunud, sest alagrupis saadi kindlalt jagu nii Saudi-Araabiast kui ka Egiptusest ja lõpuks edeneti välja veerandfinaali, kus kaotati Horvaatiale alles penaltiseeria järel.

Venemaa au päästnud teekonna kandvaks jõuks väljakul osutus ründaja Artjom Dzjuba, kelle roll koondise keskse figuurina on järgnevate aastate jooksul ainult kasvanud (vaatamata mullu sügisel ajutise meeskonnast eemaldamisega päädinud nutitelefonilollusele). Ka käimasoleva EM-finaalturniiri eel vaadati eelkõige tema suunas.

Tegelikkuses pole aga Dzjuba suutnud end väljakul kehtestada ega kohtumisi oluliselt määral mõjutada. Avamängus Belgiaga jäi ta nähtamatuks (tõsi, seal oli kehv terve Venemaa meeskond) ning ka tänases duellis Soomega toetus Venemaa teistele meestele. Dzjuba on Venemaa ilmselt suurim kasutamata reserv, mida neil viimases alagrupimängus Taaniga kindlasti vaja läheb, sest väravate vahe 1:3 tähendab, et kaotusega on nende edasipääsulootused pea olematud.

Venemaa võit Soome üle tõstis senisest oluliselt kõrgemaks võimaluse, et B-alagrupis tekib kolme meeskonna osalusel surnud ring. Kui suursoosik Belgia võidab homme Taanit ja viimases voorus Soomet ning kui Taani saab omakorda koduseinte toel jagu Venemaast, on tabeliseis: Belgia 9, Taani, Soome ja Venemaa igaüks 3 punkti.

Selle stsenaariumini on veel 270 minutit minna, aga loogikaid selle toetuseks leiab päris mitu. Neist peamine on võistkondade objektiivne jõuvahekord. Nimelt juhtub jalgpallis vahel ka nii, et just see maksvusele pääsebki.

Kui säärane surnud ring peaks tekkima, tuleks aga edasipääsejaid otsides silmas pidada kahte erinevat väravate vahet. Nimelt 3 punkti kogunute omavaheline paremusjärjestus pandaks paika esmalt omavahelisi mänge vaadates. Seal omakorda tekib surnud ring ainult siis, kui Taani võidab Venemaad 1:0. Sel juhul vaadataks üldist väravate vahet.

Kohe, kui Taani võidab Venemaad kahe väravaga, oleks venelased kindlalt viimased ja audis. Kui nad aga kaotavad ühe väravaga nii, et löövad ise värava, on nad kirjeldatud surnud ringis koheselt soomlastest ees tänu enamlöödud värava(te)le. Teise koha omanik selguks sel juhul üldise väravate vahe põhjal ehk kui Taani kaotab homme Belgiale vähem kui kolme väravaga, oleks neil Venemaa ees selge eelis.

Aga kirjeldatud surnud ringi puhul oleks oluline ka alagrupis kolmandaks jäänud meeskonna üldine väravate vahe, sest just selle põhjal läheks ta kolmanda koha saavutanud meeskondade võrdlusse, kus kuue seast selgitatakse neli edasipääsejat. Venemaa praegune väravate vahe 1:3 neile selles vallas midagi head ei tõota, Soome praegu 1:1 on palju soodsam.

Aga kohe, kui Belgia homme Taanit ei võida, on see surnud ringi teooria omadega uppis. Tõsi, siis saab hakata kohe uusi stsenaariume kokku punuma! Näiteks sellist, kus kõik neli koondist lõpetavad alagrupiturniiri nelja punktiga. Selle poole hakkame vaatama juhul, kui Taani homme Belgiast jagu saab!

Igatahes oli Venemaa minimaalne võit Taani jaoks igati sobiv tulemus.

Surmkindlaid väravavõimalusi ei avanenud kohtumise käigus mitte ainsatki ning kaitseliinidele komplimentide tegemise asemel tuleb siinkohal vaadata küsivalt otsa meeskondade ründetegevusele. Poolmomentide lahingust väljub reeglina võitjana osapool, kelle ridades leidub üks mängija, kes suudab oma individuaalse kvaliteedi mingil hetkel läbi suruda. Mirantšuk seda täna oma meisterliku väravaga tegi ja oli mängu parim mees.

Soome - Venemaa 0:1 (0:1)
45+2. Aleksei Mirantšuk

Hoiatused: 22. Kamara - 27. Barinov, 34. Ozdojev, 88. Džikija
Peakohtunik: Danny Makkelie (Holland)

Soome: Hradecky, O'Shaughnessy, Arajuuri, Toivio (85. Jensen), Uronen, Raitala (75. Soiri), Kamara, Lod, Schuller (67. Kauko), Pohjanpalo, Pukki (75. Lappalainen).
Varus: Alho, Forss, Ivanov, Jaakkola, Jensen, Joronen, Kauko, Lappalainen, Soiri, Sparv, Vaisanen, Valakari.

Venemaa: Safonov, Fernandes (25. Karavajev), Divejev, Džikija, Kuzjajev, Zobnin, Barinov, Ozdojev (61. Žemaledtinov), Mirantšuk (85. Muhhin), Golovin, Dzjuba (85. Sobolev).
Varus: Cheryshev, Djupin, Evgenjev, Fomin, Karavajev, Makarov, Muhhin, Semjonov, Šunin, Sobelev, Zabolotnõi, Žemaledtinov.  

Tabeliseis: